süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. § 8. Menetlusosalise õiguste tagamine Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: 1) seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; 2) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta; 3) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale kaitsja abi käesoleva seadustiku § 45 lõikes 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb; 4) edasilükkamatutel juhtudel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi; 5) andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema
subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi
toimepanemises süüdi. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Analoogia on loogikajäreldus, mis on tehtud üksikult üksikule. Menetleja ja menetlus Menetleja peab menetlusosalist kohtlema tema au haavamata ja tema inimväärikust alandamata. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Menetlejad jagunevad kaheks: kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja ning kohtumenetluses kohus. Kohtuväline menetleja ja kohus on kohustatud:
lõpetamiseks. 3) Süütuse presumptsioon (§ 7) – kedagi ei tohi käsitleda süüdlasena enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Kriminaal- menetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ja kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüd peab tõendama riik läbi oma uurimisasutuste. 4) Menetlusosalise õiguste tagamine (§ 8) – uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: *selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale kaitsja, kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik või kui ta seda taotleb; *edasilükkamatutel asjaoludel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi;
kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju KANNATANUL ON ÕIGUS (1): Vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine. Esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest seadustikus sätestatud alusel. Esitada tõendeid. Esitada taotlusi ja kaebusi. KANNATANUL ON ÕIGUS (2): Tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega. Võtta osa kohtulikust arutamisest. KANNATANUL ON ÕIGUS (3): Anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta. KANNATANU KOHUSTUSED:
võrdsuse; kohtualuse osavõtt asja arutamisest osavõtt kohustuslik. Tagaseljaotsust teha ei tohi (v.a juhul, kui ta on istungist teadlik ja asub välismaal, kuid ei taha istungist osa võtta); kohtuliku arutamise piirid selles ulatuses, milles prokurör on süüdistuse esitanud. 3. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud menetlust ei alustata või lõpetatakse. Menetluse alustab uurimisasutus või prokuratuur esimese menetlustoimingu tegemisest. Lõpetatakse määrusega. 4. Menetlusosalised: kohus ehk kohtukoosseis kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja; prokuratuur juhib eeluurimist, esindab riiklikku süüdistust. Osalemine kohtus kohustuslik; uurimisasutus esimene õigus läbi viia kohtueelset menetlust. Teine esmaste uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus.
tõendamiskoormust: koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused. Lisaks sellele peab ta ka hoolitsema, et menetlusosaline ei jätaks pelgalt teadmatuse tõttu esitamata teda soodustavad tõendid. HMS käsiraamat 13 Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus HMS § 5. Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. (4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul.
sooritata tsiviilõigussuhtes (HMS § 106 lg 1). Sisuliselt on kõik vanglateenistuse tegevused, v.a hal-dusakti andmine või eraõigusliku tehingu tegemine, toimingud. Toimingud võivad olla teavitamised ja kutsed, registreerimistoimingud ja faktiline tegevus (nt relva, jõu või ohjeldusmeetme kasutamine, eraldatud lukustatud kambris või kartseri hoidmine vms); 7. Toimingu ja menetlustoimingu eristamine. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja
järgi tasutakse riigilõivu 1% vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 200 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni. Keerukamat analüüsi vajab hagihinna määratlemine reaalkservituudiga seotud vaid- lustes TsMS vastava sätte (§ 127) mõningase abstraktsuse tõttu. 7. Menetluskulud Menetluskulud on hagimenetlusega ja hagita menetlusega seotud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel, vastavalt TsMS § 146 toodule. 7.1. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 7.1.1. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vaba- riigile tasutav rahasumma ning seda tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseis-
menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. sellest hoiatatud. (4) Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või menetlustoimingu peatada. VMS § 72. Kohtuvälise menetleja lahendi tegemine (5) Maa- või linnakohus saadab kaebust lahendades koostatud (1) Kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud
sellest hoiatatud. menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. (4) Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või VMS § 72. Kohtuvälise menetleja lahendi tegemine menetlustoimingu peatada. (1) Kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise (5) Maa- või linnakohus saadab kaebust lahendades koostatud menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohus, teeb kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku §-s 73 kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale.
