· reguleerib tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluse korda, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust · Menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. · See tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. · Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida. · annab nii menetluspädevuse piirid kui ka menetlusosalise õigused ja kohustused. · menetlusosalise õiguste tagamiseks: 1)selgitatakse menetlustoimingut 2) tagatakse menetlusalusele isikule võimalus end iseseisvalt kaitsta. 3) võimaldatakse osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal Tsiviilprotsessiõigus · reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel · normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused · reguleerib protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus Kriminaalprotsessi õigus · reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite,
võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Menetlejad jagunevad kaheks: kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja ning kohtumenetluses kohus. Kohtuväline menetleja ja kohus on kohustatud: selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta; Menetlusaluse õigused: Õigus informatsioonile Õigus olla ära kuulatud Õigus kaitsjale Kaebeõigus Süütuse presumptsioon Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada
Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist. 9. menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud protsessitoimingu õiguslikud tagajärjed. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. § 64. Tähtaja muutmine Kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Poolte
ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel: - haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel; - asutuse initsiatiivil menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut, enamasti on selleks puudutatud isikute tedvitamine menetluse algatamisest. Taotluse esitamine on tvaline seal, kus isik soovib riigilt saada mingit hüve või soodustust, nt kauplemisluba, ametnikuna teenistusse võtmist, detailplaneeringu algatamist või pensioni. Asutuse initsiatiiv on reegliks seal, kus menetluse eesmörgiks on isikule kohustuste või keeldude pealepanel, seniste õiguste piiramine, sanktsioneerimine või summi kasutamine nt ehitusjärelevalve poolt ebaseaduslike
kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. HMS § 106 ja 107. HMS § 106 lg 1: toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Toiminguteks peetakse kõiki selliseid asutuste meetmeid, mis ei kujuta endast õigusakti andmist, s.o tahteavaldust õiguste või kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Toiminguid iseloomustab vormivabadus. Eristada tuleb toimingut (reaaltoiming, õigustoiming) ja menetlustoimingut. 8. Kuidas toimub haldusotsuste vaidlustamine? nimetatakse vaidemenetluseks. 32 Peatükk 1 Nii vaidega kui ka kaebusega saab isik taotleda: haldusakti kehtetuks tunnistamist (kohtus tühistamist); õigusvastaselt välja andmata jäetud haldusakti andmist. Kohtus on võimalik taotleda ka haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist kas rahalise hüvitisega või
Haldusmenetlus on tähtis peamiselt ametiasutustele, kuid menetluse üksikasjadega peaksid olema kursis ka isikud, kelle õigusi ja kohustusi teatud menetlus mõjutab. Seadusega ettenähtud õiguste teostamine ja kohustuste täitmine sõltub suuresti just haldusorgani õiglasest tegutsemisest. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel, kas haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel või asutuse initsiatiivil ehk menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut. Enamasti on selleks menetlust puudutavate isikute teavitamine menetluse algatamisest. ,,Esimeseks toiminguks taotluse saamise ja registreerimise järel on taotluse nõuetelevastavuse kontrollimine. Nõuetele mittevastavat taotlust ei tohi jätta tähelepanuta või koheselt tagastada, vaid asutus peab aitama kodanikul taotluse õigesti vormistada ja selgitama, milliseid 1 Haldusmenetluse seadus (RT I 2001, 58, 354) 2 A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat
2) on vaja otsustada konfiskeerimine, aresti kohaldamine või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse või loomapidamise õiguse äravõtmine. 9 3. jagu Üldmenetlus 1. jaotis Üldnõuded § 58. Väärteomenetluse alustamine (1) Väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. (2) Esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19. (3) Seaduse nõuete rikkumisel, mille eest on ette nähtud eriõiguse peatamine, võetakse väärteomenetluse alustamisel menetlusaluselt isikult viivitamatult ära eriõigust tõendav dokument, mis lisatakse väärteoasja materjalidele. § 59. Väärteoteate lahendamine (1) Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja
07.2002 a seoses operatsiooniga töövõimetuslehel. 22.07.2002 31.08.2002 oli ta trauma tagajärjel töövõimetuslehel. Taotluse lisad: töövõimetuslehed; arsti õiend millest nähtub, et opereeriti kahte parema käe sõrme. Kas taotlus on põhjendatud? TsMS § 67 lg 1 tähtaja ennistamiseks peaks olema mõjuv põhjus mis on mõjuv põhjus? o koomas o vääramatu jõud loodusõnnetus, mis takistab inimest tähtajaks menetlustoimingut tegemast o pantvangis olemine point on selles, kas asi takistab isikut menetlustoimingut tegemast või ei o kui nt toiming tuleb teha kohtus, siis on takistavaid põhjusi juba rohkem o ka haigus peab olema piisavalt tõsine, et takistada menetlustoimingut tegemast mingi osa sellest ajast on kindlasti adekvaatselt loetud mõjuva põhjuse hulka o tõenäoliselt kohalik tuimestus o valude vastu saab valuvaigisteid
tööpäeva jooksul. Isikut ei taandata, kui teda pole võimalik asendada. 5) Õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist või pikendamist (§50)- Juhul kui seadusest tulenev menetlustähtaeg, välja arvatud deklaratsiooni esitamise tähtaeg, on mõjuval põhjusel mööda lastud, siis võib maksuhaldur oma algatusel või maksukohustuslase motiveeritud taotlusel menetlustähtaja ennistada. Taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul peale menetlustoimingut takstanud asjaolu äralangemist. Menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest tähtpäevast on möödunud üle aasta. Maksuhaldur võib määrata uue tähtaja – näiteks kümnendal kuupäeval tuli maksta tulumaks aga seda ei tehtud ning pöördutakse maksuhalduri poole, kes võib kasutada kaalutlusõigust maksutähtaja ennistamiseks. Maksuhaldur võib omal algatusel või maksukohustuslase motiveeritud taotlusel pikendada tema
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. § 8. Menetlusosalise õiguste tagamine Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: 1) seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; 2) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta; 3) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale kaitsja abi käesoleva seadustiku § 45 lõikes 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb; 4) edasilükkamatutel juhtudel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi;
juhul, kui: 1. menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel; 2. menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus on esitatud kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist; 3. seadus ei keela menetlustähtaega ennistada. 4. esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Menetlustähtaja ennistamise üle otsustab menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani juht või tema poolt volitatud isik. Mõistliku aja põhimõte: HMS § 5 lg 4: Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. 3.2. Puudulik taotlus HMS § 15 lg 1: vastu tuleb võtta kõik taotlused, sh puudustega taotlused. Puuduste korral edastada isikule teade, mille vormi (kirjalik, suuline) valib ametnik reeglina ise. Teates tuleb: 1
Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees. Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet justiitsminister. Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonnas teostavad järelevalvet kohtudirektor ja justiitsminister. Kohtudirektori üle teostab järelevalvet justiitsminister. Kui kohtunik ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et kohtuniku poolt menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluse korraldus ei taga menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul, otsustab kohtu esimees sellise õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohtu esimees võib määrata
