vältida ainult kaitsesüstimise ehk vaktsineerimisega. Kuna marutaudi levik on metsloomade populatsioonis tänud laialdasele vaktsineerimisele oluliselt vähenenud soovitatakse ennetavalt marutõve vastu vaktsineeritakse üldjuhul neid inimestel, kelle töö iseärasuste tõttu on võimalik oht nakatumiseks (nt veterinaartöötajad, metsatöölised, jahimehed jt). Vaktsineerimise vajaduse kokkupuute järgselt võimaliku marutaudis loomaga otsustab arst. Meningokokk-nakkus Meningokokk-nakkuse tekitaja on bakter Neisseria meningitidis ehk meningokokk. Meningokokid jaotakse 12 alagruppi ehk serogruppi. Meningokokk-nakkus ei ole Euroopas laialt levinud, kuid iga aasta esinevad üksikud ja grupiviisilisi haigusjuhte. Meningokokk- nakkus on kõrge nakkavusega ning kandub üle inimeselt inimesele köhimisel või aevastamisel. Meningokokk-nakkus võib põhjustada peavalu, kõrget palavikku, oksendamist, teadvuse hägustumist
Ägedat neelupõletikku ei ole võimalik ennetada. Viridans grupi streptokokid Bakterieemia Endokardiit Abstsesside moodustumine Hambakaaries S. pneumoniae Pneumoonia Meningiit Sinusiit Keskkõrvapõletik Bakterieemia Meningiit ehk ajukelmepõletik Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel, mis kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi funktsiooni. Streptokokkidest tekitab meningiiti bakter nimega meningokokk Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on äkki tekkinud kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ning teadvuse hämardumine. TÄNAN KUULAMAST!
aastal. Vaktsiinide loomise kuldajastu algas 1949. aastal. Edu ei lasknud end kaua oodata juba 1955 valmis Jonas Salkil ühe kurjema nakkushaiguse, lastehalvatustõve vastane inaktiveeritud kolmevalentne vaktsiin. 1970.1980. aastatel jätkus uute vaktsiinide loomine ja vanade täiustamine viroloogia, molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia edusammude baasil. Loodi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjes revolutsiooni teinud leetrite, mumpsi, punetiste, A- ja B-viirushepatiidi, meningokokk-, pneumokokk-, puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi, tuulerõugete, Haemophilus influenzae b, Lyme'i tõve (kasutatakse ainult Põhja-Ameerikas) jm vaktsiinid. Loodud on uued, kõrgema immunogeensusega, madalama reaktogeensusega, efektiivsemad ja ohutumad marutõve, koolera, kõhutüüfuse, siberi katku, läkaköha, gripi ja pärisrõugete vaktsiinid. Uute efektiivsete ning ohutute vaktsiinide loomine ja tootmine on saavutanud sedavõrd kõrge tehnoloogilise taseme.
rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Diplococcus on kaksikkokk (diplokokk). Streptococcus (Diplococcus) pneumoniae on kaksikkokk. Agregaadi ümber ühine kapsel. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Neisseria meningitidis (meningokokk) on kaksikkokk. Põhjustab meningiiti. Moraxella cattarhalis on kaksikkokk. Põhjustab hingamisteede, ninaneelu ja Neisseria gonorrhoeae kõrvahaigusi. (gonokokk) põhjustab Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe
Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused); Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt); Paranemise periood. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) poolt produtseeritavad ained, mis surmavad mikroorganisme ja mis pole terapeutilistes doosides organismile kahjulikud. Antibiootikumprofülaktika. Näidustused: (1)Ohtliku infektsioonihaige kontaktsed (difteeria, meningokokk meningiit); (2) Kirurgilise vahelesegamise korral sekundaarsete infektsioonide vältimiseks; (3) Infektsioossete kõhulahtisuste vältimiseks, kui reisitakse ohtlikesse piirkondadesse. Ravimiresistentsus. Loomulik resistentsus: mikroobi liigile omane tunnus, mis on seotud ründepunkti puudumisega või rakuseina läbimatusega teatud antibiootikumidele. Omandatud resistentsus: tegemist mikroobi geneetiliste omaduste muutumisega kas
