Plastiidid: Ainult taimerakkudes. Rakukest: On tselluloosist. Biopolümeerid. Ülesanne on raku ja kogu taime teostamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Vakuool: Taimeraku veemahutid, varuained, kaitsekohastumus. Rakumahl: värvained (ligimeelitav), varuained, jääkained, mürgid – kaitse. Tarbeks rohkem suhkruid. Turgor – siserõhk. Ribosoom – valgusüntees. Toodetakse proteiine. Osaleb rakumembraani moodustamises. Ilma membraanita. Mitokonder – Kaks membraani. Moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Viiakse lõpuni glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Vajab hapnikku, eraldab süsihappegaasi. Ribosoomid valkude sünteesiks (paljunemine raku sees) Ei sisalda klorofülli. Sisaldab kromatiini. Tsütoplasma – Koosneb 60-90% veest. Täidab raku seest. On pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Talitlus: Rakusisene ainete transport, Ribosoomides toimub valkude süntees. Ribosoom: ilma membraanita, koosneb kahest osast ( koostises on RNA ja valgud) Talitlus: Sünteesib valke Golgi kompleks:Koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest Talitlus: Rakus sünteesitud ainete kogumine. osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Rakutuum: topeltmembraaniga, karoüplasma, tuumake, pärilikkuse aine Talitlus: Juhiv kogu rakku, sünteesib ribosoomi ja selle RNA-d
Esineb endo- ja eksotsütoos. Kogu ehitus ja funktsioneerimine on keerukam kui prokarüootsetel rakkudel. Peamiselt aeroobsed. 9. Millised organellid eukarüootses rakus on ümbritsetud kahekordse membraaniga? Ühekordse membraaniga? Kahekordse membraaniga rakutuum, mitokondrid, plastiidid Ühekordse membraaniga sile ER, kare ER, Goldi kompleks, lüsosoomid, transportpõiekesed, peroksüsoomid, enosoomid, vakuool 10.Millised organellid eukarüootses rakus on membraanita? Ribosoomid, tsentrosoom, tsentrioolid, tsütoskelett: mikrofilamendid ja mikrotuubulid. 11.Joonista rakumembraani ehitus ja iseloomusta seda? 12.Mis on glükokaalüks? Tema funktsioonid? Glükaalüks on suhkrurikas raku välispinna osa. Osaleb rakkudevahelistes kontaktides. Tagab raku struktuurse ühtsuse. Kontrollib ainete rakku ja välja liikumist. Tekitab ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel.
sekundaarne lüsosoom- jäägid heidetakse välja- eksotsütoos. · ATP- Adenosiintrifosfaat · Tsütoplasmavõrgustik- endoplasmaatiline retiikulum e ER: läbib kogu rakku; torukeste ja kanalite süsteem; membraanne koostis sama, mis rakumembraanil. Jaguneb kaheks: karedapinnaline: ribosoomid katavad pinda, ribosoomid toodavad valke, karedapinnaline ER transpordib valke, ribosoomid ilma membraanita, kaheosalised, koosnevad RNA-st ja valkudest; siledapinnaline: suhkrute e süsivesikute ja rasvade süntees + transport, torukesed · Ribosoomid, mis toodavad ühte ja sama valku moodustavad polüsoomi. · Golgi kompleks: membraani ehitus sama, mis rakumembraanil; töötleb ja pakib valke, ensüüme; toodab primaarseid lüsosoome; kui primaarne lüsosoom liitub lagundatava ainega nt tsütoosipõiekesega = sekundaarne lüsosoom
karevõrgusti ribosoomid ( kare ) lipiitide k süntees ( sile), valkude süntees ( kare ) ainete transport Ribosoom Ilma membraanita, 2-st Valkude Kõikidel ebavõrdsest struktuurist süntees koosnev Golgi kompleks Plaatjad tsiternid, põied Jõuab lõpule Loomsel ja ühendavad kanalid. valkude rakul Membraan. töötlemine
