Külalisi meelitavad kõige enam imekaunid rannad ja kohalik ööelu. El Salvadori rannajoon on 307 km pikkune. Veemõnud teeb eriti nauditavaks kõrgete õhu- ja veetemperatuuride sarnasus. Viimastel aastatel on turistide hulgas populaarsust võitnud surfamine, mida harrastatakse eriti maa idapoolsel rannikul. El Salvador on küllalt huvitava loodusega piirkond, kuigi aktiivne inimtegevus on metsiku loodusega aladest väga vähe alles jätnud. Maailmas elutseb kaheksat liiki merekilpkonni ja neist nelja liiki võib kohata El Salvadori rannikupiirkonnas. El Salvadoris elab ca 500 liiki linde ja 1000 liiki liblikaid. Puuliike on piirkonnas ca 800 liiki ja orhideelisi peaaegu 400 liiki. El-Salvador on väga huvitav piirkond geoloogilistest riskidest huvitatule, sest see riik on seismoloogiliselt üks aktiivsemaid piirkondi maailmas. Maavärinad on riigis tavalised. Viimased tõsiste tagajärgedega maavärinad olid 1982. ja 1986.a
[2] 3.6 Loodus Kanaari saartel elutsevad eksootilised loomaliigid ja taimeliigid. Saarte sümboliteks on kanaarilind ja kanaari datlipalm. Muuhulgas elutsevad saarel gekod, sisalikud, närilised, nahkhiired, siilid ja erinevad kabjalised. Arhipellaagi vee-elustik on segu Põhja-Atlandi, Vahemere ja endeemsetest liikidest. Populaarseimad kalad on haid, raid ja erinevad korallriffide kalaliigid, muuhulgas käsnad, molluskid, krabid ja meritähed. Saarestiku rannikuvetes leidub viit eri liiki merekilpkonni. Kanaari saartele on rajatud neli rahvusparki, millest kaks on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. 3.7 Majandus Kanaari saarte peamine sissetuleku allikas on turism, mis moodustab 32% SKT-st. Kanaare külastab aastas rohkem kui 12 miljonit turisti. Ligikaudu 20% sisemajanduse kogutoodangust moodustab põllumajandussaaduste, peamiselt banaanid ja tubakas, eksport Euroopasse ja Ameerikasse. Samuti eksporditakse mitmeid köögivilju, puuvilju ja mandleid. 3.7.1 Turism
annaabi.ee 
