* ,,Melanhoolia" graafiline leht, vaselõige (melanhooliamust sapp). "Rüütel, surm ja kurat". * Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed. * Hilisteos "Neli apostlit":elusuuruses, detailirohkus, psühhologiseeritus, suursugune ilu. * kujutas julgelt alasti inimkeha tahvelmaalidel · Hans Holbein noorem. Graafikmaalikunstnik, vabanes ainsana 16 s meistreist hilisgootika mõjust. Saavutas kuulsuse 17aastasena. * Tahvelmaal "Meyer´i madonna" Baseliajast. * Portree Erasmus Rotterdamist. Puulõige. 16. saj. tuntuim teoloog ja filosoof, kes võitles katoliku kiriku kombelõtvuse vastu, kuid ei läinud kaasa reformatsiooniga. * Graafiline tippteos: Surmatantsule pühendatud seeria, monotoonne surmatants muutub dramaatiliseks aktsiooniks, kus kangelasena esineb Surm.
koloriit muutus atraktiivsemaks, varasemad hallikas-sinakad toonid asendusid kontrastsete värvikooskõladega. ,,Altja rand" on särava koloriidiga, sügisene vaade, kus kollased ja punased toonid konkureerivad sinistega. Kunstniku sügisene looduselamus on kirgas ja värviline, selles ei ole ruumi nukrale meeleolule, vaade otse pakatab elurõõmust. Pühajärv 1930-ndate aastate kunstnike põlvkond tõi uudsena eesti kunsti randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika, neist meistreist olid silmapaistvamaiks Eerik Haamer ja Richard Uutmaa. Kunstniku lapsepõlve lahutamatuks osaks olid paadiretked merel ning kalapüük. Neid teemasid näeb ka Uutmaa varases loomingus, tema figuraalsed stseenid kujutavad, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Kunstniku hilisem looming keskendub aga maastikule. Uutmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus Adamson-Ericu muuseumis kandis nimetust ,,Eestimaa värvid"
paistvate vanade taluhoonete või koos inimestega, kelle töö ja tegevus on seotud selle paigaga." (Tallinn,1966). Akvarell köitis Uutmaad elu lõpukümnendil, kuna võimaldas kunstnikul kiiret töötamist. Nii säilitas motiiv endas vahetu värskuse, mida näeb ka antud motiivis. ( Näide 4) Pühajärv 1930-ndate aastate kunstnike põlvkond tõi uudsena eesti kunsti randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika, neist meistreist olid silmapaistvamaiks Eerik Haamer ja Richard Uutmaa. Esimene oli pärit Saaremaalt ning Uutmaa kodu asus Põhja-Eesti rannikul Altjal. Kunstniku lapsepõlve lahutamatuks osaks olid paadiretked merel ning kalapüük. Neid teemasid näeb ka Uutmaa varases loomingus, tema figuraalsed stseenid kujutavad, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Kunstniku hilisem looming keskendub aga maastikule. Uutmaa 100. sünniaastapäevale
meistrimaksu tasumist meistriks ning võis hakata ise töökoda pidama. Selleks, et meistriks saada pidi sell ka seisusekohaselt abielus olema. XIV sajandist saavutas paljudes linnades meistrite arv maksimaalse võimaliku piiri, mille ületamisel oleks meistrite sissetulekud ning elatustase langenud. Siis kuulutati tsunft suletuks ning lasti sellidel meistriks saada vaid siis, kui mõni meistreist surema juhtus. Sageli kehtis sel juhul klausel, et meistriks saanu pidi abielluma kas surnud meistri lese või tütrega. Seda nimetati "ametiga abiellumiseks". 3. Meistrid pidasid töökoda, olid tsunfti liikmed ning võisid olla valitud tsunfti juhtivametitesse. Nad pidid hoolitsema oma sellide ja õpipoiste kristliku kasvatuse ning ülalpidamie eest, olema eeskujulikud perekonnapead. Kaubandus, kaupmeeste liidud, pangandus
annaabi.ee 
