Esmaesitus 28.augustil 1850 Weimaris Liszti juhatusel. "Tristan ja Isolde"- Muusikaline draama kolmes vaatuses. Aluseks Gottfried von Strassburgi "Tristan ja Isolde". Libreto alustatud ja lõpetatud Zürichis 1857. Muusika loomisega alustatud Zürichis 1857, jätkatud Veneetsias 1858 ja lõpetatud Luzernis 1859. Esmaesitus Münchenis 1865 Hans von Bülowi juhatusel. "Nürnbergi meisterlauljad"- Ooper kolmes vaatuses. Aluseks Christoph Wagenseili "Meisterlauljate veetlev kunst". Algplaan äärejoonistatud Marienbadis 1845. Libretto alustatud Pariisis 1862, muusika loomist alustatud Bieberichis Reini ääres 1862 ja lõpetatud Triebschenis Luzerni lähedal 1867. Esiettekanne Münchenis 1868 Hans von Bülowi juhatusel. "Nibelungide sõrmus"- Teatripidustus kolmel õhtul ühe eelõhtuga. Eelõhtu: Reini kuld. Esietendus 1869 Münchenis Wüllneri juhatusel. Esimene päev: Valküürid. Esietendus 1869 Münchenis. Teine päev: Siegfried
Johannes Brahms (oli ka pianist). Ainuüksi Saksamaal korraldatakse igal aastal palju rahvuslikule muusikapärandile pühendatud festivale. Varasel keskajal kuulis muusikat ainult ülikute klooostrites ja paleedes. Kirikumuusika aluseks olid gregooriuse laulud, mida hakati 6.sajandil viljelema paavst Gregorius I korraldusel. Olulist osa keskaja lossimuusikas mängisid rändmuusikud ehk minnesingerid, kes esitasid lauto saatel armastuslaule. 14. sajandil tekkisid gildide eeskujul meisterlauljate lauluvennaskonnad. 4.2 Toidud Saksamaa toiduainete valik on võrdlemisi meie võimalustega taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Paljud toidud antakse lauale paksu jahukastmega, liha ja kala on sageli hakkmassideks segatud. Tohutu palju võib leida klimpide, käkkide, hakklihatoitude retsepte. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal
kronoloogiliselt. (Hans von Bülow 19. sajandi teise poole väljapaistvamaid pianiste, Liszti lemmikõpilane ning Liszti tütre Cosima esimene mees, oli Liszti h-moll-klaverisonaadi esmaesitaja (Berliinis 1857, peagi maailmakuulsaks saanud Bechsteini klaverifirma esimesel klaveril); väga hea dirigent, dirigeeris Wagneri ,,Tristani ja Isolde" esietendust 1865 Münchenis ning samas ka ,,Nürnbergi meisterlauljate" esietendust 1868. Ent see ei takistanud teda ka sõbrunemast Brahmsiga. Teema 6. Puhas ehk absoluutne muusika ja muusika kuulamine. Poeetiline muusika Muusika kuulamine heliteose enda pärast, vaikides, oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses publikule uus ja harjumatu. Seni oli olnud muusika seltsielu või igapäevaelu osa, mille vältel võis ka süüa või jutelda, või ise kaasa musitseerida. Eriti harjumatu oli süvenenult kuulata instrumentaalmuusikat. 19
annaabi.ee 
