Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras ära hageja nõue ja kostja vastuväited, kolmandate isikute seisukohad, riigi või kohaliku omavalitsuse esindaja arvamus. Vajadusel 6 Võrdluseks Saksa kohus teeb otsuse rahva nimel. 7 Vahetu ja suulise arutamise põhimõttest on siiski erandeid. Poolte nõusolekul võib piirduda näiteks eelmenetluses juba uuritud tõendi mainimisega. Näiteks juhul, kui vaatlus on toimunud eraldi menetlustoiminguna mitte kohtuistungi raames, saab tugineda vaatluse protokollile. võib kirjeldavas osas kirjeldada ka menetluse käiku - mis põhjusel menetlusosaline on ilmumata, kas kohtukutse on kätte antud, istungil tehtud avaldused ja taotlused (TsMS § 442 lg 7 ja 8). Kirjeldavast osast võib kohus ka poolte väited välja jätta, märkides üksnes hageja nõude koos õigusliku alusega ning kostja seisukoha haginõude suhtes.
vaidlustamaks kõnealuses küsimuses tehtud Riigiprokuratuuri otsustust. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 205^1 alusel on vaidlustatav KrMS VIII peatüki 5. jaos sätestatud uurimiskaebe korras. 3-1-1-39-16 (alaealise uurimiskaebe õigus lõpetamisel KrMS 200, 199 lg 1 p 1 ja 201 lg 1 alusel, kui asja materjalid saadetakse alaealiste komisjonile, kuigi seaduse tekstist selline õigus leitav ei ole) Kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole käsitatav tavalise menetlustoiminguna KrMS § 228 lg 1 mõttes ega ole seetõttu vaidlustatav KrMS 8. peatüki 5. jaos sätestanud korras. Erandjuhtudel võib kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kaasneda ka näiteks süüdistatava õiguste riive ja sellisel juhul tuleb aktsepteerida kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamist uurimiskaebemenetluses. Kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kriminaalasja materjalide saatmine alaealiste komisjonile riivab intensiivselt kannatanuks mitte oleva isiku (kahtlustatava) huvisid
annaabi.ee 