neid meetmeid kiiresti. 23. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid. · Kerabakterid e. kokid · Pulkbakterid e. batsillid (E. Coli) · Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) (kooleratekitaja) · Keeritsbakterid e. spiroheedid (borrelioosi tekitaja) Kokkide agregaadid: Üksikult esinevad kokid (enterococcus), Diplokokk (meningokokk põhjustab meningiiti), Ahelkokk (Streptokokk)(Thiomargarita), Tetraad (tetrakokk)(thiopedia), kuupkokk (Pediococcus), stafülokokk (nagu viinamarjakobar)(staphylococcus aureus). 24. Niitjad bakterid, punguvad ja jätketega bakterid. · Niitjad bakterid (leptothrix raua bakter) rakud paiknevad tihedalt koos moodustades niidi e. trihhoomi . Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel
ninaneelus aastaajast sõltumatult. Kandlus on tavaliselt mööduv, kaob pärast antikehade teket. Levinud üle maailma, enamasti põhjustab haigusi aasta kuivadel külmadel kuudel. Eestis oli viimane tõus 84.-85. Tekib suur hulk noorest elanikkonnast, kellel antikehad puuduvad. Puhanguga tekivad jälle kandluse/läbipõdemise teel antikehad. Uus puhang 25 aasta pärast või kui tuleb sõda… Väidetavasti tappis meningokokk enim liitlasvägede sõdureid (rohkem kui haavainfektsioonid). NB! Moskvas oli epideemia 2004/05 talvel! Haigused. Meningiit. Algus järsk, peavalu ja palavikuga, oksendamisega. Kulg mädane – rohkelt mädast eksudaati. Sümptomitest veel meningeaalärritusnähud, hemorraagiline lööve. Väikestel lastel mittespetsiifilised nähud – palavik, oksendamine. Ravita suremus kõrge. Sageduselt pneumokokilise meningiidi järel 2. kohal. Meningokokktseemia. Ilma meningiidita kulgev septitseemia
suhtes probleem: multiresistentne tbc Resistentsuse vältimiseks/pidurdamiseks: · Kasuta a/b nii sageli kui vaja · Mõelda kas tegemist seen või bakteriaalse infektsiooniga · Soovitav võtta enne empiirilise ravi alustamist materjal mikrobioloogilseks uuringuks · A/b resistentsus on seotud a/b liigkasutamisega: Antibiootikumprofülatika Näidustused: 1. Ohtliku infektsioonihaige kontaktsed (difteeria, meningokokk meningiit) 2. Kirurgilise vahelesegamise korral sekundaarsete infektsioonide vältimiseks 3. Infektsioossete diarröade (kõhulahtisus) vältimiseks, kui reisitakse ohtlikesse piirkondadesse STRESSORID JA STRESS STRESS (ingl.k. pinge) on organismi mittespetsiifiline neurohumoraalne e. Neuro- Endokriin-Immuunsüsteemi ( NEI ) kaitse -kompensatoorne reaktsioon organismi homöostaasi ohustava(te) faktori(te) e. STRESSORI toimele.
uuringuks saadetakse tavaliselt kõige hägusem katsuti (kogus 1–2 ml). Bakterieemia, eriti lastel esineva meningosepsise ehk Waterhouse-Friedricksen'i sündroomi korral on uuritavaks materjaliks veri. Nahakahjustuste korral saab tekitajaid isoleerida ka tampooniga. Meningokoki kandjatel on uuritavaks materjaliks nina-neelu lima. Nina-neelust tampooniga võetud materjal tuleb panna aktiivsütt sisaldavasse transportsöötmesse, siis on patogeenide isoleerimise tõenäosus suurem. NB! Kuna meningokokk on väga termolabiilne, tuleb vältida ekstreemseid temperatuuri kõikumisi (mitte ≤18 ° C ja mitte ≥37 ° C). Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Kasutatakse juhul, kui uuritavaks materjaliks on steriilsed materjalid nagu liikvor või veri. Kuna liikvoris on meningiiditekitajaid tavaliselt vähe, tuleb see eelnevalt tsentrifuugida 20 minuti jooksul 1500–3000 ×g, saavutamaks uuritava materjali “tihenemist”
annaabi.ee 