Uue katkemise alusena sätestab KarS § 81 lg 5 menetlustoimingu tegemise kriminaalasjas. Varasema õiguse järgi tuli isik enne aegumistähtaja möödumist kohtu alla anda. Uue õiguse järgi piisab sellest, kui aegumistähtaja jooksul tehakse kriminaalasjas menetlsutoiming. Pärast iga menetlustoimingu tegemist algab aegumistähtaja arvestamine nullist ja kuritegu aegub ainult sel juhul, kui järgneva 10 või 5 aasta jooksul ei tehat uut menetlustoimingut. Siiski aegub kuritegu, kui esimese astme kuriteost on möödunud 15 aastat või teise astme kuriteost 10 aastat. 11.3. Kuriteo aegumise peatumine Nagu KrK § 53 lg 3, sätestab ka KarS § 81 lg 6 kuriteo peatumise ajaks, mil isik ennast eeluurimise või kohtu eest varjab. Allikad „Karistusõiguse alused“ Jaan Sootak, Tallinn 2003 „Karistusõigus“ üldosa Norman Aas, Laura Feldmanis, Martin Hirvoja,
allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. 9. Menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord MENETLUSTÄHTAEG ON TÄHTAEG, MILLE JOOKSUL TULEB TEHA MENETLUSTOIMING. Menetlustähtaeg määratakse kindlaks:1. seadusega ( näiteks apellatsioonkaebuste esitamise tähtaeg jne); või 2. kohtu poolt (puuduste kõrvaldamine, tõendite esitamine jne ) Nõuded menetlustähtaja ennistamiseks Mõjuva põhjuse olemasolu, miks ei olnud võimalik menetlustoimingut teha- TsMS § 422- mitteammendav loetelu; Põhistatud avalduse esitamine- TsMS § 235 põhistamise mõiste; (§ 235. Põhistamine Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud
seaduse järgi tähtaja möödumise tõttu lõppenud 5. Garantiitähtajad- müüja või tootja annab esemele või tööle lubaduse tähtaja jooksul ilmnenud vigade kõrvaldamiseks, kõrgendatud vastutus teatud ajaks, mistõttu õigustatud isikul on kergem oma nõudeid maksma panna. 6. Menetlusseadustes sätestatud avalduste esitamise tähtajad- 7. Kohtu või haldusorgani määratud tähtajad- tähtaja möödalaskmisel kaotab menetlusosaline õiguse menetlustoimingut teha 8. Õiguse kaotamine selle pikaajalise kasutamata jätmise tõttu- ajamoment (õigus pikka aega kasutamata), usaldusmoment (võlgnikul usaldus et õigust ei kasutata), käsutusmoment (usalduse tõttu on võlgnik teinud käsutusi oma vara suhtes uskudes, et õigust enam ei rakendata) Õiguste lubamatu teostamine 1. Hea usu põhimõtetega vastuolus 2. Seadusega vastuolus 3. Teisele kahju tekitamise eesmärgil 4
kohtuteadetega seotud kulud ning tsiviilasja hinna määramise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste õigusabikulud, menetlusosalise enda kulud (sõidukulud, saamata töötasu), kohtueelse menetluse kulud ning hagi tagamisega seotud täiturikulud. Riigilõiv Riigilõiv on menetlustoimingu eest tasutav rahasumma, mille suuruse määrab ära riigilõivu seadus. Riigilõiv tasutakse enne menetlustoimingu tegemist ning kohus ei tee menetlustoimingut enne, kui lõiv on tasutud. Riigilõiv on tasu riigile tehtava töö eest. Hagiavalduse esitamisel tuleb riigilõiv tasuda enne hagi esitamist ning hagiavalduses tuleb märkida millal, kelle poolt ja kuhu on riigilõiv tasutud või lisada hagiavaldusele riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus ei toimeta hagiavaldust enne kostjale kätte, kui hageja on tasunud riigilõivu. Sama põhimõtet kohaldatakse ka siis, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem
2.1. 85 A. Jõks (viide 82). 86 Eesti Vabariigi põhiseadus (viide 3), § 14 komm. 5 jj. 87 ÕKS § 33 lõige 3 sisaldab süstemaatiliselt täiesti erinevaid asju. Ühelt poolt reguleerib esimene lause menetlust juhul, kui õiguskants- leri ettepanekut, s.t ombudsmani menetluse väljundit, ei arvestata. Teiselt poolt sisalduvad nii esimeses kui teises lauses sanktsioonid, kui haldusorgan ei täida õiguskantsleri poolt nõutud menetlustoimingut. Tulevikus võiks kaaluda nende kahe selgemat eristamist seaduse tekstis. 88 D. C. Rowat. Preface to the Second Edition: New Developments. The Ombudsman: Citizens Defender. D. C. Rowat (toim.). 2. tr. London: George Allen & Unwin Ltd, 1968, lk XXIV; S. Owen (viide 7), lk 52. Vrd M. Sarapuu (viide 3), lk 308. 89 M. Oosting (viide 21), lk 12 jj. JURIDICA I/2003 !
