300 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). 2 Valem (2) m L 1000 V2 V1 γL – liiva näivtihedus [kg/m3] m – proovi mass [g] V1 – vee ruumala mensuuris [cm3] V2 – vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.2. 6.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutati puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal ja tulemus saadakse protsentides. Liivaterade tühiklikkus arvutati valemist (3). Valem (3) L 1 0 L 100% L ρL – liiva tühiklikkus [%]
V anuma maht [cm3] 3.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva terade tihedus arvutatakse valemiga (2) Valem 2: L = [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L liiva näivtihedus [kg/m3] V2 vee ruumala mensuuris [cm3] V1 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] m proovi mass [g] Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel ka kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. 3.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist (3) Valem 3: L = [ 1 (0L / L) ] * 100 %
Puistetihedust peab määrama kaks korda ning nende kahe tulemuse vahe ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2 Terade tihedus Liiva terade tiheduse määramiseks tuleb eemaldada puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. 500 ml mensuuri valatakse 250 ml vett ning 200-300 g liiva. Liivaterade ruumala saab märata mensuuride lugemite vahena. Liivaterade tiheduse valem on m L= 1000 [kg/m3] V 2-V 1 Antud valemis m-proovi mass(g), V1- vee ruumala mensuuris(cm3) ning V2- vee ja liiva ruumala mensuuris(cm3) Ka siin ei tohi kahe katsetamise korral vahe suurem kui 20 kg/m3. 4.3 Liiva tühiklikkus Liiva tühiklikkus leitakse puistetiheduse ja näiva tiheduse põhjal. Liiva tühiklikkuse valem on 0 L ( pL = 1- L )100 % Antud valemis on L liiva terade tihedus(kg/m3) ning 0L liiva
4.Joonis 5 4.Liiva näiva tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Määrata liiva näiva terade tihedus. 2. Töö käik · Kasutada liiva mis on kuivatatud keskmisest proovist ja läbinud 5mm sõela ava · Kaaluda 200-300g vahel · Valada 500ml mensuuri 250 ml vett millele puistada kaalutud liiv · Määran nende järgi liivaterade ruumala · Arvutan liiva näiva tiheduse valemiga Yl=G/V2-V1 x 1000 , kus G=proovi mass , V1=vee ruumala mensuuris ja V2 = vee ja liiva ruumala mensuuris 3.Saadud tulemused Vee ruumala mensuuris : V1=250 cm3 Vee ja liiva ruumala mensuuris : V2=350 cm3 Proovi mass : G= 278 g Liiva tihedus : Yl=278/350-250 x 1000= 2780 kg/m3 4. Joonis 6 5.Liiva tühiklikkuse arvutamine 1. Töö ülesanne Arvutada liiva tühiklikkus puistetiheduse ja näiva tiheduse põhjal . 2. Töö käik · Arvutan eelnevate ülesande vastuste põhjal liiva tühiklikkuse
m-proovi mass [g] m1 -liiva ja anuma mass [g] 2 3 V-anuma maht [ cm ] Valem 2 ρoL = m V 2 −V 1 ∗1000 , [ ] kg m 3 m-proovi mass [g] V1 3 -vee ruumala mensuuris [ cm ] V2 3 -vee ja liiva ruumala mensuuris [ cm ] Valem 3 ρoL ρ L= 1−( ρL )∗100 , [%] ρoL 3 -liiva puiste tihedus, [kg/ m ] ρL 3 -liiva terade tihedus, [kg/ m ] Valem 5 mi ai = ∗100 , [%] m ai -osajääk [%] mi -jääk sõelal [g] m-kogu proovi mass [g] Valem 6 A i=a4,0 +.. … .
Liiv pannakse 500l mensuuri, millesse on eelnevalt valatud 250ml vett. Liivatera ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena ning liiva terade tihedus L [kg/m3] arvutatakse valemist 2. Liiva terade tihedust määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m L = V 1- V 2 * 1000 (Valem 2) m-proovi mass [g] V1- vee ruumala mensuuris [cm3] V2- vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3. OL P L = 1 - L * 100% (Valem 3) 0L - liiva puistetihedus [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva terastikulise koostise määramine Võetakse 2000g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutakse sõelal avaga 8 ja 4 mm.
