Kõnearendustegevused sõimerühmas
liikumist ega muusika kuulamist, vaid muusikat on kõikjal meie ümber- tuule
kohinas, vihma sabinas, linnulaulus, ukse kriuksumises jne. Seda peab õpetama lapsi
kuulama, tähele panema. (Lasteaia õpetaja...2003)
Laps, kellega mängides on lauldud, rakendab ka üksi olles oma mängudesse lauluelemente,
korrates tuttavaid laule kas osaliselt, variatsioonidega, omapoolsete täiendustega või luues
tuttavatel meloodiamudelitel põhinevaid täiesti oma laule, kus sõnad tihti moodustavad
sõnamänge, millel tegelikku tähendust ei ole (M.Veisson 1998).
Lastekirjandus (eriti just poeetiline kõne- rahvalaul, luuletused jms) mõjutab last just
nii varakult, kui seda lapsele pakkuma hakatakse. Lapsed on tundlikud kõne ja
laulvuse suhtes. Poeetiline kõne ja lasteraamat aitab täiskasvanu ja lapse suhet
tundetoonilisemaks muuta, pakkudes samas ka uusi muljeid.
3.4. Käelised tegevused
annaabi.ee 
