häirib. Saatpalu ei ürita oma loomingus olla suurem ei elust ega endast: Dagö tekstid kujutavad väikest inimest suures maailmas, kes püüdleb ometi mugavama reaalsuse poole. Vahel Lauri Saatpalu paljusõnalisus ühtaegu lummab ja eksitab: sõnu saab liiga palju, nad tühistavad otsast üksteist, täidavad popformaadis laulu ning kuulaja teadvuse kiiresti. Dagö muusika on heakõlaline ning selge ja meeldejääva meloodiajoonega. Minule just Dagö selle poolest meeldibki. Kuid kes soovib rohkemat, peab otsima mujalt. Lauri Saatpalu 5. Kasutatud kirjandus · www.postimees.ee · http://www.myspace.com/dagoband
alaline kahemõttelisus ja tüüne kõnetoon. Umbes sama kunstilist ideaali järgib paljus uuem eesti luule, mis on püüdnud ühendada sügavaid tundeid ja ausust mängulise ühiskonnakriitika ning (enese)irooniaga. Kui poplaulude sõnameistreid hakatakse koos libretistidega kord suurde kirjanduslukku arvama, saab Saatpalu klassikuks. Dagö muusika (autorid Saatpalu ja Peeter Rebane) on heakõlaline ning selge ja meeldejääva meloodiajoonega: popp parimal ja professionaalseimal kujul. 2. Mina ja Dagö Dagö on minu jaoks midagi enamat kui bänd. Dagö on justkui tunne, miski, mis kajastab minu mõtteid, tundeid, emotsioone siis, kui mina enam ei oska, ei suuda. Lisaks muusikalisele elamusele kannavad äärmiselt olulist rolli ka Saatpalu kirjutatud laulude sõnad. Need on hämmastavalt sisukad ning head. Samas pean tõdema, et Saatpalu paljusõnalisus ühtaegu lummab ja eksitab: sõnu
annaabi.ee 
