tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele standarditele, mida teised neile esitavad. Lapsed pööravad oma oskuste ja võimekuse hindamisel järjest rohkem tähelepanu sotsiaalse võrdluse teel saadud infole ning vähem isiklikule meisterlikkusele. Positiivse minakäsitluse kujunemise toetamine: - Jälgige, et ülesanded/harjutused oleksid kõikide õpilaste jaoks pingutust nõudvad, kuid siiski saavutatavad. – Organiseerige ülesanded/harjutused nii, et õpilane saaks süstemaatilist tagasisidet oma oskuste paranemise kohta. – Hindamisel ja muud liiki tagasiside puhul tuginege nii palju kui võimalik õpilase jõupingutustele, arengule ja teatud taseme saavutamisele. – Õpetage lapsi hindama ka
Madal Kõrge ME Madal MA (eesmärgile fo- (amotivatsioon, kusseeritud, mitteadaptiivne) adaptiive) Kõrge Madal Meisterlikkuse saavutamise eesmärk (ME) Õpikäitumine ja õpistrateegiad · Pingutamine vs loobumine (meisterlikkusele suunatud vs vältiv) · Enesesüüdistamine, "süüdlaste otsimine" · Aine ja ka ülesandespetsiifilised Õpikäitumine ja õpistrateegiad Meisterlikkuse-eesmärgid Tulemuse-eesmärgid domineerivad: domineerivad: · Tegelevad · Materjali mehaaniline kooliülesannetega päheõppimine intensiivsemalt ja · Raskusi tekitavate põhjalikumalt situatsioonide vältimine
paigast teise liigutama. Peale selle on need kivikamakad kohati lausa piinliku täpsusega valmis raiutud, et tagada ehitise tasakaalu. Noorema kiviaja elanikud, kes meie tänapäevase arusaama järgi olid suhteliselt primitiivsed, suutsid luua seniajani kestvaid kultuurilisi mälestisi. Peale teada-tuntud Stonehenge´i on kuulsust kogunud ka Prantsusmaa rannikul Carnac´is laiuvad menhiride väljad. Need vastanduvad kromlehh Stonehenge´i meisterlikkusele oma ulatuslikkusega. Need neoliitikumi ehitised pole küll nii massiivsed kui näiteks Egiptuse püramiidid, kuid teadmine, et inimkäed on midagi sellist loonud, on lihtsalt vapustav. Sellest vapustavast teadmisest lähtudes arvangi, et megaliitiline kunst pole pelgalt suurte kivide kunst, vaid suur kivide kunst. Igas inimkonna ajajärgus on oma pärl. Neoliitikumi pärliks jääb kindlasti kivi ning sellest loodud suursugused kunstilised ja arheoloogilised meistriteosed
Guarneri (1626-1698) Ebasoodsad majanduslikud ja poliitilised asjaolud mõjutasid Genoovlastest valmistajaid juba 1730'dast aastast ja märkisid kunsti kindlat kahanemist. Kõige väärikamate Itaalia viiulite valmistamise aeg algas kuskil 18'nda sajandi lõpul. Viimased Cremona (koolkond) tööd valmisid veel suurema kiiruga. Giuseppe Guarneri del Gesu (1698-1744) instrumendid iseloomustavad seda trendi. Tema viimaste eluaastate jooksul andis teed tõusvalt tujukale või muutlikule meisterlikkusele tema endise töö esteetiline rafineerimiskodu, seda kõike suhteliselt lühikese aja jooksul. Hoolimata kiirustatud detailidele lähenemisest tema viimastes töödes, suutis ta sälitada oma suurepärase polituuri ja jääda truuks tema arhitektuuriliste ja tonaalsetele ideedele. Kasutatud kirjandus: Atlas http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_IX_of_France http://www.gussetviolins.com/earlyhistory.htm http://www.nelson.planet.org.nz/~matthew/cbt.html
· Nt inimene tahab süüa kooki, kuna kook maitseb hästi. Kuid kook teeb ka paksuks. Inimene loobub koogi söömisest, kuna kardab paksuks minna, hoolimata, et kook väga maitseb ja tahaks. 15. Milles seisneb saavutuseesmärkide teooria? Kuidas on see seotud õppimise viisi ja tulemuslikkusega? Millistes eluvaldkondades võiks antud teooria veel olulist rolli mängida? Saavutuseesmärkide teooria (Ames, Dweck, Maehr): Eesmärgid jagunevad: · Meisterlikkusele orienteeritus mida rohkem teadmisi, seda suuremad ellujäämise võimalused. · Sooritusele orienteeritus õpi ära see, mida vaja. Võimekuse mulje loomine. Meisterlikkusele orienteeritud õppimise efektiivsus on suurem, kuna on sisemine motivatsioon teada saada. Sooritusele orienteeritus pole nii efektiivne, kuna peamiselt välditakse ebaedu, väline motivatsioon ning soov jätta muljet, et osatakse midagi. Allikad: Loengumaterjalid ÕIS - Motivatsioon. Emotsioonid.
