o Zanrid: missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul · II o Johannes Ockeghem, Antoin Busnois, Johannes Tinctorise o Kompositsioon mõistusepärasem, keerukam. Rütm vabam, kaob seos tekstiga. Tähelepanu rohkem üksikuile meloodialiinidele, kui kooskõlale. o Zanrid: missa, motett o Kaanon võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest, seotud tekstiga. · III o Jacob Obrecht, Josquin Deprez, Heinrich Isaac o Tasakaalustatud ja sümmeetriline ülesehitus, lihtsustatud rütm.
Tinctorise. 3. Muusika iseloomustus iseloomustab ,,renessanslikult"lihtne meelelisus, siis teisel poolel muutus kompositsioon taas ,,gootilikumaks"mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunda arenguga, rühm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, helilooja tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. 4. Zanrid Need samad mis kujunesid eelmisel perioodil, kuid varem domineerinud ilmalik laul loovutas oma koha missale ja motetile. *** 1. Kolmas põlvkond. (Meistrid sündinud 1440.1460.aastatel, tegevusaeg 14901520) 2. Heliloojad Varasemaid meistreid hollandlane Jacob Obrecht, kõrgrenessansi suurim helilooja Josquin Desprez, Heinrich Isaac, Loyset Compere, Pierre de la Rue, Jean Mouton. 3
Esindajad: Guillaume Dufay, Gilles Binchois · II pk tegevuaeg 1460-1490, peale Burgundia riigi lagunemist, suurenesid prantsuse mõjud. Kompositsioon muutus keerukamaks.Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga, rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Zanrid olid samad, aga ilmalik laul loovutas oma domineeriva koha missale ja motetile. Esindajad: Johannes Ockeghem, Antoin Busnois · III pk tegevusaeg 1490-1520, sel perioodil arenesid renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad, kompositsioonis
Cambrai´ist.Kirikumuusika looja. Tema kuulsaim teos on motett ,,Äsja rooside õisi...". Teine kuulsam meister oli Gilles Binchois-prantsus keelsed ilmalikud laulud. II põlvkond 1460-1490.(Prantsusmaa) Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga, rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, helilooja tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Ilmalik laul loovutas oma koha missale ja motettile. Kõige iseloomulikum on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenuimaks võtteks on kaanon. Kaanon on võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletataks teistest-kirjas on neid vähem, kui reaalselt kõlab. Tähtsaim helilooja Johannes Ockeghem (u 1420-1497) Pärit Ida-Flandriast, õpetas ka heliloojaid. (Antoin Busnois, Johannes Tinctorise)
Esindajad: Guillaume Dufay, Gilles Binchois · II pk tegevuaeg 1460-1490, peale Burgundia riigi lagunemist, suurenesid prantsuse mõjud. Kompositsioon muutus taas mõistusepärasemaks, keerukamaks (gooti). Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga, rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Zanrid olid samad, aga ilmalik laul loovutas oma domineeriva koha missale ja motetile. Ajajärku võib kirjeldada neogooti reaktsioonina vararenessanssile. Esindajad: Johannes Ockeghem, Antoin Busnois · III pk tegevusaeg 1490-1520, sel perioodil arenesid renessansslikud juured muus.s täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad,
annaabi.ee 