5) garantiiajaga (garantiitähtaja andmisega antakse reeglina abstraktne lubadus tähtaja kestel ilmnenud puuduse kõrvaldamiseks, kui sellega ei välistata seadusest tulenevaid nõuded ega aegumistähtaegu) 6) menetlusseaduses sätestatud avalduse esitamise tähtajaga 7) kohtu või haldusorgani poolt määratud tähtajaga (kohtu või haldusorgani poolt menetlusosalistele määratud tähtaja möödalaskmisel kaotab menetlusosaline üldjuhul õiguse menetlustoimingut teha) 8) õiguse kaotamisega (ajamoment – õigust ei kasutata pikemat aega; usaldusmoment – võlgnikul tekib usaldus, et õigus enam ei kasutatagi; käsutusmoment – usalduse tõttu on võlgnik teinud käsitusi oma vara suhtes, uskudes, et õigust enam ei rakendata ÕIGUSTE LUBAMATU TEOSTAMINE: Subjektiivsete õiguste omamine ei tähenda nende piiramatu teostamise õigust. Subj õiguste piiramine:
asenduskaitsja. Asenduskaitsjal on kaitsja õigused ja kohustused. Kaitsjal on õigus: 1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele abi andmiseks vajalikke dokumente; 2) esitada tõendeid; 3) esitada taotlusi ja kaebusi; 4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut; 6) osaleda kohtueelses menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu küsimusi; 7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga; 8) kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei ole seadusega teisiti sätestatud
kui seaduses ei ole sätestatud teisit (1) Kohus tagab korra kohtuistungil ja korraldab kohtuistungil korra tagamiseks tehtud määruste, sealhulgas kohtuistungil tehtud trahvi ja arestimääruste täitmise. Menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtu korraldusi. (2) Käesolevas peatükis sätestatud korra tagamise kohustus ja sellest tulenevad õigused on ka erinõude või korralduse alusel tegutseval kohtunikul ning väljaspool kohtuistungit menetlustoimingut tegeval kohtunikul. 1) Kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 50 000 krooni ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Aresti võib kohus tsiviilkohtumenetluses määrusega kohaldada seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse.
pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 6200 krooni. [RT I 2009, 68, 463 jõust. 10.01.2010] (3) Pankrotivõlgnik võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ka riigi õigusabi andmist. Riigi õigusabi andmise eelduseks on lisaks see, et pankrotihaldur ei saa ise teha taotletavat menetlustoimingut või kui seda ei saa tema kvalifikatsiooni ja ülesandeid arvestades temalt oodata. § 194. Tagatise andmise viis ja suurus (1) Kui seaduses on ette nähtud poole kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse kohus. Kui kohus ei ole seda teinud ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, antakse tagatis raha või väärtpaberite hoiustamisena kohtu deposiitkontole või Eesti või mõne
12. Kolleegium leiab, et menetlustoiminguks loa andmise määrusena KrMS § 385 p 5 mõttes on käsitatav määrus, millega kohus (eeluurimiskohtunik) lahendab menetlustoiminguks loa andmise küsimuse ehk vaatab läbi kohtueelse menetleja taotluse menetlustoimingu määramiseks, mh nt KrMS § 91 lg-s 2 nimetatud prokuratuuri läbiotsimistaotluse. KrMS § 385 p-s 5 ette nähtud üldreegel välistab määruskaebuse esitamise nii menetlustoimingut lubava kui ka sellest keelduva kohtumääruse peale. Sellist järeldust kinnitab kõigepealt KrMS § 385 p 5 sõnastus. Osutatud säte, keelates üldreeglina määruskaebuse esitamise menetlustoiminguks loa andmise määruse peale, näeb ette loetelu eranditest, mil määruskaebuse esitamine on siiski lubatud. Kõik selles erandite loetelus nimetatud määrused on käsitatavad
annaabi.ee 