kiriku positsiooni tugevdada. Nii palkas paavst lisaks arhitektidele ka parimaid kunstnikke. Selleks ajaks oli maalikunst saavutanud täiuse. Kunstnikud valdasid ruumi, valguse, värvi ja inimeste kujutamise oskust. Maalide ülesehitus toetus endiselt kindlatele reeglitele. Sümmeetria, kolmnurkse või ümmarguse kompositsiooni kasutamine tundub nende tööde puhul ainuvõimalik, et nad mõjuksid harmooniliste ja terviklikena. Maalikunstilt oodati nüüd lisks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära. Just 16. saj. pandi alus järgnevate sajandite klassikalisele iluideaalile. Üheks suurmeistriks, kelle paavst enda teenistusse palkas, oli Leonardo da Vinci(1452-1519) “Mona Lisa“ “Püha õhtusöömaaeg“ Michelangelo Sixtuse kabeli laemaal Renesanss Prantsusmaal
Tulemusele (heale hindele, võidule, enese näitamisele) suunatus: oluline teiste hinnang. Mõlemal juhul 2 lisadimensiooni: Kas eesmärgi saavutamisele (edule, arusaamisele) ning eesmärgi mittesaavutamise (kaotuse, mittemõistmise) vältimisele suunatud (puuduvad, asendustegevused, jäetakse viimasele minutile). Meisterlikkussele suunatud korral on õpistrateegiad efektiivsemad. Standardid, mille järgi hinnatakase oma sooritust, edu, ebaedu. Autonoomiat ja meisterlikkusele suunatud eesmärke arendab Kuulata laste arvamusi Anda piisavalt aega iseseisvaks tööks Ülesannete mitmekesisus Ülesannete jõukohasus ja paras raskusaste Seotus isikliku kogemusega Tähelepanu õppimisele ja õpitust arusaamisele, mitte käitumisele. Liigne kiitmine ja premeerimine kooliülesannete täitmise eest vähendab õpilase sisemist motivatsiooni, kuna vähendab autonoomia tunnet. Väärtused
sportlaste ja õpilaste juhendajatel kasutada juhendatavate motiveerimisel efektiivsemaid võtteid. 13. Milles seisneb saavutuseesmärgi teooria ja kuidas see seostub õpikeskkonna motivatsioonilise kliimaga? Seisneb selles, et mille alusel indiviidid määratlevad enda eesmärgid saavutuskeskonnas.Spordis ja kehalises kasvatuses on motivatsioonilise kliima loojaks treener v kehalise kasvatuse õpetaja. Eristatakse meisterlikkusele orienteeritud ning esitusele/tulemusele orienteeritud kliimat. Meisterlikkusele orienteeritud kliima on olulisim neist kahest, kuna seal õpilane tunnetab ja saab aru et treener suunab teda eneseületamisele, premeeritakse isiklikku arengut ja pingutust ning vead arenguprotsessid on osa loomulikust protsessist. Õpilane peab ise paika panema oma eesmärgid, treener/õpetaja aitab seda saavutada, suunates teda. 14. Milles seisneb treeneripoolne kontrolliv käitumine ja kuidas need erinevad
(näiteks Michelangelo ja Raffael). Kunstnikud: 1. Nüüdseks valdasid kunstnikud täielikult ruumi, värvi, inimkehade, valguse ja liikumise kujutamist ning kujutlusvõime oli kõrgemas hinnas kui tegelikkuse jäljendamine (mis oli vararenessansil eesmärgiks). 2. Vararenessansi ideaalid muutusid ning nendest eemalduti, seati uued eesmärgid ja rõhuasetus. 3. Maalikunstilt oodati nüüd lisaks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära. 4. Kunstniku isik muutus väga oluliseks. Kunstnikud hakkasid erinema tavalistest inimestest. Arvati, et kunstnik mitte lihtsalt ei tee midagi, vaid loob midagi, ehk kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati seda mõistet kasutama ka geniaalsete kunstnike kohta. Arvati, et loominguvõime on Jumala kingitus. 5. Enam ei jälgitud kindlaid matemaatilisi reegleid, vaid hinnati kunstniku
