Eesti rahvapillid
Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann 1822. a.
See oli 1821. aastal sama meistri poolt leiutatud suupilli edasiarendus. Pillil oli
kolmnurkne lõõts ja see meenutas välimuselt lahtikäivat raamatut. Mõned
aastad hiljem avastas pilli Viini orelimeister Kirill Demian. Oma töökojas
konstrueeris ta lõõtspilli mille põhikuju on säilinud tänapäevani. Pilli hakati
mängima põlvedel, pilli ühel otsal olid meloodianupud teisel otsal nupud saate
mängimiseks. Heli tekitavad pilli sees metallplaatidel asetsevad keelekesed, mis
õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Lõõts on viiuli kõrval kõige
populaarsem rahvapill Eestis. Eesti lõõtspillideks võib nimetada Eesti kohalike
pillimeistrite poolt valmistatud lõõtspille. Need jagunevad kahte peamisse liiki:
Teppo tüüpi ehk Võru tüüpi lõõtspill ja liblikapill. Teppo lõõts on Eestile kõige
annaabi.ee 
