Teiselt poolt on Riigikohtu otsused üldiselt tunnistatud tegelikult siduvateks. Nende kasutamine lisab otsuse 12 13 põhjendamisele kaalukust. Kõrgema kohtu otsuse põhjenduste autoriteet saab olla otsustavas seisundis madalama astme kohtute õigusemõistmisel. Faktiline siduvus tugevdab kohtumõistmise samalaadsust ja lisab õiguskindlust. Riigikohtult peab taotlema menetlusluba, mis antakse, kui asja lahendamine kõrgemas kohtus on õigusemõistmise ühtsuse seisukohalt vajalik. Võrdleva õiguse argumendid (jur). Probleemiks on, missugune seisund on teise maa õigusel õigusallikana. "Võõras õigus" võib tähendada teise maa seadusetekste või võõrast õiguskorda, kus võetakse arvesse ka mõistesüsteemid, õiguslikud teooriad ja põhimõtted. Tavaliselt rahuldub õigusvõrdlus nende tasemetega. Auahnem eesmärk
järgmisele. Kassatsiooni subjektiks on protsessiosalised. Kaebuse esitaja on kassaator, vastapool vastutaja. Kassatsiooni objektiks on ringkonnakohtu lahend. 36. jõustunud kohtulahendite peale esitatud kaebuste läbi vaatamine (teistmine) Teistmine on asja uus läbivaatamine juhul, kui on ilmnenud asjas tähtsust omavad uued asjaolud, mis oleks aluseks teistsugusele kohtuotsusele. Teistmisavaldus esitatakse Riigikohtule, selle menetlusse võtmiseks on vaja menetlusluba. Teistmismenetlust reguleerib TsMS 68. peatükk. 37. vahekohtumenetlus ja selle menetluse põhimõtted Vahekohtu menetlus peab järgima küll üldiseid ausa menetluse põhimõtteid, kuid pooled võivad konkreetsetes menetlusreeglites, kohtu koosseisu ja tõendamisreeglites kokku leppida. Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. Pooled võivad ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile
et menetlus veniks. Shchiglitsov v Eesti: Kohtuasja tehiolud. Hageja esitas kostja vastu ühisvara jagamise hagi, mida kohtud menetlesid 26.51997-16.04.2003, ühisvaraks oli elamuühistu osak. Kohtuistung lükati mitu korda edasi esindaja puudumise tõttu kusjuures osade istungite vahe oli ligi 1 aasta (september 1998, oktoober 1999, august 2000), ringkonnakohus saatis asja uueks arutamiseks maakohtule ja tühistas ka teise maakohtu otsuse, riigikohus ei andnud menetlusluba. Saarekallas OÜ v Eesti 11.12.1998 esitati hagi, 14.12.1998 tegi kohus hagi tagamise määruse ning 14.02.2006 lõpetas menetluse kompromissiga. Vaidluse esemeks oli äriühingu osaluse omandiõigus. Aktisaselts kujundati ümber osaühinguks, kuid kaebajat ei märgitud osanikuna. Kohus määras 10 istungit ning siis Saare maakohus kogu koosseisus (ükshaaval) taandas end 2000a, kuna kaebaja esitas kohtunike suhtes kriminaalmenetluse alustamise avaldused.
annaabi.ee 
