Nukke kasutatakse laialdaselt mehaanilistes automaatides. Nukkide hulka kuuluvad ka veeravate hoobadega mehhanismid. Nukkvõll, nukkidega võll. See tagab seadmes operatsioonide ´tsüklilise kooskõlastatud sooritamise. Nt. Sissepõlemismootori jaotusvõllinukid tagavad gaasijaotusmehhanismis sisse- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise ja sulgumise ning sobiva seaduspärase liikumise. Vänt-mehhanism muudab sirgliikumise pöördliikumiseks ja vastupidi. Mehhanismi kasutatakse mehhaanilises masinatehnikas, õmblusmasinatse ja autumasinates. Vänt- mehhanism koosneb vardast, võllist, kepsust liugursid ja hoorattast. Vänt-mehhanism. 03.04.2008.
3.Mida uurib termodünaamika? 4.Molekulaarkineetilise teooria põhialused. (3) 5. Nimeta mõned teadlased, kes uurisid soojusdünaamikat. 6.Termodünaamika 1. ja 2. seadus/printsiip. 7. Mis on entroopia? 8. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus, soojusülekanne, konvektsioon. 9.Mis on temperatuur? 10. Küsimuste lehelt ,,miks" küsimused. 1. Klassikalise mehhaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht ruumis igal ajahetkel. 2. Mehhaanilises maailmapildis- keha tasandil, vastastikmõju, pöörduvad protsessid. Soojuslikuks maailma pildis- molekuli tasandil, välismõjutused süsteemi reageerimine, pöördumatud protsessid, iseeneslikud protsessid. 3.Termodünaamika uurib soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. 4.1) Kõik ained koosnevad molekulidest. Nt. asju saab peenestada purustada, katki teha. 2)Molekulid on pidevas liikumises. Nt. Lõhnade liikumine
vastastikmõjul jääv.Sageli aetakse Impulsi jäävuse seadust sassi impulssmomendi seadusega,impulssmomendi seadus väidab väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi punkti O suhtes on null, siis selle punktiga seotud inertsiaalses taustsüsteemis saame vektorilisest momentide võrrandist: LO , = 0 LO , = const . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektoriline impulsi momendi jäävuse seadus. (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus, mõne teise punkti suhtes ei pruugi see kehtida. Kokkuvõtte:Liikumishulga jäävuse seaduse kasutamine on möödapääsmatu misthaes kehade vastastikuse mõju uurimisel.Selle abil saab arvutada kokkupõrkavate kehade jõudu,millise aine aatom tekib mingi kahe aatomituuma põrkumisel jne... Kogu
- Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5) Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma Inimese nahal on karboksüülhapped, mille tõttu tekib happeline keskkond Kaenla all ja varvaste vahel on ph 7 Ööpäeval aurustub nahast u 200ml vett ; naha kaudu organism vett juurde ei saa Ujudes või vannis käies tungib nahka u 50ml vett, aga see aurustub 10-15 min välja Sarvkihis on aminohapped, karboksüülhapped ja suhkrud
kui mõni muu meetod. Massaazi nimetatakse kunstiks, mis ühendab endas puudutuste positiivse mõju ja ravitoimelise tehnika. Hästi tehtud massaziprotseduur suudab tagasi anda nii hinge kui keha tervise. Aegade jooksul on massazitehnikaid välja töötatud üle mitmekümne, kuid levinuimaks neist on ilusalongides ikka klassikaline keha- ja näomassaaz. Massaazi olemus seisneb inimkeha doseeritud mehhaanilises ärritamises eriliste võtetega, mida tehakse nii masseerija kätega, kui ka eriaparaatide abil. Sealjuures ei jää organismi elundid ja süsteemid selle ärrituse suhtes ükskõikseks - nad reageerivad sellele kõikvõimalike funktsionaalsete muutustega. Massaazi mõju aluseks on inimese mitmete kudede ja elundite neuroreflektoorsest, humoraalsest ja mehhaanilisest toimest tingitud keerulised protsessid. Neuroreflektoorse mehhanismi olemus seisneb selles,et masseerimisel saab
eesmärgikohaselt kasutada.nde perioodilist visuaalset ülevaatust ja ettenähtud juhtudel elektrilist teimimist, sh elektrilise terviklikkuse ja mehaaniliste omaduste kontrolli pärast remonti ja/või modifitseerimist. Töövahendite hulka kuuluvad ka isikukaitsevahendid. Paljaste pingestatud või maandatud osade ajutiseks kaitsmiseks (kinni katmiseks) kasutatavad isoleermaterjalist lisakaitsed peavad olema elektrilises ja mehhaanilises mõttes piisavalt vastupidavad. Kõrgepingetööriistad ja töövahendid tuleb alati varustada passidega. 8 7. TÖÖ KORRALDAMINE Pingealuseid töid tuleb reeglina teha töökäsk - loa alusel. Keeruka töö korral tuleb ettevalmistustööd kavandada varakult ja kirjalikult. Pingealuseid töid peab reeglina tegema vähemalt kaks pingealuse töö koolituse läbinud töötajat, kellest 8.
