42 Selgituskohustus Nõustamiskohustus, hoolitsuskohustus, abistamiskohustus Põhieesmärgiks tagada menetluse läbipaistvus, menetluses osalevate isikute õiguste piisav ning ulatuslik kaitse ning menetluses osalevate poolte teabealane võrdsus menetlust puudutavates küsimustes. Haldusorgani teavitamiskohustus seisneb lühidalt väljendatuna haldusorgani kohustuses anda menetlusosalisele tema nõudmisel (mõnikord ka haldusorgani omal algatusel) menetlusosalise õiguste efektiivseks kasutamiseks vajalikku suulist ning kirjalikku teavet haldusmenetluse kohta. “Kui ei saa aru, võta advokaat!” 43 § 36. Haldusorgani selgitamiskohustus (1) Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil:
võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Menetlejad jagunevad kaheks: kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja ning kohtumenetluses kohus. Kohtuväline menetleja ja kohus on kohustatud: selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta; Menetlusaluse õigused: Õigus informatsioonile Õigus olla ära kuulatud Õigus kaitsjale Kaebeõigus Süütuse presumptsioon Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või tunnistaja elukoha kohta ja muid kontaktandmeid. Andmekogu vastutav või volitatud töötleja või muu isik või asutus on kohustatud andmed viivitamata ja tasuta esitama paberil või elektrooniliselt. Tehnilise võimaluse olemasolul tuleb kohtule tagada, et ta saaks vajalikke andmeid ise isiku või asutuse andmebaasist kontrollida. (5) Kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. § 307. Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine (1) Menetlusdokument on kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
ehtne lünk - kui situatsion peaks olema seadusandja poolt reguleeritud, kuid ei ole. näiv lünk - seadusandja polegi kavatsenud teatud elulisi asjaolusid reguleerida. Siin õiguse rakendaja ei tohi seda ületama asuda Analoogia - ühe või paljude õigusliku tähenduega õigusnormide rakendamine mittereguleeritud või ebapiisva täpsusega regleeritud eluliste asajolude suhtes. Menetlusnorm - määravad ära, millised on menetlusnõuded . ( nt : "Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited." ) pädevusnormid - on sellised konstitutiivsed õgiusnormid, milles määratakse, milline haldusorgan on seaduse rakendamiseks või mingis tegevuse valdkonnas pädev (nt : "Riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostab Päästeamet kogu riigi territooriumil") Sekkumisnormid - sekkumist õigustavate normidega määratakse, kuidas haldusorgan võib
N. Parrest Loe: K. Merusk. Menetlusosaliste õigused haldusmenetluse seaduses. – Juridica nr 8, 2001, lk 519-528. Kõigi menetlusõiguste puhul pööra tähelepanu: - kes on õigustatud subjekt; - mis on õiguse sisu; - millised erandid on õigusest. 4.1. Selgituskohustus § 36. Haldusorgani selgitamiskohustus (1) Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: 1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; 2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; 3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; 4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama.
ku kon led o e o v a ne maid ko duses majap HMS §28.Dokument loetakse per et po tes a d. i k , a l a k a a s ab istama. menetlusosalisele kättetoimetatuks n t abi e t kes d ka siis, kui see on allkirja vastu kätte h sl i kuMKS § 1531 Maksuhaldusrile tahtlikult andmete e a du Esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest, antud menetlusosalisega koos elavale s kui sellega vähendatakse maksu- või
Kaasuse tekstist on selge, et Martin Tamm ei teadnud, et tema suhtes oli haldusakt tehtud ning sai sellest teada ainult siis, kui ei saanud mudilase toetust ühe kuu eest. Ta ise hakkas asja uurima ja sai X vallavalitsuse ametniku poolt vastust, et enam ta toetuse ei saa oma võlgnevuse tõttu. Seega kuna ei olnud Martin Tamm haldusmenetlusse kaasatud, ei ole teavitamiskohustus täidetud. Ärakuulamispõhimõte: HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaasuse tekstist tuleneb, et X vallavalitsus ei andnud võimalust Martin Tammile oma arvamust avaldada kirjalikus, suulises või muus talle sobivas vormis. Antud juhtum ei ole ka ärakuulamise erandiks vastavalt HMS §-ile 43. Eeltoodust lähtuvalt ärakuulamise kohustus ei ole täidetud. Uurimispõhimõte: HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama
Kohtuametnikud võivad teha ka kohtumääruseid, mis ei ole edasi kaevatavad. Lõpliku kohtulahendi teeb alati kohtunik va maksekäsu kiirmenetluses, kus lahendi teeb laiendatud pädevusega kohtunikuabi. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 kehtivad TsMS § 204 ja § 219 lg 1 ka maksekäsu kiirmenetluse kohta. Maksekäsu kiirmenetluse korraldamine on üldjuhul üle antud kohtunikuabide pädevusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtunikuabil määrata ekspertiise ega algatada menetlusosalisele eestkostja määramiseks menetlust. Selline õigus on üksnes kohtunikul. TsMS § 595 lg 2 p 3 sätestab, et registriasjas peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. TsMS § 595 lg 2 p 3 tuleb analoogia alusel kohaldada ka maksekäsu kiirmenetluses. Seega kui maksekäsu kiirmenetlust korraldaval kohtunikuabil tekib kahtlus maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimes, peab ta andma
Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerib Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) 6. osa Mis üldse on menetlusdokumentide kättetoimetamise mõiste? (TsMS) § 306 lg 1 ütleb järgmist. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Dokumendid, mis on kohustatud menetlusosalisele kätte toimetama on esitatud (TsMS) § 306 lg 5-s ja milleks on hagiavaldus, kaebus ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsus ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS §-s 306 nimetatud menetlusdokumendid, mis tuleb dokumendi saajale kätte toimetada, on dokumendi saaja õiguste õigeaegse teostamise ja kaitsmise seisukohast eriti olulised seetõttu, et
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. § 8. Menetlusosalise õiguste tagamine Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: 1) seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; 2) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta; 3) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale kaitsja abi käesoleva seadustiku § 45 lõikes 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb; 4) edasilükkamatutel juhtudel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi;
menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab etteoaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks. Haldusorgani selgitamiskohustus Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Dokumentidega tutvumine
- taotluse esitamisega haldusorganile - menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil - esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab etteoaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks. Haldusorgani selgitamiskohustus Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Dokumentidega tutvumine
Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv. Tuginedes HMS § 26 lg 1 on rikutud seda, et pidi saatma tähtkirjaga aga saadeti lihtkirjaga, seega Joonase osas Kultuuriministeeriumil on tõendamiskoormis, kas ta suudab ära tõendada, et Joonas on kätte saanud selle. NB! Küsimus on ka selles, et millist aadressi kasutatakse. Kaasuses on toodud, et käskkiri saadeti nimetatud elukoha aadressile, see on õigusliku tähtsusega asjaolu, sest HMS § 26 lg 1 ütleb, et menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil. 4 3. Tartu Vangla direktori 12.06.2013. a käskkirjaga määrati kinnipeetav K. vangla majandusosakonda tööle koristajana. Vanglaametnik R. andis 14.06.2013 kell 02.00 K.-le korralduse tööle asuda. K. keeldus tööle asumast, sest tema hinnangul on öösel töötamine õigusvastane. Vanglaametniku R. korralduse eiramise tõttu määrati K
- taotluse esitamisega haldusorganile - menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil - esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab etteoaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks. Haldusorgani selgitamiskohustus Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Dokumentidega tutvumine