kasutatakse lisa energiat, liiguvad suure molekulkaaluga ained, liigub madala konsentratsiooniga alalt kõrgemale, fagotsütoos, tsütoplasma võrgustik (ER) toimub rakusisene ainete liikumine, ainete süntees ja transport, sile bioaktiivsete, lipiidide ja sahhariidede süntees, membraanil paiknevad ensüümid, kare valkude süntees, kanalitel paiknevad ribosoomid, ribosoom valkude süntees, koosnevad valkudest ja rRNAst, membraanita, koosneb kahest osast, esinevad rakus vabalt või on kinnitunud ERile, golgi kompleks kanalite süsteem,kuhu moodustuvad lüsosoomid, rakus toodetud valkude sorteerimine ja ümbertöötlus, rakumembraani või rakukesta moodustamine, seotud lüsosoomide ja rakumembraaniga, lüsosoom ühekihiline membraan, surnud ja mitte vajalike rakustruktuuride ninge ainete lagundamine, mitokonder energia tootmine,
Tuuma välismembraan on seotud võrgustikuga. Ülesanne sõltub võrgustiku osadest. a.) siledapinnaline- selles liiguvad orgaanilised ained, mis on sünteesitud(valgud) , liuglevad Golgi kompleksi. Nendes kanalites algab suhkrute lõhustamine energia saamiseks. b.) Karedapinnaline- võrgustiku membraanile kinnituvad ribosoomid. Mööda seda võrgustikku liiguvad tuumas sünteesitud ribosoomid ja RNA molekulid. Aitab kaasa ribosoomide talitlusele. 2.) Ribosoomid Ümara kujuga, ilma membraanita, hulk sõltub raku aktiivsusest. Neid sünteesitakse juurde tuumakestes. Kinnituvad tsütoplasma võrgustikule. Ülesandeks on sünteesida liigiomaseid valke päriliku info alusel, mis jõuab ribosoomi raku tuumast mRNA molekulidena. Sünteesitud primaarstruktuuriga valgud liiguvad mööda tsütoplasma võrgustikku Golgi kompleksi. 3.) Golgi kompleks Membraaniga ümbritsetud tihedalt kokku surutud põiekeste kogum tsütoplasmavõrgustiku läheduses
Funktsioonid - tsisternides moodustuvad ning kogunevad polüsahhariidid - lõpetatakse valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse - osaleb rakumembraani moodustamisel 12 Lüsosoomid - ühekihilise membraaniga põiekesed, sisaldavad ensüüme, moodustuvad golgi kompleksist Funktsioonid - ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. Aineid ning rakustruktuure Ribosoom - ilma membraanita, sisaldavad RNA ja valgumolekule, sünteesivad valke Mitokonder - topeltmembraanid, DNA rõngas, ülesanne - raku varustamineenergiaga, HTP(adenosiintrifosfaat) süntees (energiarikas ühend) Tsentrosoom - kaks üksteise suhtes risti paiknevat silindrilist tsenhiooli - ülesanne käävniitide moodustamine (niitjad valgulised moodustised) Tsütoskelett - koosneb mikrotuubulitest ja fibrillidest - ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju
ligi meelitavaid aineid. Vakuoolides olev vesi aitab säilitada rakus rõhku ehk turgorit. Taime rakul on ka rakukest. See koosneb põhiliselt tselluloosist, pektiinisit, ligniinist ja mõningatest keerukaehitusega orgaanilstest ühenditest. Noore taime rakukest on õhe ja elastsem ning vanal vastupidi. Rakukest kaitseb, täidab tugi ülesannet. Loomarakk ja taime rakk Joonis 12 Seenerakk joonis 13 Inklusioonid varuained, mis on lihtsalt tsütoplasmas ilma mingisuguse membraanita. Seened Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik Seen elab sümbioosis koos mõne teisie organismiga (puu ja seene vahel mostly) Mükoriisa- Seente funktsioon: lagundajad, farmaatsiatööstuses vajalikud (nt antibiootikumid). Seened eraldavad toksiine. Mükotoksiinid seentelt pärit orgaaniline mürkaine Bakterid Kõik bakterid on ainuraksed ja eeltuumsed. Arhed ürgbakterid. Elavad äärmuslikes keskonnatingimustes (Kõrge temp, rõhk, soolsus). Nukleoid - Tuumapiirkond
3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbritseb rakukest. Pole vahet golgi kopleksi põiekesel või väiksel vakuoolil. Energeetika seotud, kahe membraansete rakuorganellidega. Seenerakk- pole tsentrioole.