Puistetiheduse määramine. Liiva terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva terade tihedus [kg/] arvutatakse valemist 2: (2) kus on m proovi mass, g; vee ruumala mensuuris, ; vee ja liiva ruumala mensuuris, . Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/. Tabel 2. Liiva terade tiheduse määramine. Liiva tühiklikkuse arvutamine. Liiva tühiklikkuse arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3: (3) 40,5% Liiva terastikulise koostise määramine.
Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300g. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva näiv tihedus [kg/m3] arvutatakse valemist: 1000 [kg/m3] kus G- proovi mass [g] V1- vee ruumala mensuuris [cm3] V2- vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] G (proovi mass) = 266 g V1 (vee ruumala) = 250 cm3 V2 (vee ja liiva ruumala mensuuris) = 350 cm3 1000 = 2660 [kg/m3] 3.3 Liiva tühiklikuse arvutamine Liiva tühiklikus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga: PL = x 100 []
määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. 5.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva kaaluti 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). L=m/(V2-V1)*1000 (2) L liiva terade tihedus [kg/m3] m proovi mass [g] V1 vee ruumala mensuuris [cm2] V2 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm2] 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutati puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist (3). PL=(1- 0L/ L)*100% (3) PL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva niiskusesisalduse määramine
1.1. 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva kaaluti 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Tabel 8.2.1 on toodud katsete tulemused. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). L=m/(V2-V1)*1000 (2) L liiva terade tihedus [kg/m3] m proovi mass [kg] V1 vee ruumala mensuuris [m2] V2 vee ja liiva ruumala mensuuris [m2] 7.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutati puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist (3). PL=(1-( 0L/ L))*100% (3) PL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva terade tihedus [kg/m3] 3
4.2. Terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaaluti liiva 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemist: m ρ L= V 2−V 1 Kus: m - proovi mass, (g) V1 - vee ruumala mensuuris, (cm3) V2 - vee ja liiva ruumala mensuuris, (cm3) Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Killustiku proov aga kuivatati püsiva massini ning sõeluti läbi sõela, mille ava vastab tera väikseimale mõõtmele. Sõelale jäänud killustikust kaaluti 2 kaalutist, kumbi ~ 400 g. Kaalutud killustik asetati 2 tunniks toatemperatuuril olevasse vette nii, et veekiht kivide kohal oleks vähemalt 20 mm
- anuma ruumla V0 = 5000[cm3] - killustiku puistetihedus 0L= 1228[kg/m3] 4. Liiva näiva tiheduse (terade tihedus) määramine Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200- 300g. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva näiv tihedus L [kg/m3] arvutatakse valemist 7: L = G/V1- V2 , [Valem 7] kus G- proovi mass, [g] V1- vee ruumala mensuuris, [cm3] V2- vee ja liiva ruumala mensuuris, [cm3] Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi Töö tulemuste vormistamine Vee ruumala mensuuris V1 = 250[cm3] Vee ja liiva ruumala mensuuris V2 = 350[cm3] Proovi mass G = 246[g] Liiva näiv tihedus L = 2460[kg/m3] 5. Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 8:
Läbinud [%] 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 4 Sõela ava [mm] Ülemine Alumine Saadud tulemus Liiva terastikulise koostise määramine 5.4. Liiva huumusesisalduse määramine Katsetulemustest selgus, et liiva huumusesisaldus oli liiga kõrge, ning liiv ei ole sobiv kasutamiseks betoonis, kuna mensuuris oleva vedeliku värvus muutus ligi mustaks. Ette antud soovituslik värvus oli konjaki pruun. 6 5.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulk killustikus Plaatjate ja nõeljate Katse nr Katseproov [g] terade hulk [g] [%]
See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on varem valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva terade tihedus L [kg/m³] arvutatakse: (2) 2 Kus m proovi mass, g V1 vee ruumala mensuuris, cm³ V2 vee ja liiva ruumala mensuuris, cm³ Näide m = 244 g V1 = 250 ml V2 =345 ml Tabel 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva terade liiva mass, Vee ruumala, Vee ja liiva tihedus, Katse nr g ml ruumala, ml kg/m³ 1 244 250 345 2568 2 242 250 344 2574 7
3 G 0l = V0 , kus G liiva mass g; V0- anuma ruumala, cm3. 1532 0l = = 1445 1060 [kg/m 3 ] Liiva näiva tiheduse (terade tihedus) määramine Liiva näiv tihedus L [kg/m ] arvutatakse valemist: 3 G L = * 1000 V2 - V1 , kus G- proovi mass, g; V1- vee ruumala mensuuris, cm3; V2- vee ja liiva ruumala mensuuris, cm3. 222 L = * 1000 = 3 350 - 250 2220 [kg/m ] Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist: p L = 1 - 0 L * 100(%) L , kus 0L- liiva puistetihedus, kg/m3; L- liiva näiv tihedus, kg/m3.