Advokaatide täiendõpet korraldab Eesti Advokatuuri juhatus. Samuti on võimalik ennast täiendada Eesti Juristide Liidu korraldatavail õppepäevadel ja seminaridel. Sissetulek ja soodustused Advokaadibüroos töötava advokaadi tasu määrab tema kvalifikatsioon ja turg. Tipptegijate tasu ulatub 20002500 kroonini tunnis. Tagasihoidlikud on aga tasumäärad riigi õigusabi osutamise eest: kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on määratud kaitsja tasu 360 krooni ühe menetlustoimingu kohta ning kohtuistungi ettevalmistamise eest 900 krooni. Advokaadid osutavad üldjuhul teenuseid käsundussuhete alusel. See tähendab, et tööõigus neid suhteid ei reguleeri; advokaatide täpsemad töötingimused ja puhkusetasud määratakse kindlaks lepinguga. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Advokaadid osutavad õigusteenust advokaadibüroode kaudu. Advokaadibüroo pidajad on advokaadiühingud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad vandeadvokaadid.
· Proportsionaalsus riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu; abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. · Kaalutlusõigus otsustusdiskretsiooni (kas tegutseda); valikudiskretsiooni (kuidas tegutseda); kaalutlusvead. · Vormivabadus haldusaktid vormistatakse reeglina kirjalikult; menetlustoimingu puhul määrab vormi haldusorgan kaalutlusõiguse alusel · Eesmärgipärasus ja tõhusus Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. · Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks
Lepingu ülesütlemiseni tehtud teenuste eest esitatud arved kuuluvad tasumisele vastavalt lepingule. 4.3 Õigusbüroo võib käesoleva lepingu üles öelda enne ülesande täitmist, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et õigusbüroo lepingu täitmist jätkaks. Õigusbüroo võib nimetatud alusel lepingu üles öelda üksnes siis, kui menetlustoimingu tegemise tähtajani on jäänud mõistlik aeg teise esindaja leidmiseks. 4.4 Kõik Lepingust tulenevad teated ja arved võib edastada Lepingus näidatud teise poole aadressile või e-postiaadressile. Saadetu loetakse kättesaaduks, kui see on saadetud nimetatud aadressile ning selle saatmisest on möödunud 3 päeva. 4.5 Kõik Lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel.
– Kaalutlusõiguse kasutamatajätmine – Piiride ületamine – Valedest kaalutlustest lähtumine Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus Kaalutlusõigust tuleb teostada: • otsuse langetamisel – nt avaliku ürituse lubamine või keelamine, kui otsuse aluseks olev norm sisaldab kaalutlusõigust) • otsuse langetamisele eelneva haldusmenetluse läbiviimisel! – HMS § 5. Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Hea halduse tava osaks on: proportsionaalsuse põhimõte Halduse õigusakt ja toiming peab olema • kohane (= aitab üleüldse eesmärki saavutada), • vajalik (= seejuures on isiku suhtes võimalikult vähe kahjulik) ning • proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (mõõdupärane).