TsMS § 209 lg.2 järgi on kõik varem tehtud menetlustoimingud ,s.h. kompromissi sõlmimine ja kinnitamine kohustuslikud ka õigusjärglasele ( Herbert Saare poeg), samas on tal ka samad õigused samadel alustel vaidlustada kohtulahendit nagu oleks olnud H. Saarel. Vastavalt TsMS § 660 ja § 661 lg 2. võib hagimenetluses menetlust lõpetava määruse peale esitada ringkonnakohtule määrusekaebuse 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele. Kuna määrus ei olnud kindlasti veel jõustunud ( eeldusel et pooled ei olnud lühendatud kaebetähtaega kokkuleppel), siis on õigusjärglasel kindlasti protsessiõiguslikult võimalik edasi kaevata. Materjaalõiguslikult oleneb määruskaebuse nõudest ja selle põhjendustest, kas kompromissi määrus tõesti tühistatakse. 5. Aino Raag esitas hagi oma mehe Voldemar Raagi vastu ja nõudis, et kohus tunnistaks teda akordioni omanikuks, mille ta oli ostnud abielu ajal
-12- TSIVIILKOHTULAHENDUS AUSA KOHTUMENETLUSE PÕHIMÕTE See küsimus tekib tsiviikohtumenetluses üles mitmes konstektis, esmalt on tsiviilkohtumenetluses võimalik teha tagaseljaotsuseid, mille näol on tegemist õiguse riivega. Sama põhiõiguse tagamise probleem on üleval seoses kättetoimetamise õigusliku regulatsiooniga. Nüüd näeb TsMS § 326 ette korda kuidas saab dokumenti kätte toimetada menetlusosalisele elektrooniliselt, lihtkirja või faksi teel. Menetluses peab olema tagatud võrdsuseprintsiip, õigus olla oma asja arutamise juures, õigus esindaja abile ja nõustajale. MENETLUSESE Menetluse esemeks tsiviilkohtumenetluses on eraõigussuhtest tulenev ese näiteks: võla- ,perekonna-,pärimis- ja asjaõiguslike kohtuvaidluste puhul. Problemaatiliseks võib osutuda tsiviilasja piiritlemine haldusasjast näiteks vaidlused töösuhetes munitsipaalkooliga,
- taotluse esitamisega haldusorganile menetlusosalise teavitamisega, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil esimese menetlustoimingu sooritamisega menetlusosalise suhtes, kui menetlus algatati haldusorgani initsiatiivil Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Menetlus halduslepingu sõlmimiseks algab ettepaneku tegemisest lepingu sõlmimiseks. Haldusorgani selgitamiskohustus Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil nende õigusi ja kohustusi, menetlustähtaega, milliseid dokumente on vaja. Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. Dokumentidega tutvumine
Harju maakohtu otsus nr 2-10-12058 Määruse resolutsioon: 1. Avaldus lapse elukoha määramiseks rahuldada. Lapsega suhtlemise korra määramise nõue jätta läbi vaatamata. 2. Määrata GK elukohaks avaldaja elukoht. 3. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning kohtu poolt määratud esindaja tasu riigi kanda. Määrus hakkab kehtima ja kuulub menetlusosalise suhtes täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks vastavale menetlusosalisele. Menetluse käik ja menetlusosaliste seisukohad 12.03.2010. a esitas avaldaja avalduse GK(avaldaja ning puudutatud isiku RK ühine poeg) elukoha määramiseks. Ühtlasi palus avaldaja RK suhtlemise korra lapsega kindlaks määrata. Avalduse kohaselt elab G avaldaja (lapse ema) juures. Lapsele määratud esindaja adv Piret Simm ning Tallinna linn läbi Mustamäe LOV SHO toetasid lapse elukoha määramise nõuet. 28.06.2010. a toimunud ärakuulamisele puudutatud isik RK ei ilmunud.
järgimise kohustuse sisustamisel eriti olulised, sest EIK on nendes sõnaselgelt öelnud, millised Eesti riigi- sisesed õiguskaitsevahendid tuleb kriminaalmenetluse pikkuse vaidlustamisel esmalt läbida. EIK kordas esmalt kohtupraktikaga välja kujundatud seisukohta, et tõhus õiguskaitsevahend menet- luse pikkusega seotud kaebuse korral peaks suutma kas kiirendada pooleliolevat menetlust või pakkuda menetlusosalisele piisavat hüvitust juba toimunud viivituse eest. Kriminaalmenetluses võivad EIK sõnul võimalikud hüvitusvahendid olla ka karistuse vähendamine, menetluse lõpetamine või hüvitise määra- mine.*11 Eesti riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale viidates leidis EIK, et kaebajad olid jätnud olemasole- vad tõhusad riigisisesed õiguskaitsevahendid kasutamata.*12 EIK toetus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. detsembri 2008
