Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained. 8.lapse väärareng suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, halvad toitumisharjumused, sünnitamine küpses eas 9.rasedusest saab hoiduda rasestumisvastaste vahenditega-kondoom, spiraal või hormoonitabletid 10.HIV/AIDS, süüfilis, gonorröa,
Kolledz soovitab tütarlapsele, kes on 13- 15 aastat vanad, külastada naistearsti kabineti. Seal tüdrukud saavad kontsulteerida oma terviseseisundi kohta ja uurida, millised muutused kaasnevad puberteedieaga ning ovariaalmenstruaaltsükliga. Andmed näitavad, et osa tüdrukutest kardavad günekoloogilisi läbivaatusi, aga naistearsti kabinetis ei tehta günekoloogilist läbivaatust. Samuti suur osa tüdrukutest tunnevad häbi, kui räägivad oma menstruatsioonist ja haigusest, mis on seotud väikese vaagna elunditega. Autor valis selle teema uuringuteks, kuna teema on aktuaalne tervishoius ja noorukite seas. Uuringud näitavad, et probleemid, mis kaasnevad puberteedieas on suhteliselt levinud, aga tüdrukud ei tea nendest. Oluline on, et tüdrukud pöörduksid naistearsti poole või noortekabinetti. Nii saavad nad rohkem informatsiooni oma sugulisest küpsemisest. (M. Hickey, A. Balen 2003: 493,503).
Esimene menstruatsiooon algab eesti tüdrukutel tavaliselt 11 14 eluaastal. Harva toimub see kas varem või hiljem. Korrapäraseks muutub menstruatsioon alles paari kuu või aasta jooksul. Menstruatsioonitsükli pikkus võrdlemisi püsiv ega kõigu tavaliselt üle paari päeva. Elu jooksul valmib küllaltki väike osa munasarjas olevatest munarakkudest. Keskmiselt vabaneb naise organismisit kogu viljaka perioodi vältel ligikaudu 400 munarakku ning esimesest menstruatsioonist alates on need võimelised viljastama. Erinevalt meestest puudub naistel võimalus saada järglasi elu lõpuni. Üle 45 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitus algul muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb siis ära ka menstruatsioon. Selles võib näha omapärast kaitsekohastumust. Naise vananedes toimuvad munarakkudega mitmesugused ebasoodsad muutused ja seoses sellega kasvad risk väärarenguga järglase sünnitamiseks.
seksuaalvahekord Pillid, plaaster ja tuperõngas Kombineeritud hormonaalse kontratseptsiooni eelised + Sobivad enamikule naistest ja kuuluvad väga tõhusate rasestumisvastaste meetodite hulka. +Tarvitamine ei ole seotud seksuaalvahekorraga, toime on nende tarvitamise ajal alati kindlustatud. + Menstruatsioonitsükkel on regulaarne. + Menstruatsiooniaegne veritsus on lühem ja erituva vere hulk väheneb ning väheneb vererohkest menstruatsioonist tingitud aneemia (kehvveresuse) oht. + Vähenevad menstruatsioonieelsed vaevused (nt rindade valulikkus, alakõhu puhitus, meeleolumuutused jm). + Väheneb või kaob menstruatsiooniga kaasnev valu. + Väheneb risk haigestuda healoomulistesse rinnakasvajatesse. + Väheneb risk haigestuda healoomulistesse munasarjakasvajatesse. + Väheneb emakavähi risk. + Väheneb munasarjavähi risk. + Väheneb seesmiste suguteede põletike risk. + Väheneb akne ja naha liigne rasusus.
15. "Ma ei jää rasedaks, sest olin kaitsmata vahekorras ainult ühe korra." Ka ainult ühel korral seksimine on piisav selleks, et jääda rasedaks või saada mõni sugulisel teel leviv haigus. 16. "Ma olen liiga vana, et rasedaks jääda." Nii kaua, kuni naisel esineb menstruatsioon (olgu see regulaarne või mitte), on võimalik rasestuda. Vananedes väheneb võimalus rasedaks jääda, kuid kindel saab olla ainult siis, kui viimasest menstruatsioonist on möödunud aasta ning on alanud menopaus. 17. "Ma ei seksi nii tihti, et ma peaks pille kasutama." Ei või kunagi teada, millal peaks vaja minema rasestumisvastaseid vahendeid. Pillide korrektne võtmine on suhteliselt lihtne ja väga kindel meetod. Peale selle võib pillidel olla ka muid kasutegureid peale raseduse vältimise. Seega ei ole oluline, et pillide võtmiseks elatakse regulaarselt suguelu. 18. "Mul on olnud palju naisteprobleeme. Ma ei usu, et kunagi rasedaks jään."
Muutub menstruatsioonitsüklite rütm, menstruatsioonid korduvad harvemini, esineb ebakorrapärasust. Premenopausi perioodis on menstruaaltsüklid veel regulaarsed; Perimenopausi perioodis, mis jääb vahetult enne menopausi, võib menses olla juba ebaregulaarne, kuid on siiski esinenud viimase 12 kuu vältel vähemalt korra. Menopausi all mõistetakse viimast menstruatsiooni e. viimast munasarjade poolt kontrollitud verejooksu. Menopausi saame hinnata vaid retrospektiivselt - kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 1 aasta. Menopaus saabub tavaliselt 47.- 52.a. vanuses, keskmiselt 50.eluaastal. Postmenopausiks nimetatakse perioodi, mis algab 1 aasta peale viimast menstruatsiooni. Seenium e. vanadus algab 60-aastaselt. Munasarjade hormonaalne funktsioon väheneb pidevalt. Täielikult ei kao östrogeenid naise organismist kunagi, kuna neid toodetakse androgeenide vahendusel ka neerupealistes ja perifeerse konversiooni teel rasvkoes. II Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia
annaabi.ee 