2.4. Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus. Nende rakendamine Haldustegevuses seaduste järgimine ei tohi tekitada olukorda, kus seaduse mõttest tulenev eesmärk jääb täitmata menetluse vorminõuete puuduliku täitmise või nõuete mitmetimõistetavuse tõttu. Täitevvõimu tegevuse paindlikkuse ning pidevuse tagamiseks on HMSi § 5 lg-s 1 seepärast ette nähtud, et haldusmenetluse üksikasjad, sealhulgas menetlustoimingu vormi määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Praeguseks on enamik haldusmenetluse üksikasju taotluse esitamise kord, haldusorgani ja menetlusosalise suhtlemise vorm jms kindlaks määratud HMSis, valdkonna eriseaduses või selle alusel antud määrustes. Kuid HMSi § 5 lg 1 vajalikkus avaldub olukorras, kus seadusandja ei ole valdkonna uudsuse tõttu või ülereguleerimise vältimise huvides
kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest; kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed. Kohtukutse ei pea olema allkirjastatud. Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 8. protokollid, kohtuistingi protokolli parandamise kord Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamist. Protokoll koostatakse kohtuistungil masina- või arvutikirjas või jäädvustatakse digitaalsele andmekandjale selliselt, et tagatud on protokolli kirjalik taasesitamine. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli
liikidel eelduslikult võrdne jõud. Tõendite liikide mõistete definitsioone vt TsMS-st. - Tõendamiskoormis erineb isiku jaoks koormavate ja soodustavate (nn menetlusosalise osalemis- ehk kaasaaitamiskohustus) menetluste puhul. - Kui isik rikub oma kohustusi tõendite esitamisel, väheneb haldusorgani tõendamiskohustus. 1.2. Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus (HMS § 5) § 5. Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. II Menetlusosalised Loe huvi korral: A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 61-77. § 11. Menetlusosalised
subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses
vallavalitsuse poolt tehtud haldusakt on suunatud talle. Teavitamiskohustus on üks hea halduse põhimõtetest, mis peab kindlasti olema täidetud. HMS §-st 35 lg 1 p-st 2 tuleneb, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline on menetluse algatamisest teavitatud. HMS § 35 lg 1 p 3 sätestab, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline sai teada sellest tema suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Ehk eeltoodud HMS paragrahvidest tuleneb, et Martin Tamm ehk pidi olema teavitatud sellest, et tema suhtes haldusmenetlus läbi viiakse. Kaasuse tekstist on selge, et Martin Tamm ei teadnud, et tema suhtes oli haldusakt tehtud ning sai sellest teada ainult siis, kui ei saanud mudilase toetust ühe kuu eest. Ta ise hakkas asja uurima ja sai X vallavalitsuse ametniku poolt vastust, et enam ta toetuse ei saa oma võlgnevuse tõttu
konkreetsetest asjaoludest. Haldusorganil on kohustus kasutada ära kaalutlusõigust seadusega ettenähtud olukordades. Lisaks vastutab haldusorgan selle õiguse seaduspärase teostamise eest. Haldusmenetluse seaduse § 54 ütleb, et haldusakti õiguspärasuse eeldus on kaalutlusvigade puudumine. 5 2.4 Vormivabadus ja eesmärgipärasus Haldustegevuse eesmärk ei tohi jääda täitmata puudulike haldusmenetluse vorminõuete täitmise tõttu. Haldusmenetluse § 5 sätestab menetlustoimingu vorm tuleb haldusorganil määrata kaalutlusõiguse alusel juhul, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Siiski on paljud haldusmenetluse üksikasjad kindlaks määratud. Kindlaks on määratud näiteks taotluse esitamise vorm. Haldusorganil tuleb arvesse võttes menetluse ulatust ja eesmärki ning õiguse põhimõtteid, täpsustada menetluse vormilisi üksikasju. Lisaks võib haldusorgan 5 RT I 2001, 58, 354. Haldusmenetluse seadus § 54.
koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused. ● Kaalutlusõigus - (diskretsioon) (kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel); Kooskõla haldusametniku volitustega - tegevus peab peab olema proportsionaalne. Vastama etteantud/kirjutatud õigusnormide kooskõlale (olemasolu võimaldab teha õiglase otsuse. ● Vormivabadus ja eesmärgipärasus - volitab haldusorganit otsustama menetlustoimingu vormi kaalutlusõiguse alusel. Isikute jaoks lihtsam, kuna sageli tekib inimestel küsimus, mida, kuidas ja kui põhjalikult tuleb taotlusesse kirja panna, ● Uurimispõhimõte - Vajalik siis kui esineb osapoolte konflikt. Haldusorganil on kohustus välja uurida menetluses toimuvad asjaolud (Vajalikud dokumendid asja otsustamiseks). Kodanikku ei tohi kurnata! ● Vabadus ja andmekaitse - Andmete kogumise viis peab olema “kohane, vajalik ning
Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 8. Protokollid, kohtuistungi protokolli parandamise kord Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või muu kohtu kodukorra järgi selleks pädev kohtuametnik või kohtunik kohtuistungi või muu menetlustoimingu tegemise ajal. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Menetlusosalise vande all antud seletuste, tunnistaja ütluste ning eksperdi arvamuse ja vastuste kohta protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks, välja arvatud juhul, kui see isik ja istungil osalenud menetlusosalised on nõus, et protokollitut istungil teatavaks ei tehta, ning see ei ole ka kohtu arvates vajalik
TsMS §-s 306 nimetatud menetlusdokumendid, mis tuleb dokumendi saajale kätte toimetada, on dokumendi saaja õiguste õigeaegse teostamise ja kaitsmise seisukohast eriti olulised seetõttu, et nende dokumentide kaudu saab dokumendi saaja teada tema suhtes käimasolevast kohtumenetlusest ja/või võimaluse esitada oma seisukohti ja tõendeid ja/või hakkab dokumendi kättetoimetamisega kulgema seaduses sätestatud või kohtu poolt määratud tähtaeg mingisuguse järgmise menetlustoimingu tegemiseks5. 5 Vt nt RKTKo 3-2-1-94-07, p 11, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et ,,apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale on vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele". 3
Ka oma varasemates otsustes on kohus selgitanud, et selgelt eelistatud on meetmed, mis aitavad rikkumist ennetada, s.t võimaldavad menetlust kiirendada. Sobiv vahend on ka kombineeritud meetod, mis aitab rikkumist ennetada, kuid reguleerib lisaks hüvitise maksmist, kui rikkumist ei olnud võimalik vältida. Missenjovi otsuses viitas EIK näitena Austrias ja Poolas kehtivatele õiguskaitsevahenditele, mis võimaldavad menetlusosalistel, juhul kui kohus viivitab mingi menetlustoimingu tegemisega, esitada taotlus menetluse kiirendamiseks ning kõrgema astme kohtul on pädevus määrata alama astme kohtule tähtaeg taotletud menetlustoimingu tegemiseks. Vt ka Missenjovi otsuses viidatud EIKo 30.01.2001, Holzinger vs. Austria (nr 1), 23459/94; EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 01.03.2005, Charzynski vs. Poola, 15212/03; EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 01.03.2005, Michalak vs. Poola, 24549/03. 39 EIKo 08.11.2011, Raudsepp vs. Eesti, 54191/07
kostjaid on mitu, siis on tegemist segakaaslusega. Iga hageja või kostja osaleb menetluses iseseisvalt st tema toimingust ei tulene kaashagejale või kostjale õiguslikke tagajärgi. Samas, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või kostjate suhtes. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-34-10 leidnud, et üürnike perekonnaliikmete õigus vallata eluruumi tuleneb üürniku õigusest valdusele. Juhul kui esitatakse hagi eluruumi vabastamiseks üürniku ja tema perekonnaliikmete vastu, on nad kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 järgi. Samas solidaarvõlgnikud ei ole juhul, kui neist ühe või mitme vastu esitatakse hagi,
julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust" [5] 5 RKHKo 19.05.2017, 3-3-1-10-1, p 16. 8 3.3 Vormivabadus, eesmärgipärasus Antud põhimõte on sätestatud HMSi § 5. Mille kohaselt menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem
krm-e põhimõtetega (nt valedetektor) Ruumilise kehtivuse eripära on kaugülekuulamine: ülekuulamisele kutsumine toimub täitva riigi menetlusseaduse kohaselt, ülekuulamise läbiviimine taotleva riigi menetlusseaduse järgi. Ajaline kehtivus KrMS kohaldamine ei sõltu menetletava kuriteo toimepanemise ajast kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat. Varasema menetlusseaduse kehtivuse ajal alanud menetlused viiakse lõpule varem kehtinud seaduse järgi. Kriminaalmenetluse algus ja lõpp. 1) algab sellest, et uurumisasutus või prokuratuur alustab esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga tingimusel, et - On olemas krm-e ajend (kuriteoteade) ja alus kuriteotunnuste (asjaolude) ilmnemine. Alustamiseks piisab objektiivse
vajalikud. 3. Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus Haldustegevuses seaduste järgimine ei tohi tekitada olukorda, kus seaduse mõttest tulenev eesmärk jääb täitmata menetluse vorminõuete puuduliku täitmise või nõuete mitmetimõistetavuse tõttu. Täitevvõimu tegevuse paindlikkuse ning pidevuse tagamiseks on HMSi § 5 lg-s 1 seepärast ette nähtud, et haldusmenetluse üksikasjad, sealhulgas menetlustoimingu vormi määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusorgan peab oma tegevuses järgima seaduses ettenähtud vorminõudeid ja arvestama seaduse üldiseid põhimõtteid, milleks haldusmenetluse puhul on menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikkus ning isikule ülemääraste ebameeldivuste tekitamisest hoidumine 4. Uurimispõhimõte Haldusorganil lasub kohustus omal algatusel selgitada menetletavas asjas tähtsad
15 9. KAALUTLUSÕIGUSEST PAKENDISEADUSES Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning
• Erandlik kohtualluvus – nt kinnisvaraga seotud asjaõigused (Art 24) • Kohtualluvuse kokkulepe (Art 25) – eeldatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, teatud piirangud seoses tarbijalepingute ja töölepingutega (vt Art 19 ja 23) ALGATAMINE, PEATAMINE, LÕPETAMINE • Menetluse algatamise eelduseks on kohtualluvuse (pädevuse) tuvastamine kohtu poolt. • Asi loetakse välisriigi kohtu menetlusse võetuks, kui too on teinud esimese menetlustoimingu (TsMS) • Määruse Art 32 loeb menetluse reeglina alustatuks kohtule hagi esitamise ajast • Hagi esitamisel mitme riigi kohtule, peatab hagi hiljem saanud kohus menetluse kuni hagi esimesena saanu on oma pädevuse kindlaks teinud • Menetlus lõpetatakse, kui esimesena hagi saanud kohus on pädev asja lahendama. Sama kehtib seotud menetluste ja ainupädevuse puhul. KOKKUVÕTE • Rahvusvahelise eraõigusega määratakse ära:
kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. 3. Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus Haldustegevuses seaduste järgimine ei tohi tekitada olukorda, kus seaduse mõttest tulenev eesmärk jääb täitmata menetluse vorminõuete puuduliku täitmise või nõuete mitmetimõistetavuse tõttu. Täitevvõimu tegevuse paindlikkuse ning pidevuse tagamiseks on HMSi § 5 lg-s 1 seepärast ette nähtud, et haldusmenetluse üksikasjad, sealhulgas menetlustoimingu vormi määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusorgan peab oma tegevuses järgima seaduses ettenähtud vorminõudeid ja arvestama seaduse üldiseid põhimõtteid, milleks haldusmenetluse puhul on menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikkus ning isikule ülemääraste ebameeldivuste tekitamisest hoidumine 4. Uurimispõhimõte
Kaalutlusõigus: ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõnda mõistlikku põhjust. Võrdsus seaduse ees, õiguse Vormivabadus ja eesmärgipärasus: õigus valida menetlustoimingu vorm; menetlus peab läbi viidama kohaldamise võrdsus, õigusloome võrdsus. lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 25. Milline on sotsiaalsete põhiõiguste eesmärk?
