Achilleuse kand- inimese ainus n�rk koht. V�ljend on p�rit m��dist, kus Achilleiuse ema, merejumalanna Thetis, kastis poja Styxi j�kke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis poega kandadest kinni ja vesi ei p��snud kannale, nii j�i kand haavatavaks. Ariadne l�ng- juhtn��r, mille abil probleemile lahendusst leida. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab k�rvaldamist. Danaiidide t��- l�pmatu ja asjatu t��. Erise t�li�un- t�litekitav asjaolu. Ixioni tuleratas- kestev karistus. Lethet �letama-�ra surema.
Minu Achilleuse kand Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelane, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Styxi jõkke teeb haavamatuks, laskus Achilleusega, kes oli veel laps, allmaailma ning kastis poja Styxi vette. Ent kand, millest ta kinni hoidis, jäi kuivaks, nii et Achilleus jäi
ACHILLEUSE KAND Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Just sellele rajanebki põnevus Homerose "Iliases": kas Achilleusel (või üldse inimesel) on võimalik saatust ninapidi vedada? Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Hadese jõe Styxis teeb haavamatuks, laskus
Selline kontrast on tingitud saarte ligi kuue miljoni aastasest geoloogilisest vanusevahest, mille olemuse tabasid saarte põlisasukad ära juba oma legendides. Maa ja taeva abielust sündis tule ja vulkaanide jumalanna Pele. Paisates vulkaanilõõridest välja sulalaavat, oli ta ühteaegu nii uute mägede looja kui ka kõige tema edasiliikumist takistada püüdva hävitaja. Elades praegusest saarestikust loodes, oli ta oma kadetseva õe, merejumalanna Na Maka O Kahai survel sunnitud sealt lahkuma. Kolides esmalt Niihau ja seejärel Kauai saarele, rajas mere jälitatav Pele uue kodu järgimööda kõikidele Hawaii saartele, kuni lõpuks leidis rahu Suursaarel, piisavalt kaugel oma armukadedast õest. Geoloogilisest vaatevinklist lähtudes on Hawaii vulkaanid mõnes mõttes erandlikud. Erinevalt enamikust maailma tulemägedest, mis tavaliselt kerkivad suurte litosfääriplokkide
Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Helena - Sparta kuninga tütar, Menelaose naine. Paris röövis ta ja algatas Trooja sõja. Priamos – Trooja kuningas Laertes – Odysseuse isa Hektor – Trooja prints ja troonpärija Achilleus - kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achielleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. See eepos on järg “Iliase” eeposele. “Odüsseia” sisaldab meremehejutte, mille motiive
Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud sepakunstijumalal Hephaistosel valmistada talle uue turvistiku, mis pidi eriti kindlat kaitset pakkuma
n. Hippolytos, -Theseuse ja Hippolyte poeg. o. Athamas ja Ino, - Athamas oli Aiolose poeg, Teeba müütiline kuningas, tappis oma ja Ino poja Learchose. Ino Kadmose ja Harmonia tütar, hoolitses õe poja Dionysose eest. Keeitas naisi põletama seemnevilja. Järgnes ikaldus. Selle heastamiseks oraakli valeennustus ohverdada võõraspoeg Phrixos. Kartes hullunud Athamast ning viskus ühes oma pojaga merre, kus temast sai merejumalanna Leukothea. p. Pelias, - Poseidoni poeg, Tõukas troonilt Aisoni. Saatis Aisoni poja Iasoni kuldvillakut tooma. Iasoni naine medeia veenis Peliase tütreid, et viimased Peliase noorendamiseks tükkideks raiuksid ja ära keedaksid. q. Iason, - kasvas üles kentaur Cheironi koopas. Pidi usurpaator Peliaselt saama kuldvillaku vast uIolkose trooni. Moodustas Delphi oraakli ja Hera toel argonautide salga, kuhu kulu ka mitu Cheironi õpilast. r
Hiljem jumalate arv kasvab, on säilinud nimistu aastast 2000. eKr, kus on nimetatud 2000 erinevat jumalat. Konkreetset infot leidub siiski väikese hulga kohta. Ühtse riigi kujunedes moodustus ka kultuskeskus Nippur, mille jumalad saavad sumeri peajumalateks: An (taevas) ja õhujumal Enlil (tuule isand), kellest said teiste jumalate eestseisjad. Jumalad valitsesid erinevaid loodusobjekte, tagades maailmakorra: Nanna kuud, Utu päikest. Oli ka naisjumalaid: merejumalanna Nanse (mere ja kalade emand). Jumalate austamine oli vajalik, et maailm ei langeks tagasi maailma tekkimise eelse seisundiga, mida kehastas ürgookean, mida ümbritses pimedus. Jumalad mõjutasid ka üksiku inimese saatust. Neid tuli austada, et tagada nende heatahtlikkust. Sumeritel polnud ühtset kujutlust maailma loomisest, ühtis vaid seisukoht, et maailm loodi ürgainest, ürgookeanist (namma) või siis, et taevas ja maa
7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kestab 40 päeva. Achiellus on vihane, kuna Agamemnon sunnitud tagasi andma Kreeka preestri tütre, võttis selle asemel Ach lemmikümmardaja. Patroklos palub sõjas Ach turviseid ja too annabki, Hektor tapab
kargasid üksteise kallale. Tapeti kõik, peale viie, keda Kadmosel õnnestus veenda end abistama. Kadmos rajaski uhke Teeba linna ja valitses seal. On öeldud, et tema lõi ka kreeklastele tähestiku. Ta oli abielus Harmoniaga. Neil oli 4 tütart ja poeg, kellel oli kõigil halb saatus. Tütar Semele, hukkus Zeusi aupaistet nähes. Teine tütar, Ino, abiellus mehega, kes tappis nende poja. Ino läks poeg süles merre, kuid jumalad päästsid ta surmast- temast sai merejumalanna ja tema pojast sai samuti 7 merejumal. Kolmas tütar Aguae tappis ise oma kätega oma poja, Pentheuse, pidades teda lõviks, sest Dionysus ajas ta hulluks. Tütar Autonoe poeg oli kütt, kes suri noorelt hirmsasse surma. Ta läks kaljulõhesse ojasse vett jooma. Sel hetkel oli seal pesemas aga jumalanna Artemis, kes solvus ja muutis ta hirveks, ka südamelt. Hirv loomulikult kartis
Foiniiklaste põhilisteks kaubaartikliteks sai luksuskaupade ja puidu eksportimine ning metalli transiit. Foiniiklased olid ka suurepärased meresõitjad. See tõi kaasa kaubandusliku ekspansiooni Vahemerel. Rajati tugipunkte Küprosele, Põhja-Aafrikasse, Hispaaniasse, Vahemere lääneosa saartele. U 600 sooritasid foiniiklased retke ümber Aafrika. Jumalatest figureerivad maailma looja ja taevaisa El. Eli naine Asarat oli merejumalanna. Kangelaseepikas figureerib piksejumal Baal (Enlil). Baali kõrval oli oluline tema õde, viljakusjumalanna Anat. Baali kangelastegudest on olulisemad merekoletis Yami võitmine (vt Marduki ja Tiamati lugu) ning surma Motu alistamine (Baal vahepeal tapeti). Hilisematest tekstidest on jumalad veidi teisenenud. Baalide arv suurenes, tähtsaim oli Tyrose Baal, kujunes ka armastusjumalanna Astarte (Istar). Astarte juurde kuulus ka Adonis (Tammuz), kes on samuti surev ja taassündiv jumal.
annaabi.ee 
