KEHALISED VÕIMED JA NENDE ARENDAMINE 12. Klass Kehalised võimed • Seoses sporditreeningu vahendite klassifitseerimise ja nende sisu määramise vajadusega võeti juba 1930.aastatel kasutusele mõiste kehalised võimed. • Kehalisteks võimeteks peeti kiirust, jõudu, vastupidavust, osavust ja painduvust. Nende kirjeldamisel ja arendamise metoodikas käsitleti peamiselt väliseid tunnuseid, süvenemata füsioloogilistesse mehhanismidesse, mille olemus oli vähetuntud. • Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos. Kehaliste võimete arendamine • Kehaliste võimete arendamise ühtsust nähti selles, et iga võime oma arengus, tuginedes teistele, lülitab neid ühel või teisel määral endasse. Käsitlused olid väga ühekülgsed. • Noorte kehaline ettevalmistus seisneb tema
Kronotroopne toime: Inotroopne efekt: Dromotroopne toime: Batmotroopne toime: 4 Kardiotoonikumid (südameglükosiidid) Digitoksiin, Digoksiin, K-strofantiin Kardiostimulaatorid. Adrenaliinvesinik kloriid, Dopamiin, Dobutamiin Kofeiin, Aminofüliin jt. KARDIOTOONIKUMID SÜDAMEGLÜKOSIIDID TOIME: otse südamesse, mõjutades südame töövõimet, toimivad südame energeetilistesse ja kontraktsiooni mehhanismidesse kaudselt: mõjutades südame neuroregulatsiooni Tulemuseks: kiireneb ja tugevneb südame süstoolne kokkutõmme, vereringe kiireneb, venoosne rõhk langeb, neerude verevarustus paraneb. Südameglükosiidide KÕRVALNÄHUD Düspeptilised nähud: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus KNS nähud: segadusseisundid, psühhoosid, peavalu Udune nägemine, häired värvide nägemisel Eluohtlikud kõrvalnähud: Kardiaalsed: erutusjuhte blokaad, ekstrasüstolid, vatsakeste virvendus
Külma sõja aegsed sonarsüsteemid ei olnud nii ohtlikud kui praegused, sest olid suunatud enamjaolt sügavamatele veekihtidele. Tänapäevased süsteemid aga mitte ainult ei oma võimsamaid tehnoloogiaid, vaid neid testitakse pidevalt madalates rannikuäärsetes vetes, samades paikades, mis on kodupaikadeks mitmetele ohustatud vaalaliikidele ning mereelukatele. (IFAW) KALASTAMINE Üle 300 000 vaala, delfiini ja pringli sureb igal aastas, sest on jäänud lõksu kalastusvõrkudesse või mehhanismidesse. Kui just surmaga juhtumid ei lõppe, siis rasked vigastused on enamasti loomale tagatud. Kui eelpool nimetatud imetajad on vangistatud võrku, siis on tagajärjeks pikk ja aeglane surm, mille põhjuseks kas hapnikupuudus või siis piineldakse ja võideldakse minemapääsemise eesmärgil. Tulemuseks on kuni luuni lõikehaavad, katkised lõualuud, amputatsioonid ja luumurrud. Kui ka isendil õnnestub pääseda, siis