Rahvastikurände positiivsed ja negatiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile Rahvastikuränne on üks olulisi küsimusi tänapäeva Euroopas. Ka mujal maailmas pööratakse migratsiooni tagajärgedele suurt tähelepanu. Kõneainet pakuvad nii türklased Saksamaal kui ka poolakad Iirimaal ja Prantsusmaal, rääkimata mehhiklastest USA-s. Tahes-tahtmata on migratsioonil nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, millega tegelemine rahvusvahelisel tasandil väga suut tähtsust omab. 2004. aasta 1. mail ühines Eesti Euroopa Liiduga. Piirid avanesid. Isikud, kaubad ja teenused said EL-i piires vaba liikumise õiguse. Kõik see tõi endaga kaasa palju küsimusi ja ka vastakaid arvamusi. Ühelt poolt rõõmustati näiteks ilma raskusteta välismaale õppima
Üldiselt lubatakse tütardel alles nii-öelda kohtama minna, kui nad on vähemalt 15 aastased ning lisaks pidanud oma ,,ellu astumise" pidu. Sarnaselt Mehhikole toimivad taolised reeglid ka Türgis. Nimelt on ka seal mees ehk isa vastutav selle eest, et perekonnal oleks turvaline elada ega peaks vaesuse tõttu kannatama ning naise õlule jääb ka Türgis kodu korras hoidmine. Välispidiselt võib tunduda, et tegemist on kahe väga sarnase peremudeliga, kuid üks erinevus neil siiski on. Mehhiklastest mehed on tuntud kui machod ehk ülimalt enesekindlad ja uhked. Sellise suhtumise ja hoiakuga haaravad nad endale perekonda puudutavate otsuste langetamise õiguse ning naine peab sellele lihtsalt alluma. Türgis on aga asi veidi leebem. Kuigi mees on ka seal perepea ning üldjuhul kõige tähtsam isik oma perekonnas, siis naisel on siiski otsuste tegemisel mehega võrdsed õigused. Tänapäeval on abiellumine taas oma populaarsust kogumas. Küll aga ei abielluta esimesel
annaabi.ee 