26. Selgita erinevate rakuorganellide ülesandeid rakus. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK on membranne kanalite süsteem. Toimub ainete transport. Siledapinnalises-valkude sünte Süsivesikute ja lipiidide süntees. RIBOSOOMIDES: toimub valkude süntees, mis on ka nende põhiülesandeks. Valgu sünteesimise ajal nim ribosoome polü Soom on samu valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga. Nad on membraanita ning kõige väiksemad organellid. LÜSOSÜÜM: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Neis toimub ainete Jagunevad kaheks: primaarsed ning sekundaarsed. GOLGI KOMPLEKS: ülesanneteks on valgusünteesi lõpetamine; valkude transport; lüsosüümide teke; rakumembraani os (VIIMANE POLE OLULINE) MITOKONDER: ainult emapoolset liinipidi leviv (ka meestel) Ülesanneteks rakuhingamise läbiviimine, sisaldab autonoo
vallandavad seeläbi rakusisesed keemilised reaktsioonid. Selle tulemusena muutub raku sisetalitlus. Tsütoplasmavõrgustik (ühekordse membraaniga) ... on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv kanalite ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku sellel paiknevad ensüümid, mis sünteesivad varusüsivesikuid ja lipiide ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku neil paiknevad ribosoomid. Ribosomid (membraanita) ... koosnevad suuremast ja väiksemast osakesest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ja valgumolekule. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses. Osa neist kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Polüsoom ribosoomid, mis on seotud mRNA molekuliga. Ribosoome leidub ka mitokondrites ja kloroplastides. Lüsosoomid ... ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse surnuid rakustruktuure,
Tuum- on ümbritsetud kahe kihilise membraaniga; on täidetud karüoplasma ehk tuuma sisese plasmaga; avalduvad kromosoomid; sisaldab ja säilitab pärilikku infot; reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse; juhib raku elutegevust. Plastiidid- fotosüntees (kloroplastid), pigmentide sisaldus (kromoplastid), varuaine (leukoplastid). Vakuool- varuaine. 2x membraan 1x membraan Ilma membraanita Tuum Golgi kompleks Ribosoom Mitokonder Lüsosoomid Tsütoskelett Plastiidid Tsütoplasmavõrgustik Vakuool Villu Mitokondri ja plastiidi sarnasused: - topelt membraan - iseseisev DNA (ei sõltu tuuma omast) - ribosoomide olemasolu
taimi: perekonnad Fijivirus, Oryzavirus, Phytoreovirus. Sugukonda kuuluvad perekonnad erinevad teineteisest virionide mõõtmete, genoomi segmentide arvu, struktuursete valkude arvu ja omaduste ning ülekande mehhanismide poolest. Erinevusi on ka peremeesteringis ja viiruste põhjustatud patogeneesis. Kõiki nendesse perekondadesse kuuluvaid viiruseid, sõltumata konkreetsest peremehest, iseloomustavad: sfäärilised, mitmest kontsentrilisest valgukihist koosnevad, membraanita virionid (60- 85 nm); segmenteerunud dsRNA genoom, mis koosneb 10-12 segmendist; tsütoplasmas toimuv replikatsioonitsükkel, mille jooksul ei toimu virioni täieliku lahtipakkimist; kõikide RNA sünteesiks vajalikke ensüümide kodeerimine ja asjaolu, et kõik RNA sünteesid leiavad aset subviraalses partiklis. 4
jääkide liikumine, varuained). Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik (tuuma ümber, ümbritsetud ribosoomidega-valkude süntees). Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik (varusüsivesikute, lipiidide, steroidhormoonide süntees, glükoosi algne lagundamine). Lüsosoom (1 membraan, rakusisene seedimine, võõra aine lagundamine, moondunud kudede ümberkujundamine, nälgimisel tagab metabolismi). Ribosoom (membraanita, valkude süntees, sisaldab RNA-d). Tuumake (tuuma sees, RNA süntees, ribosoomide moodustumine). Tuum (2 membraani, juhib raku elutegevust, DNA, RNA). Rakumembraan (fosfolipiididest+valgud) Taime rakud (tsentrosoom puudub, varusüsivesikuks tärklis, piiramatu jagunemisvõime, autotroofne ainevahetus). Vakuool (vee varu, jääkained, toitained, hapu maitse kaitseks ja magus seemnete levitamiseks). Rakukest (tselluloosist, tugi, kaitse).
+ RNa viiruste replikaas on alati transleeritav otseselt genoomselt RNA-lt. Kõik eukarüootide + RNA viirused replitseeruvad alati raku tsütoplasmas ja replikatsioon on alati seotud raku membraaniga. Eristatakse RNA viiruste seas nelja erinevat super-sugukonda: 1. Picorna sarnased viirused. 2. Alpha sarnased viirused. 3. Flavi sarnased viirused. 4. Corona sarnased iirused Sugukond Picornaviridae: virionid Virion on membraanita ja ca 30nm diameertigam ikosaeeder. Virioni kapsiidi mooduatavad kolmest struktuurvalgust (VP1, VP2, VP3) koosnevad protomeerid. Polio- ja rhinoviiruste puhul on igale protomeerile omane sügav “vagumuse” või “kanjoni” olemasolu välispinnal. See kanjon on kohaks kus asub raku retseptorit seondav akseptorsait, Aphtho- ja cardioviirustel on siledad virionid ja seepäraste erineb nende viiruste retseptorit siduva saidi struktuur oluliselt eelmiste viiruste struktuurist.
