ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE – PAKKELIINIOPERAATOR aruanne Juhendaja: klassijuhataja Koostaja: Gert Ilves 34MEH TALLINN 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1 ARUANDE SISU.....................................................................................................................4 1.1Ettevõtte tutvustus..............................................................................................................4 1.2 Praktikandi tegevus ettevõttes...........................................................................................5 1.3 Hinnang praktika kohta.......................................................................
................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................13 SISSEJUHATUS Käesolev referaat keskendub töötamisel tehtavatele monotoonsetele korduvliigutustele kui füüsilisele ja psühholoogilisele ohutegurile. Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonikainstituudi kodulehel (ttu.ee/mehhatroonikainstituut) on kirjeldatud mehhatroonikat järgnevalt: mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika ja infotehnoloogiliste süsteemide (samasuunalist) koostoimet käsitlev tehnikaala. Seega, kuna eriala on väga mitmekülgne, siis käesolevas töös on lähema vaatluse alla võetud vaid üks erialaga seonduv ohutegur. 1. Ohutegurid Igal erialal esinevad teatud ohutegurid. Ohutegur muutub kahjulikuks siis, kui töötaja viibib selle mõjupiirkonnas pikka aega või kui ohuteguri hulk on nii suur, et see põhjustab tööga