Kohtul on õigus keelduda vastu võtmast tõendit, mis on esitatud hilinemisega, mis ei ole kättesaadav või selle vajadus on põhjendamata. 15. tõendite esitamine ja kogumine, uurimine, hindamine Tõendite esitamine ja kogumine Menetlusosalisel on kohustus esitada tõendid oma väidete ja vastuväidete kinnituseks. Kohtul on õigus koguda tõendeid omal algatusel üksnes abielu- ja põlvnemise asjades või lapse huvi puudutavas vaidluses, teist laadi vaidlustes on kohtul võimalus teha menetlusosalisele esitada tõendeid. Pooled võivad kokku leppida seaduses sätestatust erineva tõendamiskoormuse ning tõendi liigid, millega vaidlusaluseid asjaolusid tõendada. Tõendite esitamiseks on menetlusosalise taotluse esitamine kohtule tõendi vastuvõtmiseks ja tõendite kogumine on kohtu poolt tõendi kättesaadavaks tegemine menetlusosalistele. Kohus kogub tõendeid, mida menetlusosaline ise ei saa esitada. Tõendite kogumiseks peab
majandustegevus Eestis. Sama laieneb tema esindajale Eestis. Eeldatakse tulu saamist ettevõtlusest. Seega ei too igasugune tegevus kaasa püsiva tegevuskoha olemasolu (eelreklaam, läbirääkimised, näidiste jagamine jmt). 12 DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE Võib toimuda allkirja vastu, posti teel, elektrooniliselt või avaldamisega perioodilises väljaandes. Allkirja vastu (§53) kättetoimetamisel antakse dokument üle menetlusosalisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse üleandmise aeg. Kättetoimetamine toimub tööpäevadel kl. 8.00st kuni 20.00ni. Maksuhalduri juhi loal võib see toimuda muul ajal, kuid loa ettenäitamisel. Kui eelnevaid nõudeid ei järgitud, kuid adressaat võtab dokumendi vastu, loetakse see kättetoimetatuks. Kui menetlusosalisel on esindaja võib dokumendi üle anda esindajale. Dokument
Füüsilise isiku esindus erineb juriidilise isiku omast selle poolest, et teovõimeline füüsiline isik esindab end ise, juriidilise isiku kui menetlusosalise õigusi teostab ja kohustusi täidab aga selleks volitatud füüsiline isik. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on tema juhatus või muu kogu. Haldusmenetluses antakse esindusõigus volikirja alusel. Menetlusosalise õigused ja kohustused · Haldusorgani selgitamiskohustus HMSi § 36 kohaselt peab haldusorgan menetlusosalisele või taotlust esitada kavatsevale isikule tema soovil selgitama, mis õigused ja kohustused on isikul menetluses, kui pikad on tähtajad, mis laadi on menetlustoimingud jne. Antav teave peab olema õige, täielik ning üheselt mõistetav. Menetluse tähtsaid asjaolusid tuleb selgitada tasuta. Kui haldusorgan mõne küsimuse vastust ei tea ega saagi teada, võib ta asja selgitada osaliselt. · Dokumentide tutvustamise kohustus · Menetlusosalise ärakuulamise kohustus
jätmise korral nõue sundtäidetakse. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. 32. Millisel juhul kaastakse maksumenetlusse ekspert? Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi. Eksperdi nimi tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine. 33. Milliseid vaatlus- ja menetlustoiminguid võib maksuhaldur teha? Maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitisse ja ruumi, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda ka maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega seotud vallasasja,
hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Seega võib ebapiisava põhjendusega esitatud avaldus jääda rahuldamata, mis toob menetlusosalisele kaasa ootamatu menetluskulu, mille hüvitamist vastaspoolelt hili- semal ajal nõuda ei saa. Kohus võib nõuetes, kus ei ole sätestatud otseselt hagi tagamise kautsjoni tasumist, kohustada hagejat andma tagatise, mis võib olla kohtu poolt aktsepteeritav (näiteks pangagarantii). 7.3. Kaja, menetluse taastamise kautsjon Kajaks nimetatakse kostja menetluse taastamise avaldust asjas, milles kohus tegi
midagi vms, siis saab ta ka kohe vastu vaielda. See on ka selleks, et kui kedagi hakatakse süüdistama, siis see ütleb, milles. Tõendid: prokurör esitab tavaliselt tõendid kohtus, mitte enne seda; kui tõendite ilmumine kohtus hirmutab süüdistatavat, siis on need tõendid kohtuniku silmis mõjukamad. Lisaks: KRmS § 9 lg (2): Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil. KRmS § 10 lg (2) Menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. KRmS § 34 (1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. § 35 lg (2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel
Füüsilise isiku esindus erineb juriidilise isiku omast selle poolest, et teovõimeline füüsiline isik esindab end ise, juriidilise isiku kui menetlusosalise õigusi teostab ja kohustusi täidab aga selleks volitatud füüsiline isik. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on tema juhatus või muu kogu. Haldusmenetluses antakse esindusõigus volikirja alusel. Menetlusosalise õigused ja kohustused · Haldusorgani selgitamiskohustus HMSi § 36 kohaselt peab haldusorgan menetlusosalisele või taotlust esitada kavatsevale isikule tema soovil selgitama, mis õigused ja kohustused on isikul menetluses, kui pikad on tähtajad, mis laadi on menetlustoimingud jne. Antav teave peab olema õige, täielik ning üheselt mõistetav. Menetluse tähtsaid asjaolusid tuleb selgitada tasuta. Kui haldusorgan mõne küsimuse vastust ei tea ega saagi teada, võib ta asja selgitada osaliselt. · Dokumentide tutvustamise kohustus · Menetlusosalise ärakuulamise kohustus
lõpetamiseks. 3) Süütuse presumptsioon (§ 7) – kedagi ei tohi käsitleda süüdlasena enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Kriminaal- menetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ja kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüd peab tõendama riik läbi oma uurimisasutuste. 4) Menetlusosalise õiguste tagamine (§ 8) – uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: *selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale kaitsja, kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik või kui ta seda taotleb; *edasilükkamatutel asjaoludel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi;
MKS §-dele 128–132. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. (MKS § 67 lg 3) 32. Millisel juhul kaastakse maksumenetlusse ekspert? Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi. Eksperdi nimi tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine. (MKS § 68 lg 1) 33. Milliseid vaatlus- ja menetlustoiminguid võib maksuhaldur teha? Maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada
(ainult isiku nõusolekul ja digitaalallkirjastatult) või haldusorgani poolt (dokumendi kätteandmine isiklikult allkirja vastu kas adressaadile või temaga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele). Menetlusdokumentide kättetoimetamise korraldab kohus postiasutuse, kohtutäituri või kohtukordniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. Kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. 7) Riigi Teataja süsteem. RT I - Riigi Teataja I osa Esimene osa jaguneb kahte jakku. Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom. Teises jaos
organid tavaliselt on selle juriidilise isiku juht, nt rektor o Ametiasutused e haldusorganid nad pole õigussubjektid organit esitab see isik, kes selleks on seadusega volitatud. §3. Menetluse käik A. MENETLUSE ALGUS Algab: Taotluse esitamisega haldusorganile Haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusorgani osalise teavitamisega menetlusosalisele. Menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. KarS § tegemist haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlusega. 66 Võib alata ka ametlikkuse e ofitsiaalsuse printsiibi alusel. Kui haldusorgan on kohustatud menetlust alustama. Selle alusel, ka kui isik esitab taotluse Eriprintsiibi e kaalutlusõiguse alusel - otstarbekusest lähtudes B
või kohtuistungil, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus selgitab seda õigust otsuse osaliselt avalikult teatavakstegemisel. Otsuse kantselei kaudu teatavakstegemise ja otsuse ärakirjade andmise kord (1) Otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kui otsus on tehtud elektrooniliselt, antakse menetlusosalisele kohtuotsuse väljatrükk. Ärakirjale või väljatrükile annab allkirja ja paneb kohtu pitseri kohtukantselei volitatud töötaja. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil. Otsuse kuulutamise kord (1) Otsus kuulutatakse otsuse resolutsiooni ettelugemisega.