ksüleemis? Lehe hüdrauliline takistus sõltub leheroodude arvust, jaotusest ja suurusest ning mesofülli rakkude hüdraulistest omadustest. Mida suuremad poorid, seda suurem hüdrauliline juhtivus. Suurema diameetriga tähendab ka suurema juhtivusega. Ksüleemi hüdrauliline juhtivus väheneb kavitatsiooni tagajärjel. Lisaks liigub vesi lehtedes ka läbi membraanide ja elusate membraanite takistus vee liikumisele on suurem kui elututes (membraanita) ksüleemi rakkudes. 16) Kas maksimaalselt avatud õhulõhed on alati ka maksimaalse juhtivusega veeaurule? Juhtivus on defineeritud vooluhulga (transpiratsioon) ja pinge kaudu (veeauru kontsentratsiooni või veeauru rõhu gradient). Kui pinge puudub, siis on ka juhtivus 0. Põhimõtteliselt ei saa välistada olukorda kus küllastaval õhuniiskusel on lehe ja atmosfääri vaheline veeauru kontsentratsiooni või rõhu gradient null kuid õhulõhed ise on
minut, et vererõhk jõuaks ühtlustuda eelnenud asendimuutuste järel. • Palpeeritakse pulss a.brachialisel ja a.radialisel. • Suletakse sfügmomanomeetri ventiil ja pumbatakse õhk mansetti kiirete ühtlaste liigutustega kuni maksimaalse rõhuni. Maksimaalseks rõhuks nimetatakse sfügmomanomeetri näitu, mis on 20-30 mmHg võrra kõrgem rõhust, mille juures kaob pulss a.radialisel. • Stetofonendoskoobi otsik asetatakse a.brachialisele. Membraanita otsik on eelistatum, kuna membraan võib summutada madalaid helisid. 37 • Avatakse sfügmomanomeetri ventiil ja lastakse õhk mansetist aeglaselt välja, kiirusega umbes 2 mmHg sekundis (Kupari & Nieminen 2005). • Samal ajal kuulatletakse Korotkoffi toone. Manseti rõhk ei tohi liiga kiiresti alaneda, sest siis on pulsilööke raske kuulda ja võime mõõta liiga madala rõhu
sER ülesanded on lipiidide ja süsivesikute süntees ja ainete transport. * tsütoplasmavõrgustik (rER) – sarnane ehitus eelmisega, kuid pinnal paiknevad ribosoomid. Valkude süntees ja ainete transport. * lüsosoom – ensüüme sisaldav põieke, mis lagundab aineid või rakustruktuure. * Golgi kompleks – lamedate kohakuti paiknevate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem. Valkude kõrgemat järku struktuuride kujundamine ja ainete pakendamine. Membraanita organellid * ribosoom – moodustub rRNA-st ja valkudest. Valgusüntees. * tsütoskelett – valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Raku toes, mis hoiab tema kuju ja vormi. *tsentrosoom – koosneb 2 tsentrioolist (need omakorda mikrotuubulitest). Jaotab kromosoome rakujagunemisel. * peroksüsoom – leidub mitmeid oksüdatiivseid ensüüme * lisaks on rakus erinevaid rakusisaldisi. Taimede iseärasused: rakukest katab rakumembraani, esinevad plastiidid (kloro, leuko, kromo) –
* loomarakul on kääviniidid kinnitunud kromosoomide keskosale.(tsentromeerile) c) anafaas : * toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine. * poolustele jõuaad ühekromatiidilised kromosoomid. * kromosoomide lahknemine toimub sünkroonselt. d) telofaas : * ühe kromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti. * algab tuuma taasmoodustamine. 2) Tsütokinees ja tsütoplasma lagunemine : a) kestata e. membraanita rakkudel pöördub membraan sisse, ja rakk jaguneb. b) kestaga rakkudel : * moodustub vaheplaat e. vahelamell, ja sellele kujunevad rakukestad. - tavaliselt on jagunemine võrdne, kuid ebavõrdsus avaldub näiteks pungumisel. Jagunemise tähtsus : a) mitoosil suureneb rakkude arv, ja toimub organismide kasv. b) asendatakse surnud ja hävinenud rakke. c) tagab pärilikelt omadustelt ühesuguste rakkude tekke. d) moodustuvad tütarrakud on ühesuguse bioloogilise saatusega(erandiks on
annaabi.ee 
