Subjektiivne külg tähendab kohtuniku käitumist protsessi ajal, kas tal on juba eelnev häälestus olemas või mitte. Rikkumine on toimunud siis, kui kohtunik on enne otsust väljendanud enda seisukohta. Reegel on see, et kohtuniku subjektiivset neutraalsust tuleb eeldada. Menetlusaja asjad on ainus erand, kus kohtumenetluse kestel saab esitada iseseisva kaebuse menetlusaja rikkumise peale. Sest see rikkumine ei ole seotud põhiasja sisuga. Mõistliku menetlusajaga on seotud suur propotsioon kaasuseid. Mõistlik menetlusaeg on oluline, sest kohtumenetlus toob alati kaasa palju stressi. Mõistliku menetlusaja kaasuste hindamiseks kasutatakse järgmiseid kriteeriumeid nagu asja raskusaste, osapoolte käitumine, kas kohtu tegevus on olnud hoolas ning mis on isikule kaalul. Õiglane kohtumenetlus on väga oluline igas demokraatlikus ühiskonnas, seega on see artikkel üks tähtsamaid ja kõige sagedamini appi võetud konventsiooni sätteid
ajal ei kehtinud, kohaldatakse seda tagasiulatuvalt. Nõue SKHS alusel tuleb esitada rikkunud organile (nt prokuratuurile), v.a siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse juba ise menetlusse võtnud. SKHS § 5: kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati (muuhulgas) ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 7: kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. NB! Isikul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, kui ebamõistlik menetlusaeg oli tingitud kahju kandnud isikust või tema kaitsjast. 20. Millised eeldused peavad olema täidetud õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahju
viisil. Kohasteks meetmeteks on senises kohtupraktikas loetud kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ja võimalust mõista süüdistatavale kergem karistus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-100-09, p 18). 1. mail 2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse järgi saab uue abinõuna kõne alla tulla ka ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine. 15.2 Kriminaalkolleegium leiab, et kuivõrd kriminaalasi ei ole keeruline ega mahukas, kuid J. Mletsko on pidanud taluma kriminaalmenetlusest tingitud piiranguid sedavõrd pikka aega ja peaks jätkuvalt jääma eesootava menetluse tulemuse osas teadmatusesse, on kriminaalmenetluse 2 lõpetamine KrMS § 274 lg 1 alusel süüdistatava õiguste rikkumise heastamiseks ainus kohane abinõu. Kriminaalmenetluse lõpetamist ei välista
annaabi.ee 