Erinevus kahe mii6ramise vahel ei tohi ola suurem kui 20 $. sur.r*ate erinevuste korrar viiakse lflbi veel kolmas m?iiiramine ja arvutatakrc urit*.#iline keskmine kahest liihimast fulemusest. Liiva terade tihedus O, l#l arvutatakse jiirgmiselt: p,=ffi.looo l#1,vatem2, kus m - proovi mass, [g] V1 - vee ruumala mensuuris, [cm3] V2 - vee ja liiva ruumala mensuuris, [cm3] Ntiide m=250g pt=J;'1000= ^ .?t.1000= 2$64=2$oE 345-250 --- --vaYm'--"""mt vr :250 cm3 vr-4 vr:i+i.-, Katsetulemused on toodud tabelis 8.2. 7.3. Liiva tiihiklikkuse arvutamine Liiva tiihiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning niiiva tiheduse p6hjal ning tulemus saadakse protsentides. Liiva tiihiklikkus p, arvutatakse jiirgmiselt: o, =(, 3,
mensuuri. Ekstraheerida tuli mitu korda kuna uurisin karotenoide kvantitatiivselt. Alguses oli raske ekstrakti kätte saada, kuna lisasin vist liiga vähe petrooleetrit. Lõpuks hakkasin veidike rohkem petrooleetrit panema ja sain ekstrakti paremini kätte. Lisasin seni kaua, kuni ekstrakt muutus läbipaistvaks. Eelviimane kord lisasin õppejõu sõnul liiga palju petrooleetrit, millest tuleneb ka vähene karoteeni sisaldus paprikas. Ekstrakti mõõtsin mensuuris ära ja mahuks sain 7 ml. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihedused 504,0nm; 0,213 A 470,0nm; 0,377 A 447,0nm; 0,348 A Kirjanduse alusel leidsin, et need lainepikkused sarnanevad kõige rohkem karoteen lükopeeniga: Arvutusvalemites kasutan tihedust 0,377, sest sellele vastav lainepikkus on kõige lähemal 476nm, vastav E=3450 1%/1cm.
kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,78. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 11ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihetused: 477nm optiline tihedus: 1,182 449nm optiline tihedus: 1,334 426nm optiline tihedus: 1,004 Arvutamise valemis kasutan tihedust 1,334, sest sellele vastav lainepikkus(449) on kõige lähemal 452-le, vastav E= 2560 1%/1cm
umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,69. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 18,5ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 350-650nm. Spektrite lainepikkused : 473,5nm 449 nm 424,0nm Kirjanduse alusel leidsin beeta-karoteeni neeldumisspektrid: 425, 451, 482, selest saan järeldada, et domeneerivad beta-karotenoidid.
ÄRGE LASKE TEMPERATUURIL TÕUSTA ÜLE 30? C, KUI AGA SEE JUHTUB, SIIS LIDUGE, NAGU OLEKS TEIL KURAT KANNUL !!! Glütseriin hakkab siis kohe nitraadiks muutuma ja temperatuur tõuseb järsult. Lisage glütseriini seni, kuni hapete peale moodustub sellest õhuke kiht. Kõige kindlam on lõhkeaineid alati väikestes kogustes teha. 7) Segage segunenud happeid ja glütseriini esimese kümne minuti jooksul nitraadiks muutumise algusest, lisades vanni jääd ja soola, et mensuuris oleva segu temperatuur jääks jõudsalt alla 30? C. Tavaliselt moodus-tub nitroglütseriin alates segunenud hapete pinnast ja kontsentreeritud väävelhape absorbeerib reaktsioonil moodustunud vee. 8) Kui reaktsioon on lõppenud ja nitroglütseriini temperatuur 30? C tunduvalt madalam, valage nitro-glütseriini ja hapete segu ettevaatlikult esimesse destileeritud veega täidetud mensuuri. Nitroglütseriin peab settima mensuuri põhja, pealejäänud vee ja hapete segu võib välja valada ja
annaabi.ee 