· Portreekunst sageli grupiportreed. Suurimaid meistreid F. HALS sidus nii üksik- kui grupiportree mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Natüürmort kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljade ja muu toiduga, vaipasid jne · Maastikumaal eriline koht meremaalil, sest Holland on mereriik REMBRANDT Hollandi ja euroopa kunstiajaloo üks olulisimaid maalikunstnikke tänu tehnilisele meisterlikkusele ja sügavale inimlikkusele tema maalides. Saavutas edu juba noore kunstnikuna ning abiellus jõuka kaupmehe tütrega, Saskiaga, kellest maalis mitmeid portreid. Tema maalides on sageli tunda itaalia baroki mõjutusi. Tõstis olulise esile nn keldriluugi valguse abil, mis tõi esile kujutatu näo tumedal taustal. Selline valgus on maalitud kunstlikult, päriselt ei saanud sellist valgust olla. Rembrandti noorena maalitud piibliainelised tööd on
Õppimisprotsess ja tulemused on seesmise motivatsiooni puhul erinevad. Seesmist seost loovuse, süvitsimineku heade tulemustega, välist seostatakse pealiskaudsema õppimise ja kehvema tulemusega. Inimestel vajadus tunda end kompetentsena, autonoomsena või seotuna. Saavutuseesmärkide teooria (achievement goal theory; Dweck & Legget, 1988; Ames, 1992; Nicholls, 1984; Midgley et al. 1998; Elliot & Harackiewicz, 1996) Meisterlikkusele versus sooritusele suunatud eesmärgid Erinevad standardid, millele tuginedes inimesed hindavad oma sooritust, edu ja ebaedu Weiner'i (1985) atributsiooniteooria (attribution theory) Võimekus Pingutamine Ülesande raskus Õnn/vedamine Sisemine versus väline kontrollikese, püsivus, kontrollitavus 9
inimesed soovivad uskuda, et nad tegelevad asjadega omal tahtel, mitte tasu lootuses või karistuse kartuses. Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile Motivatsiooni üheks olulisemaks komponendiks on eesmärk, mis on nii tegutsemise impulsiks kui ka tegutsemisele suuna andjaks. Eesmärk ei tarvitse olla täpselt formuleeritud ja see võib mõgemuste mõjul muutuda, kuid on selge, et igas tegevuses peab olema mingi kavatsus, mida püütakse saavutada (või vältida). Meisterlikkusele või ülesandele orienteeritud inimesed on seesmiselt motiveeritud, nad koondavad tähelepanu probleemide lahendamisele ja uute oskuste kujundamisele. Ego- või soorituseesmärgiga ehk väliselt orienteeritud isikud tunnevad eeskätt muret, kuidas näevad neid teised. Seesmiselt orienteeritud õpilased süvenenumalt, tajuvad paremini faktide ja ainete omavahelisi seoseid, seostavad hästi teooriat praktikaga, nende teadmised on püsivad.
on inimintellekti tõstmine jumaliku plaani realiseerimiseni. Selle lõplikuk täiuslikkuseks on inimese kergitamine absoluutsesse uniooni Universaalse Tarkusega. Oma õpilaste täiustamise käigus, kasutab filosoofia ära igat teadaolevat teadmisvormi ning kes täiustab ennast selle printsiipides, muutub tõeliselt jumalikuks. Nagu religioon, juhatab filosoofia Jumala teadmisteni; nagu filosoofia, juhatab see Enese teadmisteni; ning nagu teadus, juhatab see teadmistele ja looduse meisterlikkusele. Paracelsuse sõnades: ''Tarkuse algus on üleloomuliku jõu algus.'' Praegusel ajastul juhatab teoloogia segadusele ning teadus lootusetule uskumatusele. Ainult filosoofia saab tuua meid Kuldsele Ajale mida otsime. Teadmatusele ehitatud ja teadmatuse poolt elus hoitud tsivilisatsioon variseb teadmatuse raskuse all. Ainult filosoofiast saame me seda valgustunud vaprust ammutada, millega päevale vastu astuda. Nemad, kelle sees on valgus, läbivad võidukalt rasked aastad mis ees ootavad