määrus, toiming (haldusmenetlus ei käsitle siseõiguse akte, millel on organistatsioonisisene toime) HMS §112 lg 2- eriseadusega reguleeritud kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus (lex specialis). Kui eriseaduse regulatsioon ei ole ammendav ja põhjalik, tuleb lähtuda HMS-st. Haldusmenetluse põhimõtted 5 Isiku õiguste kaitse PS § 3 Vormivabadus § 5 lg 1 - menetlustoimingu vormi ja muud üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Eesmärgipärasus § 5 lg 2 - eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid ja tarbetuid kulutusi isikutele. Kiirus ei tohi olla peamine, tuleb siiski tähtsad asjaolud välja selgitada. Ametlikkus ehk ofitsiaalsus - teatud menetlusi on haldusorgan kohustatud ise
aegumistähtajad sätestatud teisiti. Seda selgitab tabel 2. 30 11.2. Kuriteo aegumise katkemine Samamoodi nagu KrK § 53 lg 2, sätestab KarS § 81 lg 5, et kui isik paneb aegumistähtaja jooksul toime uue kuriteo, siis aegumine katkeb, st selle arvestamist alustatakse uuesti nullist. Uue katkemise alusena sätestab KarS § 81 lg 5 menetlustoimingu tegemise kriminaalasjas. Varasema õiguse järgi tuli isik enne aegumistähtaja möödumist kohtu alla anda. Uue õiguse järgi piisab sellest, kui aegumistähtaja jooksul tehakse kriminaalasjas menetlsutoiming. Pärast iga menetlustoimingu tegemist algab aegumistähtaja arvestamine nullist ja kuritegu aegub ainult sel juhul, kui järgneva 10 või 5 aasta jooksul ei tehat uut menetlustoimingut. Siiski aegub kuritegu,
tagaseljaotsus ei jõustu. Kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. 38) Menetluskulud ja nende tasumine Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Tasutakse hagi esitamisel, vastuhagi korral, kaebusel, avaldusel. Maksab avaldaja toimingu tegemiseks ette. Pool sellest tagastatakse, kui pooled jõuavad kokkuleppele või hageja loobub hagist. Kassatsioonikautsjon Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1%
objektiks oleva vara arestimisega; 2) süüdistatava kohtu alla andmisega; 3) kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega; 5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega. (6) Kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. (7) Süüteo aegumine peatub: 1) kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde;
37. Tagaseljaotsus ja kaja: tehakse, kui kostja ei tule siis sundtoomine, arutatakse asja ilma temata ja tehakse tagaseljaotsus- põhjendus esitatakse lühivormis, jõustub kui selle vastu ei esitata kaja kaebust, õigus esitada 10 päeva jooksul sellele samale kohtule või apellatsioon ringkonnakohtule. 38. Menetluskulud ja nende tasumine: 1). menetlusosaliste kohtukulud( riigilõiv, kassatsioonikautsjon, asja läbivaatamise kulud) 2). Kohtuvälised kulud. 1). Riigilõiv menetlustoimingu teostamise eest riigile makstav summa. Tasutakse hagi esitamise korral, vastuhagi kaebuste korral. Kassatsioonikautsjon riigikohtule spetsiaalsele kontole; summa on 1% vaidlustatavalt summalt ehk tsiviilasja hinnalt aga mitte vähem kui 400.- ja mitte rohkem kui 40 000.- Kui tegemist mittevaralise hagiga või määruse peale siis 400.- Asja läbivaatamise kulud ( tõlgi kulud, tunnistaja eksperdi, dokumentide ja asitõendite saamise kulud, vaatluse, menetlusdok saatmise kulud jne.). 2)
oma kulude hüvitamist menetlusosaliselt. 5. Menetluskulud mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus. Menetluskulud on tsiviilkohtumenetluses seadusega kehtestatud rahalised maksed, mis kaasnevad tsiviilasja läbivaatamisega ning mis seaduses sätestatud juhtudel ja korras jäävad poolte kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud: · Riigilõiv on rahasumma, mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest. Riigilõivu tuleb tasuda: hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. · Kautsjon kassatsioonikautsjon, hagi tagamise kautsjon, kaja, menetluse taastamise ja
objektiks oleva vara arestimisega; 2) süüdistatava kohtu alla andmisega; 3) kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega; 5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega. (6) Kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. (7) Süüteo aegumine peatub: 1) kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde;
vältava süüteo korral vältava teo lõppemisest. On ka süütegusi, mis ei aegu kunagi. Sellised süüteod on sõjasüüteod, süüteod inimsuse vastu. Samuti ei aegu teod, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus. Kui isiku suhtes tehakse menetlustoiming tema kriminaalasjas või on isik pannud toime uue kuriteo enne vastavate tähtaegade möödumist eelmisest kuriteost, katkeb tema kuriteo aegumine. Arvestus algab uuesti menetlustoimingu tegemisest tema kriminaalasjas või alates uue kuriteo toimepanemisest. Kuriteo toimepanemises ei tohi isikut süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viie aasta võrra pikem aeg kui karistusseadustiku paragrahvi 81 lõikes 1 sätestatud ning kui kuriteo toimepanemise aegumine ei ole peatud uue teo toimepanemise tõttu. Kuriteo aegumine peatub juhul kui selle toimepannud isik hoidub kõrvale eeluurimisest või kohtust
b. Kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) või valida erinevate otsustuste vahel (valikudiskretsioon). Diskretsiooni kasutamine peab olema kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Arvestada tuleb olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve. c. Vormivabadus ja eesmärgipärasus. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi
kohane vajalik proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. b) kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) või valida erinevate otsustuste vahel (valikudiskretsioon). Diskretsiooni kasutamine peab olema kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Arvestada tuleb olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve. c) vormivabadus ja eesmärgipärasus. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses.
Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu (KrMS §61 - Tõendite hindamine: 1) Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.; 2) Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt). Vaatamata sellele (isikuvastaste kuritegude korral) kohtuotsuse formuleerimisel võetakse aluseks kohtuarstlik ekspertiisiakt surma põhjuse või tervise kahjustuse olemuse või saamise viisi kohta. 5. Uurija, spetsialisti ja eksperdi osa piiritlemine menetlustoimingu kasutamisel Uurija ja ka spetsialist rakendab menetlustehnikat ainult tõendusliku informatsiooni kogumisel ning selle säilitamisel esialgsel kujul. Neil ei ole õigus kasutada selliseid võtteid ja meetodeid, mis muudavad äravõetud eseme või dokumendi kuju. Samuti ei tohi rakendada meetodeid, mis teevad võimatuks teiste võtete ja vahendite kasutamist (luminool muudab nähtavaks vereplekid; samas rikub verd ei tohi kasutada, kui kogus on väike). 6. Spetsialist ja ekspert
8 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest 6. Uurimisprintsiip, eesmärgipärasus, vormivabadus HMS § 5 lg 1: „Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.” HMS § 5 lg 2: „Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.” HMS § 6: „Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel
huvist suurem; 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; Kohtuistungi kord. Kohus tagab korra kohtuistungil ja korraldab kohtuistungil korra tagamiseks tehtud määruste, 3 sealhulgas kohtuistungil tehtud trahvi ja arestimääruste täitmise. Menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtu korraldusi. Menetlustoimingu protokollimine. Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või kohtunik kohtuistungi või muu menetlustoimingu tegemise ajal. Toimik tsiviilasjas. Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid
justiitsminister. Kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonnas teostavad järelevalvet kohtudirektor ja justiitsminister. Kohtudirektori üle teostab järelevalvet justiitsminister. Kui kohtunik ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et kohtuniku poolt menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluse korraldus ei taga menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul, otsustab kohtu esimees sellise õigusemõistmist korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohtu esimees võib määrata menetluse lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja; anda menetluse läbiviimiseks ning töö ja
(2) Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. (3) Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses.
(6) Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. (7) Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. (8) Menetlustoimingu protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kui protokolli ei koostata, tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis.
õigusabikulu. Kohtuniku ja prokuröri töötasu pärast süüdistatavalt välja ei nõuta. - Menetleja määrab iga menetlusetapi järel kindlaks kulude suuruse ja kulude jaotuse. - Õigusabikulude taotlus tuleb esitada hiljemalt kohtuistungi lõpus. - Riigivalitsemise kulud on maksuraha sees. Õigusabikulud hüvitatakse ainult siis, kui nad on mõistlikud ja vajalikud: - Tunnitasu määr - Kulutatud aeg - Menetlustoimingu vajalikkus/põhjendatus – kuidas kohus seda peab hindama? RK on arvamusel, et kui jäetakse rahuldamata, siis järelikult oli ebavajalik ja põhjendamata. Riigi õigusabi tasumäärad pooltundide ja koefitsientide süsteem. Lepinguline kaitsja – tunnitasu 140 eurot OK (3-1-1-37-14), 170 ja 200 ülemäärased. Rahvusvaheline koostöö: - Riigi suveräänsus – iagl riigil oma territoorium ja õigus otsustada, mida ta seal teeb ja kuidas kriminaalmenetlust peab
annaabi.ee 
