emaka seinte paksenemist ja pidurdavad uue munaraku moodustamist. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Mensturaaltsükkel algab mensturatsiooni algusega, kus lõhutakse emaka limaskest. Munarakk väljub munajuhast umbes 14. päeval peale mensturatsiooni ning on viljastamisvõimeline 36 tundi. Tagasi emakasse liigub munarakk 4-5 päeva. Kui viljastumist pole toimunud, hävineb munaraku kollakeha ning algab uus mensturatsioon. 8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – organismi areng viljastumisest surmani b. Embrüogenees – organismi looteline areng, mis lõppeb sünnituse/koorumisega 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – hakkab paar päeva peale viljastumist mitoosi teel kiiresti jagunema (lõigustuma). Protsess algab munajuhas ja lõppeb emakas.
liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe bioloogiline surm - organismi eluähtsate talituste pöördumatu seiskumine blastotsüst- imetajate lootelise arengu varajane staadium , mis vastab alamate selgroogsete põislootele. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng menopaus- ovolatsiooni lakkamine menstruaaltsükkel- ajavahemik ühe mensturatsiooni algusest teise alguseni enamasti 28 päeva (vb 21-35) mensturatsioon-tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast
Spermatosoid Pea – tihedalt kokkupakitud DNA + ensüümid mis lagundavad munarakukesta Keha – kaelas tsentriool ja vaheosas mitokondrid Saba – vibur liikumiseks Viburite arv erinevatel organismidel erinev (imetajatel 1) Munarakk Emaskest – munarakk sünteesib ise Rebu Valgukest – kaitseks Nahkkest – hoiab koos Lulskest – annab tugevuse Ovulatsioon – munrakk vabaneb munasarjast Mensturatsioon – limaskesta ja munaraku vabanemine organismist Munaraku ehitus Suurte mõõtmetega võrreldes spermiga Koosneb rebust, mis on arenevale lootele varuaineks ja koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest Mitokondreid palju rohkem kui spermides (energia viljastumisks ja loote arenguks) Kest – munrakud on erilised loomsed rakud, millel on kestad o Emaskesta sünteesib munarakk ise, teise kesta munasari ja kolmanda kesta munajuha Viljastumine
Mõisted hemotooraks- verirind, verekogum pleuraõõnes hemoperikard- verisüdamepaun, verekogum südamepaunas hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum hematoom- verimuhk,suur piirdunud verekogum kudedes meleena- veriroe, vere sisaldus rojas hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas. Keha temp aktiivne tõus ja säilitamine uuel kõrgel tasemel. Palavik on kaitsereaktsioon. Tekkepõhjused:
annaabi.ee 