sarnased tulemused sisemise motivatsiooniga ◦ kuid kõigi välise motivatsiooni liikide puhul ei ole tegevus ise meeldiv, vaid eesmärk on meeldiv/tahetav amotivatsioon (motivatsiooni puudumine) > väline motivatsioon > sisemine motivatsioon motivatsiooni määrab eesmärgi olemus – mis on eesmärk? ◦ Saavutuseesmärkide teooria (achievement goal theory) ▪ meisterlikkusele vs sooritusele suunatud eesmärgid ▪ meisterlikkusele suunatud algse käsitluse kohaselt positiivsed eesmärk ennast arendada, õppida uusi asju laps näeb, et edu tuleb pingutusest ▪ sooritusele suunatud algse käsitluse kohaselt negatiivsed eesmärk näidata endale ja teistele, et saab hästi hakkama laps näeb, et edu tuleb võimekusest
Akadeemiline edukus oli väga kõrge intellektiga lastel kõrgem. Väga kõrge intellektiga lapsed vanuses 5 ja 8 eluaastat saavutasid vähemalt ühes testi alaliigis maksimaalse tulemuse. Õpetajad nägid väga kõrge intellektiga lapsi töökamatena, rohkem õppivatena ja paremini käituvatena. Väga kõrge intellektiga lastel oli tugevam sisemine motivatsioon akadeemilises saavutuses. Nad nautisid õppimist rohkem, olid orienteeritud meisterlikkusele, olid uudishimulikumad ja püsivamad oma eesmärkide täitmisel. Alates sünnist ja edasi kogu koolieelse ea näitasid väga kõrge intellektiga lapsed üles enam orienteeritust objektile ja eesmärgile, tähelepanu püsivust, koostöövalmidust, positiivseid emotsioone ning andsid rohkem vastuseid testi küsimustele. Väga kõrge intellekiga lapsed hindasid akadeemilist kompetentsust positiivsemalt kui keskmise intellektiga lapsed.
8 andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Esimeses kooliastmes (1.-3. klass) õpitavad harjutused põhinevad lapse igapäevaelu liikumisviisidel, liigutustel ja asenditel ning vahendite käsitlemisega seotud tegevustel. Fundamentaalsete liikumiste/liigutuste kindel omandamine harjutamise teel loob aluse üldisele tegevuslikule meisterlikkusele, aga ka spordialade algtõdede omandamisele. Teises kooliastmes (4.-6.klass) on parim aeg motoorsete tegevuste omandamiseks (kehaliste harjutuste tehnika õppimiseks), aga ka kehalise võimekuse (osavus, kiirus, vastupidavus) arendamiseks. Kehalise motoorse arengu seisukohast on väga tähtis õpilaste endi aktiivsus oma oskuste - võimete taseme teadmine ja soov end arendada loovad eeldused regulaarsele harjutamisele
Kehaline kasvatus iseenesest ei taga moraalset kasvatust, aga sellele tuleb tähelepanu osutada iga situatsiooni korral. Moraalsed aspektid kerkivad kehalises kasvatuses esile tänu mitmekülgsele tegevusele. Kehalise kasvatuse mõju moraalsele kasvatusele oleneb erinevatest õpetamise meetoditest. Moraalse arengu tagamine tugineb koostöö printsiipidele, vastastikusele austusele ja indiviidi vastutusele. Meisterlikkusele orienteeritud keskkond soodustab moraali kasvatust. Seega spordi ja võistlusmängude kaudu on võimalik indiviidide moraalne arendamine. Ausa mängu põhimõtetele tuleb anda kõrgeim prioriteet kõigi nende poolt, kes otseselt või kaudselt mõjutavad või arendavad laste ja noorte sporti. KASUTATUD ALLIKAD 1) Baily, R 2001.Teaching physical education. UK: Routledge. 2) Peter J. Arnold 1997. Sport, ethics and education. Continuum International Publishing Group Ltd.
