,,Ilukirjandus ja kunst" Hakkas ilmuma teoseid Eestis o ,,Sirp ja vasar" ajaleht 1944 Sõjaaegne- võimalused puudusid tsensuur Represseerimine- kõik, kes jäid Eestisse- põhjuseks Eestis elamine Adson, Gailit, Kivikas jt. tegid koostööd saksa võimudega 30 ilukirj. Ja 30 noorsookirj. Teost. 1941-1944 Riiast sai taotleda luba avaldamiseks, raske saada!! Raamatukogude fenomen- poodides rmt. Praktiliselt ei olnud, menuraamatuid pidi kohapeal lugema. ,,Ammuaat"- 2 nr. Ajakirja ,,Postimees" Tartus, ,,Päevaleht" Tallinnas - ilukirj. Palad lisaks uudistele, Tõlkeid vähe eesti kirjandus tõlgiti rohkem võõrkeeltes. Proosa Ristikivi ,,Rohtaaed" Gailit ,,Ekke moor" Mälk ,,Hea sadam" Kirikas ,, Karuskose" Luule Under ,, Mureliku suuga" Visnapuu ,,Tuule ema" Merilaas ,,Kallis kodu" Alver ,,Elupuu"
tehtud on üksikuid parandusi käsikirjade põhjal ning taastatud tsensuurilüngad. (Tõnisson, 2004) „Päikesepillaja“ 1. ja 2. trükk (vastavalt 1200 ja 2600 eksemplari) müüdi läbi uskumatult kiiresti, Alliksaar kerkis igasuguste müügiedetabelite etteotsa. Kolmanda trükiga kasvas üldine läbimüük juba üle 6000, aastakokkuvõtteid tehes mainisid infoagentuurid „Päikesepillajat“ ühe enimmüüdud teosena, mis edestas paljusid menuraamatuid. Ja ilmselt pole see võidukäik veel lõppenud. (Kull, 1998) 6 2.4. „Alliksaar armastusest“ Paul-Eerik Rummo on öelnud selle raamatu raames, et Alliksaar oli oma elus ja loomingus võimalik, et viimne tõeline romantik siin hallis Eestimaa kliimas. Luuletaja vaimne tase oli niivõrd kõrge, et madalsus ei läinud talle üldse korda. Tihti on väidetud, et Alliksaar on luuleuuendaja ning ilmselt seda ta ka oli
annaabi.ee 
