"meiupuuoksi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

krahv de Beaujeu'd, Madame JeanneM, härra Bourboni sohipoega ja mõnda veel. Kõike seda valgustasid tõrvikud ja rahvahulk aina imestas. «Õnnelik maalija, see Jehan Fourbeault!» õhkas Gringoire südamest ja pööras selja kõigile noile lippudele-ja lipukestele. Ta ees avanes tänav, mis näis nii pime ja tühi olevat, et ta lootis seal lahti saada kõigest pidukärast ja -särast. Ta valis selle tee. Mõne hetke järel põrkas ta jalg millegi vastu. Ta komistas ja kukkus. See oli kimp meiupuuoksi, mida kohtukirjutajad piduliku päeva auks hommikul kohtupalati eesistuja ukse ette olid pannud. Gringoire sai sellestki äpardusest kangelaslikult üle, ta tõusis püsti ja jõudis jõe äärde. Ta jättis selja taha tsiviilkohtu ja kriminaalkohtu vanglahooned, läks piki kuningaaedade suurt müüri kulgevat sillutamata tänavat, kus pori üle jalapöia ulatus, ja jõudis Vanalinna lääneossa, kus ta mõni aeg Lehmade Ülevedaja saarekest silmitses, mis nüüd Uue silla ja