· Berlyne (1960) arvates tunnetavad loomad & inimesed stimulatsiooni optimaalset taset & vajadusel muudavad seda. · Mitme autori arvates tekitab motiveerivat vastuolu keskkonnas oleva seisu & indiviidil olemas olevate võimaluste võrdlus, mis võib olla aluseks kas väljakutse (püüdluse) või pinge (vältimise) tekkeks ·Vastuolule võib reageerida kui väljakutsele (kui püüdlusmotiivile) ning kui ähvardusele (kui vältimismotiivile). Selle alusel eristatakse meisterlikkusele orienteeritud & egole orienteeritud inimesi. Püüd meisterlikkusele puhkevat toetavas & turvalises keskkonnas, egole orienteeritus pidevaid ähvardusi sisaldavas keskkonnas · Egole orienteeritus tähendab, et indiviid õpib ainult seda, mis on talle vahetult kasulik. Egole orienteeritud inimestel on piiratud maailmavaade. Võimalik on geneetiline eelsoodumus 5) Humanistlik motivatsioonikäsitlus
iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Ehitusmeistrid püstitasid hooneid, mida nad kasutasid templitena, kujurid raiusid jumalate kujusid ning maalikunstnikud illustreerisid vanu muistendeid. Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid väljaarenenud ideaale. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstimälestistel oli kaua aega kurja inimese eemalejuhtimise tähendus. Klassikaliseks perioodiks olid Kreekas välja
erinevates valdkondades mõnevõrra erinevalt, on laste eduootused ja tajutud võimekus üldiselt kõrged kõigis valdkondades. Üheks põhjuseks võib olla see, et lapsed ei erista esimestel kooliaastatel veel hästi pingutust ja võimekust. On leitud, et vanemate uskumused ennustavad laste enda võimekususkumusi sageli paremini kui laste tegelik oskuste tase. Oluline õpetada lapsi väärtustama tegevusi ja ülesandeid, mis ei paku kohest põnevust ega naudingut. · Meisterlikkusele suunatud strateegiaid kasutades on lapsele iseloomulik aktiivsus ja püsivus ning seda ka raskete ülesannete puhul. Laps keskendub ülesandele, pingutab, otsib aktiivselt erinevaid lahendusviise ja küsib vajadusel abi. · Vältivate strateegiate puhul seevastu on lapsele õpisituatsioonis iseloomulik passiivsus või abitus. Laps annab raskuste ilmnemisel kergesti alla,
Õpi- ja saavutusmotivatsiooni valdkonnas eristatakse kaht eesmärkide kategooriat: 1) valdamisorientatsioon või orienteeritus ülesandele, mis lähtub sise- misest vajadusest omandada meisterlikkus, kompetentsus, kõrged võimed või võimekus; 2) soov ilmutada üleolekut teistest, paista teistest kompetentsem või oma madalat kompetentsust varjata (soorituseesmärk, ego-orientatsioon). 46 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile Meisterlikkusele või Meisterlikkusele või ülesandele orienteeritud inimesed on seesmiselt ülesandele orientee- motiveeritud, nad koondavad tähelepanu probleemide lahendamisele ja ritud inimesed on seesmiselt motiveeri- uute oskuste kujundamisele. Ego- või soorituseesmärgiga ehk väliselt tud, nad koondavad orienteeritud isikud tunnevad eeskätt muret, kuidas näevad neid teised.
Võrreldes 12 teiste heliloojatega, ei ole Sibeliuse laulud mitte alati arenenumad ning küpsemad kui varajasem looming. Ebaolulistemate teoste juures peatudes või jääda mulje, et Sibelius tahtis talletada hetkelise inspiratsiooni võimalikult kiiresti paberile, et pühenduda tõsisemasse kirjutamisse. On päris selge, et oma lauludega ei jõudnud Sibelius kunagi Schumanni ega Schuberti meisterlikkusele järele., kuid paljud kriitikud nõustuvad, et paljud tema laulud on täis õrnust ja ilu, mis on omane Hugo Wolfile ja Edward Griegile. Siiski on Sibelius lähenenud lauluzanrie ka väga originaalselt Selle tõestuseks võib võtta vaid pinnapealse analüüsi teosest "Luonnotar" . Esimene pool laulust on vokaal esitatud orkestriga võrdselt, teinsel poolel domnineerib selgelt sümfooniline, orkestraalne areng.. Väga originaalset
ei osale aktiivses liikumises mitte ainult kehalise vaid ka vaimse minaga, mis väljendub tunnetes, suhtumistes, arvamustes ja hinnangutes. Juhul, kui on kujunenud negatiivne minapilt ja madal enesehinnang, siis on raske sõlmida teiste inimestega sundimatuid sotsiaalseid suhteid (Soonets jt, 1997). Enesehinnangu positiivset arengut soodustab kaaslaste poolt saadav tunnustus, meisterlikkusele suunatud motivatsiooniline keskkond ja ülesanndele orienteeritud eesmärgid. Vastastikuse suhtlemisega seotud tegevuse ajal tunneb inimene positiivseid emotsioone, kui teda aktsepteeritakse võimetest ja oskustest sõltumata. Varasemad uuringud (Maiste, 1998) näitavad, et eesti õpilaste kehalist aktiivsust iseloomustavad näitajad on küllaltki tagasihoidlikud. Õpilasi, kes
annaabi.ee 
