referaat TALLINN 2006 Leht 1 sisukord Leht 2 sissejuhatus Leht 3-7 sisu Leht 8 kokkuvõte Leht 9 kasutatud kirjandus 2 Sõna geneetika tuleb Kreeka keelest ja tähendab bioloogia haru, mis käsitleb organismide pärilikust ja muutlikkust. Geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele edasikandumise ja tunnuste moodustumise seaduspärasusi isendi arengu ehk ontogeneesi vältel. See tähendab geneetilise informatsiooni edasiandmist ja realiseerumist ning neis tulenevaid isendite muutlikust (muutusi). Geneetika uurib ka pärilikkuse tsütoloogilise ja molekulaarseid aluseid. Nii meie kui ka kogu eluslooduse eripära ja sarnasus tugineb geneetikale.
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli
tähtsad ka geneetilistes uuringutes. Võib väita, et konstitutsiooniõpetuse näol oli tegemist eel- molekulaarbioloogilise pärivusõpetusega, kus haiguste levikut püüti analüüsida kaudsete tunnuste (anatoomilis-morfoloogilised iseärasused, statistilised trendid jne) abil, lootuses tabada tunnuste koospärandumise seaduspärasustele. GENEETIKA on teadus pärilikkusest. Algselt nimetati õpetust Gregor Mendeli (1822- 1884, pärilikkusprintsiipide esmaavastaja) auks mendelismiks, 1906. aastal loodi termin geneetika (kusjuures juba 1883. aastal oli tekkinud mõiste eugeenika vt edaspidi). Geneetika juured, nagu paljudel õpetustel, on Kreekas. Hippokrates nt teadis, et lapsed tekivad ,,seemnest", mille moodustab kogu keha pani seega aluse pangeneesi õpetusele ja see oli omakorda aluseks omandatud tunnuste päritavuse õigustamiseks. Demokritos kirjutas, et inimese võimed tekivad harjutamise kaudu, mitte ei ole vanematelt päritud
jutlustamisele. Ta loob aga geneetika arengule olulise arusaamise, mille kohaselt saab pärlikkus aine olla vaid suguraku mingis osas vastupidisel juhul (eeldusel, et munarakk palju suurem kui seemnerakk), oleks ju uues organismis emasloomalt rohkem tunnuseid kui isalt. Geneetika/pärilikkusõpetuse ajalugu Geneetika on lühidalt öeldes teadus pärilikkusest. Algselt nimetati õpetust Gregor Mendeli (pärilikkusprintsiipide esmaavastaja) auks mendelismiks, 1906. a loodi termin geneetika. (Juba 1883. a oli tekkinud mõiste eugeenika.) Juured, nagu paljudel õpetustel, Kreekas. Hippokrates lapsed tekivad seemnest, mille moodustab kogu keha pani seega aluse pangeneesi õpetusele ja see omakorda aluseks omandatud tunnuste päritavuse õigustamiseks. Demokritos inimese võimed tekivad harjutamise kaudu, mitte vanematelt päritud. Platon eugeenika "isa", soovitades väärikatel meestel õigeid naisi valida, et ka lapsed oleksid väärikad
annaabi.ee 
