Vormiline mõtlemie jäi 19. saj. Samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-va...
instrumentaalteosel on kindel süzee) Soololaul - ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümf. Orkestrile Kammerlikud väiketeosed klaverile tuntud ooperite, sümfooniate jm suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile Operett meelelahutuszanr koomilis eooperi, kabaree, vodevelli ja varietee baasil, mis jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks Ooper 19 sajand oli ooperi ajastu Franz Schubert 1797 1828 · Tema loomingust korraldati ta enda eluajal üksainus avalik konsert, mis toimus mõned kuud enne ta surma. · Ta jõudis oma lühikese elu vältel luua üle poolteise tuhande muusikateose. Enamasti olid need laulud ja klaveripalad. · esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused
Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli 19. sajandi Venemaa autor, keda tihti on peetud oma kodumaa suurimaks poeediks ning moodsa Vene kirjanduse algatajaks. Puskin segas vanaslaavi ja kohaliku vene keele rikkalikuks meloodiliseks keeleks. Ta oli esimene kes kasutas oma luules igapäevast kõne. Puskini romantismi kaasaegsed olid Byron ja Goethe, aga tema iroonilist ellusuhtumist võib seostada 18. sajandi kirjandusega, eriti Voltaire´iga. Puskin kirjutas umbes 800 lüürikat 1000 jutustava poeemiga. Lapsepõlv Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Nende perekond oli kultuurne, kuid vaene. Tema emapoolne vanaisa oli mustanahaline
(valss, polka, masurka, polonees), rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritranskriptsioonid tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,Ümberkirjutused" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimaluste näitamine. Eriti palju on klaveritranskriptsioone teinud Liszt. Operett meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks (Offenbach) ja meloodiliseks Viini operetiks (Strauss,Suppe, Zeller, Kalman).
Lõuna-Eesti laulude juurde kuulub refrään, mida vastavalt piirkonnale lauldakse üks (näit 'jaanika' Mulgimaal) või kaks korda (näit 'jaaniku, jaaniku' vms Kesk-Eestis ja mujal Lõuna-Eestis). Eesti kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres, eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas esineb suurem läti liigo-viiside mõju, refrääniks ongi sealt laenatud liigo, liigu vms. Tuntud on sanditamislauludega ühine viis, mis pärineb Läti liigo- lauludest. Tõusva suunaga refrääni muudab meloodiliseks see, et ühesõnalise refräänsõna silpe jaotatakse paljude nootide vahel, libisedes ühelt noodilt teisele. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise. Peamine oli laulmine ja üsna loomulik, et noorrahvas eelistas vanade laulude kõrval moodsaid laule ja tantse. 5 JAANIPÄEVA LAULUD
üks (näit 'jaanika' Mulgimaal) või kaks korda (näit 'jaaniku, jaaniku' vms Kesk- Eestis ja mujal Lõuna-Eestis). Eesti kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres, eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas esineb suurem läti liigo-viiside mõju, refrääniks ongi sealt laenatud 'liigu', 'liigo' vms. Tuntud on sanditamislauludega ühine viis, mis pärineb Läti liigo-lauludest. Tõusva suunaga refrääni muudab meloodiliseks see, et ühesõnalise refräänsõna silpe jaotatakse paljude nootide vahel, libisedes ühelt noodilt teisele. Setumaal on erinevaid jaanilaulude viise, sealhulgas ka ilma refräänita. Järgnevas näites kasutatakse paralleelselt nimetust jaanituli ja peetrituli, mis näitab, et sarnane tuletegemise ja laulmise komme oli tuntud ka peetripäeval. Näiteid Põhja- ja Lõuna-Eesti jaanilaulude viisidest.
Keskajal teeniti igal pool erinevalt, kiriku liturgilised vormid oli vaja ühtlustada. 6. saj lõpul / 7. saj alguses viiski Gregorius Esimene läbi liturgilise reformi. Reform puudutas eelkõige kirikulaulu. Uut hakati nimetama Gregoriuse koraaliks (tänapäeval populaarne) - ühehäälne instrumentaalsaateta kirikulaul. Gregoriuse koraali kasutati teenistustekstide ettelaulmiseks. Iga täishäälik andis võimaluse pikaks meloodiliseks arenduseks. Jubilatio juubeldamine, hõiskamine (meloodiaarendused ehk jubilatsioonid). Koorilauljatel puudus muusikaline haridus, jubilatsioone oli keeruline meelde jätta. Notke (Notke Kogeleja) aktualiseeris tekstide kirjutamise jubilatsioonide alla. Iga silp vastas ühele noodile, teksti laulmine oli tunduvalt kergem. Selliseid jubilatsioone hakati kutsuma sekventsideks. Erinevalt koraalist (kirikulaulust piibli tekstile) kirjutati sekventsidele spetsiaalseid tekste
annaabi.ee 
