Rainar Enden Eesti kohtumenetluses vajalike menetlusdokumentide kättetoimetamine Referaat Juhendaja: dr. Age Värv Tallinn 2018 Sissejuhatus Eesti kohtuasjade lahendamise käigus on vajadus toimetada menetlusdokumente nii Eestis elavatele kui ka väljapool Eestit resideeruvatele isikutele. Käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevaid viise, mil viisil ühel või teisel puhul toimida ja millised võivad olla probleemid nende toimingute tegemise juures ja kuidas neid probleeme efektsemalt lahendada. Kättetoimetamise instituut muutis alates 2006 aasta 1. jaanuarist menetlusdokumentide edastamisel kehtinud põhimõtteid. Muudatuste sisu seisnes eelkõige põhiseaduslikust
Ei tea, kas see variant on ka just kõige õigem nii tähtsaid asju asjada. Kindlasti on ajakulu väiksem, kuid võimalus, et kolmandad isikud pääsevad meie andmete juurde on ka võimalik. Üldiselt on e-toimik veebipõhine infosüsteem, kuhu on koondatud tsiviil-, haldus- , kriminaal- ja väärteomenetluse dokumendid, nendega seotud toimingud, muu andmestik ja protsessid. E-toimik võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel esitada kohtule elektrooniliselt menetlusdokumente ja jälgida nendega seonduvat kohtumenetluse käiku. Näiteks võib üksikvanem taotleda oma lapsele elatist või esitada taotluse võla sissenõudmiseks võlgnikult. Samuti saab kodanik vaidlustada nõudeid ning otsuseid. Alates 2012. aastast peetakse e-toimikus ka karistusregistrit ning kasutajad saavad sinna elektrooniliselt päringuid teha. Üks meie e-riigi võimalustest on e- Kool. E- Kool on internetipõhine õppimise süsteem, mis
erineva nurga alt, pole ühtset vastet siiani leitud. Kui aega üle jääb, siis võiks arutleda ka autori enda üle: kuivõrd autoriteetne ta on sellisel teemal akadeemilises maailmas sõna võtma. Autoriks on Madis Ernits, kes on Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond vastab Riigikogu liikmete infopäringutele, esitab arvamusi ning analüüsib Riigikogu menetluses olevaid õigusaktide eelnõusid, seletuskirju ja muid menetlusdokumente. Samuti tellib õigus- ja analüüsiosakond teadusasutustelt ekspertiise ja uuringuid, mis annavad Riigikogule aruteludeks ning eelnõude menetlemiseks vajalikku taustteavet. Uuringud ja ekspertiisid: Õigus- ja analüüsiosakond tellib Riigikogu komisjonide ettepanekul ülikoolidelt ja teistelt asutustelt ekspertiise ning rakendusliku suunitlusega uuringuid, mis annavad Riigikogule tema tööks vajalikku taustteavet. (allikas: riigikogu.ee) Ülesanne 2.1
võimaldada esindajana ebapädevatel isikutel osaleda menetluses nõustajana, ja soovitada tal võtta endale kvalifitseeritud lepinguline esindaja. Selgitada tuleks seejuures muu hulgas TsMS § 175 lg 2 teist lauset, mille järgi nõustaja kulusid menetluses ei hüvitata. Lisaks võib kohus keelata nõustaja osaluse menetluses TsMS § 45 lg 2 alusel. Kui kohus siiski võimaldab sellisel isikul menetluses osaleda, tuleb poolelt endalt küsida, kas ta on volitanud selle isiku menetlusdokumente vastu võtta. Seega ei ole kohane kasutada õigusnõustajana isikuid, kes ei kvalifitseeru lepinguliseks esindajaks kuid ometi annavad menetlusosalisele õigusnõu. Kohtul on kohustus määrata isikule riigi õigusabi korras ajutine esindaja, kui menetlusosalisel puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime või kui hagi esitatakse tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku vastu ning teda ei esinda menetluse seaduslik esindaja ega advokaat. Hagi
ühistranspordi- või taksoveoluba jne.) · osaühingu juhatuse liikmed, likvideerijad ja nõukogu esimees (kui nõukogu on olemas), kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest. · osaühing võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele kohus saab sellele isikule ettevõtja menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile. · äriregistri andmete muutumisel, muu hulgas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamisel ja tagasikutsumisel, nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 9
6) pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust; 7) hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul; 8) hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi; 81) hageja ei teavita kohut talle käesoleva seadustiku § 3151 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kättetoimetamise tulemustest;
menetlusdokumendi avaldamise kulud tasub ette hageja või muu avaldaja lg 4: kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata TsMS § 423 lg 1 p 8: hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada o kohus pöördub hageja poole ja küsib, kus on kostja tegelik elukoht o kontrollitakse erinevaid registreid jm andmeallikaid o kui ei leita, siis jäetakse hagi läbi vaatamata (kui ei soovi avalikku kättetoimetamist) 76. A esitas hagi nõudes, et B kõrvaldaks tehtud takistused, mis ei võimalda tal renditud ruume sihipäraselt kasutada. Aasta pärast menetluse alustamist A loobus hagist. A väidete kohaselt ütles
menetluskulud. Reeglipärasused kostjate vastuväidetes ei ole nii representatiivsed kui hagejate puhul, eelkõige põhjusel, et 84% kohtuotsustest on tehtud tagaseljaotsustena ning kohtulahendid ei sisalda neil juhtudel otsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa. Nii on kostja vastuväited esitatud vaid 14% analüüsitud kohtuotsustest. 28 1) Võlgniku tegevusetus. 81% juhtudest ei saa menetlusdokumente vahetult võlgnikule esitada, sest tema asukoht on teadmata. Menetlusdokumentide väljavõte avalikustatakse Ametlikes Teadaannetes, millele ei järgne mingit tarbijapoolset tegevust. 5% juhtudest on kostja menetlusdokumendid isiklikult küll kätte saanud, kuid ei esita hagile vastuväiteid. 2) Tarbija reeglipärane käitumine kohtus on kaitsta end emotsionaalsete selgituste abil, tuginedes kohtu inimlikkusele ning mitte kasutada vastuväites seadusesätteid enda
septembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 12). Selliselt on lubatavaks tõendiks loetud näiteks menetleja ametnike tunnistajana antud ütlusi, milles kirjeldatakse süüdlase kinnipidamisega seonduvat ja tema käitumist sündmuskohal, selgitamaks, miks inkrimineeriti kuriteo toimepanemist just konkreetsele isikule. Tuleb aga silmas pidada, et menetleja ei tohi jätta menetlusdokumente koostamata ja asuda selle asemel ise ütlusi andma, täitmaks tõenduslikke lünki. Käesolevas kriminaalasja andis R. S. ütlusi selle kohta, millistel põhjustel võeti sõiduauto, kus E. Kurm viibis, jälgimise alla, miks ei pidanud politseiametnikud teda sündmuskohal kinni ja miks tuli sõidukile, milles süüdistatav viibis, järele sõita. (3-1-1-31-11) § 66. TUNNISTAJA
annaabi.ee 