majandamise tagamiseks. (12) Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 11 tulenevate ülesannete täitmiseks õigus erakonnalt, valimisliidult ja üksikkandidaadilt nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon määrab audiitori liisuheitmise teel audiitortegevuse registrisse kantud vandeaudiitorite seast. Audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist. Audiitorkontrolli kulud kaetakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni eelarvest. Erakondade järelevalve komisjon kehtestab täpsema audiitorite määramise korra. (2) Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kuuluvad: 1) Õiguskantsleri nimetatud liige; 2) Riigikontrolöri nimetatud liige;
õigus tutvuda menetluse alguses ja selle käigus asjas tähtsust omavate dokumentidega. See ei ole ainult asjaosalistele vaid kõigile. Meie PS § 44 - igal ühel on õigus tutvuda. Siiski ei saa kõigile kõike näidata, see õigus on piiratud- asutuse sisene kasutamine (avalik teabe seadus) delikaatsed, muud eraelulised andmed, riigisaladus, ärisaladusega seotud teave. 3. Õigus saada selgitusi ja nõu HMS § 36 lg 1 - haldusorgan peab menetlusosalisele nende soovil selgitama nende õigusi ja kohustusi, samuti tähtaegu. On seotud see isiku soovi avaldamisega. RK on väitnud ka seda, et keerulisemate asjade puhul, peaks haldusorgan isikule selgitusi ja nõu andma. Teatud juhtumiteks on olukorrad, kui on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine. Ka euroopa andme nõukogu on sellisel seisukohal. 4. Õigus äri ja isikuandmete saladusele. Ühest küljest annab õiguse isikule
(1) Kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. (2) Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. Hagejale või muu avalduse või kaebuse esitajale eestkostja määramise menetluse algatamise võimatuse korral jätab kohus avalduse või kaebuse läbi vaatamata. (3) Kohus võib lubada menetluses osaleda ka tsiviilkohtumenetlusteovõimetul menetlusosalisel, kui menetluses osalemise takistatus seab ohtu menetlusosalise olulise huvi. Sel juhul määrab kohus talle tähtaja esindaja määramiseks. Menetlust lõpetavat kohtulahendit ei
351. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelike eluliste asjaolude suhtes. Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõigus ehk menetlusõigus.- menetlusosalisele kuuluv õigus. Tsiviil- haldusmenetluse korda reguleerib, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust. Subjektiivses osas on see menetluse osalisele kuuluv õigus. 353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? RKHKo 06.11.2003, 3-3-1-72-03, punktid 15 ja 16: "Samas on seaduse tekst vaid lähtekohaks seadusandja tahte ja sellest tuleneva õigusnormi sisu väljaselgitamisel. Seadusandja tahte väljaselgitamise edasisel täpsustamisel tuleb
oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; 2) taotleb õigusalase selgituse andmist välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Kehtib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (MSVS); 2) õigus olla ära kuulatud- haldusorgan peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. HMS § 49 reguleerib ettepanekute ja vastuväidete esitamist; 3) petitsiooniõigus- igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, KOV-de ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Euroopa Liidu kodaniku demokraatlik staatus EL kodaniku mõiste EL kodanik on iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus
Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelike eluliste asjaolude suhtes. Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 366. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõigus ehk menetlusõigus.- menetlusosalisele kuuluv õigus. Tsiviil- haldusmenetluse korda reguleerib, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust. Subjektiivses osas on see menetluse osalisele kuuluv õigus 367. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? RKHKo 06.11.2003, 3-3-1-72-03, punktid 15 ja 16: "Samas on seaduse tekst vaid lähtekohaks seadusandja tahte ja sellest tuleneva õigusnormi sisu väljaselgitamisel. Seadusandja tahte väljaselgitamise edasisel täpsustamisel tuleb
KrMS § 142 lg 1 ei luba arestida menetlusvälise isiku vara, välja arvatud tuvastamata päritolu rahapesu objekti arestimine (vt ka 3-1-1-124-13, p 7). 3-1-1-5-14 KrMS § 142 lg 1 teise lause kohaselt saab konkreetse isiku vara kriminaalmenetluses arestida üksnes juhul, kui see isik on samas kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav, süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmas isik. Erisus, mis võimaldab rahapesu objektina arestida vara, mis ei kuulu ühelegi menetlusosalisele, kohaldub üksnes juhul, kui rahapesu objektiks oleva vara omanikku ei ole võimalik kindlaks teha (vt ka RKKKm 3-1-1-62-13). KrMS § 401 lg-st 1 tulenevalt ei ole kolmanda isiku menetlusseisundi tekkimise vältimatuks eelduseks see, et tema kolmandaks isikuks tunnistamise määrust oleks talle tutvustatud. Kolmandat isikut tuleb tema menetlusse kaasamisest teavitada hetkeks, mil tal tekib võimalus kasutada kriminaalmenetluslikke õiguskaitsevahendeid
annaabi.ee 
