Bakterit- Allrühm Toimespekter Esindajad Eripära siidsus 1. Naturaalsed 1. Streptokokid (-hemol). 2. Meningokokid. 3. G+ 1. Bensüülpenitsilliin penitsilliinid aeroobid (enamik). Minimaalne toime: 1. Stafülokokid. 2. G- 2. V-penitsilliin aeroobid. 3. G- anaeroobid. 1. Naftsilliin 1. Streptokokid (-hemol). 2. Meningokokid. 3. G+ 2
minimaalne aktiivsus stafülokokkide (bakteritsiidsed) (PBP) (plasmiidne DNA, G- suhtes • Peptidoglükaani süntees kromosomaalne): β-laktamaas- kõik streptokokid, meningokokid, enamik G+ pärssub, rakuseinaga seotud o S. aureus, resistentsed anaroobe, suurem aktiivsus stafülokokkide suhtes autolüütilised ensüümid o ESBL K. Pneumoniae, v.a. MRSA
populatsioonis tänud laialdasele vaktsineerimisele oluliselt vähenenud soovitatakse ennetavalt marutõve vastu vaktsineeritakse üldjuhul neid inimestel, kelle töö iseärasuste tõttu on võimalik oht nakatumiseks (nt veterinaartöötajad, metsatöölised, jahimehed jt). Vaktsineerimise vajaduse kokkupuute järgselt võimaliku marutaudis loomaga otsustab arst. Meningokokk-nakkus Meningokokk-nakkuse tekitaja on bakter Neisseria meningitidis ehk meningokokk. Meningokokid jaotakse 12 alagruppi ehk serogruppi. Meningokokk-nakkus ei ole Euroopas laialt levinud, kuid iga aasta esinevad üksikud ja grupiviisilisi haigusjuhte. Meningokokk- nakkus on kõrge nakkavusega ning kandub üle inimeselt inimesele köhimisel või aevastamisel. Meningokokk-nakkus võib põhjustada peavalu, kõrget palavikku, oksendamist, teadvuse hägustumist. Raskematel juhtudel võib tekkida sepsis, mis põhjustab kiiret terviseseisundi halvenemist ja võib lõppeda surmaga.
Nimetatakse pneumokokkideks. Polüsahhariidne tüübispetsiifiline kihn, kaitseb fagotsütoosi eest. Neisseria Neisseria meningitidis Väikesed, 0,8-1,0 µm, Gram-negatiivsed diplokokid. Liikumatud. Eosed ja mikroskoobis nähtav kihn puuduvad. Mikroobirakud on neeru- või kohvioa kujulised, kusjuures paaris asetsevad nõgusküljed koos. N. meningitidis omab polüsahhariidset kihnu (mikroskoobis pole nähtac!), virulentsusfaktor. Kihnu polüsahhariidide järgi grupeeritakse meningokokid 13 gruppi: A, B, C, D, 29E, H, I, K, L, W135, X, Y, Z. Serogrupid A, B, C, W135 ja Y on põhilised infektsioonide tekitajad. Füsioloogia Aeroobsed mikroobid, vajavad kasvuks natiivseid toitaineid (verd, hemiini, proteiini). Kasutatakse sokolaadagarit. Pesad läikivad, võitaolise konsistentsiga, läbimduga > 1 mm. Paremini kasvavad 5-10% CO2 keskkonnas, temperatuuril 35-37°C. Biokeemiline aktiivsus madal, lõhustavad süsivesikutest glükoosi ja maltoosi ilma gaasi tekketa
B. burgdorferi - puukborrelioosi e. Lyme tõbe Leptospira Leptospira interrogans põhjustab leptospiroosi Neisseeriad Gramnegatiivsed kohvioakujulised kokid, esinevad paaridena. Epiteeli pinnale kinnitumiseks omavad nad pilisid ja adhesiine ning on suhteliselt vastupidavad fagotsüütide toimele; rakuseina lüüsil vabaneb endotoksiin. Osa liikidest on tuntud normaalsete hingamisteede mikroobidena. Inimpatogeensed on: • Neisseria meningitidis (meningokokid) omab ka kihnu. Põhjustab kerge või subkliinilise pildiga ülemiste hingamisteede nakkust, meningiiti, septitseemiat • Neisseria gonorrhoeae (gonokokid). Levib inimeselt inimesele peamiselt otsesel seksuaalkontaktil, aga ka värske infitseeritud sekreediga. Põhjustab gonorröad. 38 Klamüüdiad Klamüüdiad on väikeste liikumatute gramnegatiivsete obligatoorselt intratsellulaarsete
annaabi.ee 