Kosmoloogid on ühel meelel, et kaugete galaktikate vaatlusandmete põhjal peab Universum kosmoloogilise printsiibi järgi olema mittestaatiline. Kõik vaatekiired peavad olema sünkroonsed, nii et ühesuguse punanihke suurusega galaktikad peavad olema ühel ja samal arenguastmel. Mittestaatiline Universum saadakse ka kosmoloogilise printsiibi rakendamisel üldrelatiivsusteooriale. Kosmoloogilise printsiibi üks järelm on, et Universumi suurimad diskreetsed struktuurid on mehhaanilises tasakaalus. Aine homogeensus ja isotroopsus kõige suuremates mastaapides tähendaks seda, et kõige suuremad diskreetsed struktuurid on osad ühestainsast mittediskreetsest vormist, nii nagu leivaraasukesed on leiva osad. Äärmistel kosmoloogilistel kaugustel saab mehhaanilise tasakaalu omadust vaatekiirega lõikuvatel pindadel empiiriliselt kontrollida, kuid kosmoloogilise printsiibi eeldusel ei saa seda tuvastada vaatekiirega paralleelsel pinnal.
tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina nii mehhaanilises kui ka keemilises mõttes väga tähtis. Silmade ümbruse ja silmalaugude nahas sarvkihti peaaegu ei ole, sellepärast on nahk seal väga õrn. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke kõõma. Sarvkiht on kappelise reaktsiooniga (pH=5). See on põhjustatud karboksüülhappest, mis on tõenäoliselt oksüdatsioonil tekkivad laugusaadused. Rohkem varjatud kohtades kaenla all, varvaste vahel võin pH olla kuni 7. 1.2Nahaniiskus
ahhaadiks. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Eksogeenselt tekivad kvarts ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Kvartsi sisaldavate kivimite murenemisel kivim peenendub ja enamik mineraale muutub ka keemiliselt. Kvarts, olleks keemiliselt tugev, e i allu keemilisele murenemisele ehk porsumisele ja läheb murendi koostisesse, olles tähtsaimaks mineraaliks suurema osa muldade mehhaanilises koostises. Seda kasut. mõõteriistade, kvartsklaasi jne valmistamiseks. Kvartsiliiv on tähtis tooraine klaasitööstuses. Opaal SiO2. aq on vettsisaldav kolloidne ränihapend. Vesi pole selleks keemiliselt seot. SiO2-ga, vaid esineb mineraalis absorbeeritult. Seetõttu kõigub vee sisaldus suurtes piirides. Enamasti esineb opaal tihedate amorfsete kogumikena, mis on kobara või purika kujulised. K 5-5,5, E 1,9-2,5. Puhas opaal
Suurte linnade reovee puhastamisel, nii Eestis kui maailmas, on üks levinumaid meetodeid reovee puhastamine aktiivmuda protsesside käigus, kus biopuhastus on puhastusseadme teiseks etapiks reovee mehaanilise puhastuse järel. Reovee mehaaniline puhastus seisneb lahustumatute ainete eraldamises reoveest, mis on vajalik eelkõige edasise puhastusprotsessi häireteta läbiviimiseks. Mehhaanilises puhastusetapis juhitakse reovesi läbi võrede, sõelade ning liivapüüniste. Liiva, kohvipuru ja muu prahi eemaldamise mõte on selles, et see ei 6 ummistaks puhastusseadet. Edasi toimub pisemate aineosakeste setitamine või nende eemaldamine flokulatsiooni teel. Reovee bioloogilise puhastuse etapis
13) Siin neid kaht keha vaatleme mehhaanilise süsteemina; süsteemi kuuluvate kehade vahelisi jõude nimetatakse süsteemi sisejõududeks ja tähistatakse tavaliselt väikese f -ga, esimeseks indeksiks kirjutatakse selle keha number, mis mõjutab vaadeldavat keha, teiseks indeksiks aga mõjutatava keha number. Newtoni seadused on katsetulemuste üldistus, neid ei saa teoreetiliselt tõestada. 3.4. Impulsi jäävuse seadus. Kui eelmise punkti lõpus vaadeldud mehhaanilises süsteemis kehadele mingeid jõude süsteemiväliste kehade poolt ei mõju, siis nimetatakse süsteemi suletuks e. isoleerituks. Arvestades valemeid (2.11) ja (2.12), võime Newtoni kolmanda seaduse (valem (2.13)) kirjutada kujul: dp2 dp1 =- . (2.14) dt dt
Otsingu hõlbustamiseks kirjutatakse numbrid veergudesse rühmitatult vastavalt viimasele numbrikohale: kõik ühega lõppevad arvud.1,11,21 kirjutatakse üksteise alla esimesse veergu, kahega lõpevad teise veergu jne. Unitermkaardid on kastis korrastatud märksõnade tähestikulises järjekorras. Otsingul määratakse päringus sisalduvad otsitunnused,võetakse unitermikartoteegist vastavad uniternikaardid ja võrreldakse visuaalselt kaartidel kirjutatud numbreid. Sellises mehhaanilises süsteemis ei ole võimalik määrata näiteks terminite lähedust. Selle otsisüsteemi kasutamisel võisid tekkida probleemid sõna erinevas tähenduses. Ei tegeletud sellise probleemiga nagu sõna sünonüümid, homonüümid jne. Puudub sõna täpsustus, erinevas kontekstis on sõna tähendus erinev. Seega võib juhtuda, et sama otsinguga leitakse väga erineva teema materjal. 23. Milles seisneb valikteadistus (SDI selected dissemination of information)?
tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina nii mehhaanilises kui ka keemilises mõttes väga tähtis. Silmade ümbruse ja silmalaugude nahas sarvkihti peaaegu ei ole, sellepärast on nahk seal väga õrn. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke kõõma. Sarvkiht on kappelise reaktsiooniga (pH=5). See on põhjustatud karboksüülhappest, mis on tõenäoliselt oksüdatsioonil tekkivad laugusaadused. Rohkem varjatud kohtades kaenla all, varvaste vahel võin pH olla kuni 7. 1.2. Nahaniiskus
hammaslattmehhanism. Roolimehhanismi ülesandeks on roolirattalt jõu ülekandmine rooli ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline · Hüdrauliline · Elektriline Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja rööpvarras (paralleelvarras). Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · Ühe roolitrapetsiga · Kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · Eespool juhtsilda
vesiratas. Selle võtsid kasutusele 1. saj e.m.a. Ees- Aasias elanud kõrgtsivilisatsioonid orjajõudude languse tõttu. Vesiratast kasutati põldude ja aiamaade niisutamiseks kõrgematel platvormidel ja ühtlasi aitas vett transportida kaugemate distantside taha suurematest veeallikatest eemale. Kuulsaim vesiratastesüsteemi abil olev ehitis oli Babüloni rippaiad(10). Võib olla tänapäeval üks tähtsaimaid jõuülekande mehhanisme on hammasratas. Neid kasutas esmakordselt Archimedes oma mehhaanilises planetaariumis pannes vända abil tööle kogu päikesesüsteemi. Hammasrattad on kasutuses peaaegu kõigis tänapäeva mehhaanilistes seadmetes. Tuule ja vee- energiat ära kasutades hakati looma uusi seadmeid töökoormuse vähendamiseks. Üha tihedamini leiutati igiliikureid, millest kahjuks üksi ei täitnud oma põhiülesannet. Tuule abil ei pandud liikuma vaid üksnes laevu kui ka purjedega ratastel nö laevu maismaal
pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass , mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. 1.2.5. Impulssmomendi jäävuse seadus: Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi punkti O suhtes on null, siis selle punktiga seotud inertsiaalses taustsüsteemis saame vektorilisest momentide võrrandist: LO , = 0 LO , = const . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektorilise impulsi-momendi jäävuse seadus (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus, mõne teise punkti suhtes ei pruugi see kehtida. Näit. Päikesesüsteemis kehtib see seadus vaid Päikese keskpunktiga seotud taustsüsteemis. VIJS-st tulenevad Kepleri 2. ja osalt 1. seadus. Erijuhul, kui mehhaanilise süsteemi p = 0 , ei sõltu L
Durkheimi jaoks oli ühiskond enamat kui inimeste summa. Ühiskonna indiviidest sõltumatute funktsionaalsete osiste uurimiseks lõi ta ,,sotsiaalsete faktide" käsitluse, mille uurimine omandas tema empiirilises meetodis keskse koha. Samal ajal pööras Durkheim ringi valitseva Herbert Spencerist mõjutatud sotsiaalse darvinismi arusaama, et ühiskonnad võtavad arengu käigus sarnaselt elusorganismidega üha keerulisemaid vorme. Ta vaidles, et kui primitiivses ehk ,,mehhaanilises" ühiskonnas on ühiskonnaliikme roll täpselt ja selgelt määratletud, siis modernses ühiskonnas ühiskonna roll väheneb ja indiviidi vabadused suurenevad. Keskse rolli omandab üha keerulisemaks muutuv orgaaniline tööjaotus, mis toob kaasa traditsiooniliste väärtuste asendumise universaalsele lahusele sarnaneva rahaga. Need protsessid omakorda põhjustavad ,,aneemiat" väärtuste lahustumisest ja normide puudumist tuleneva paine, mis viib indiviidi konflikti ühiskonnaga
kindlas suunas Taju eesmärk on umritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduse üle. - Disparaatsus - silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Informatsioon - adekvaatne teave ümbritseva keskkonna kohta - võib sisalduda keemilistes ainetes, mis õhus või vees levides organismi jõuavad, mehhaanilises energias, mida tajutakse näiteks survena, puudutsena või helina. 18 - Tajukujund - keeruliste otsuste ja arvutuste lõpptulemus, kusjuures otsustamis- ja arvutamisprotsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. Absoluutsed piirid iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või maksimaalset) väärsust, mida organism on suuteline tajuma. - Suhtelised piirid - objektide kõige väiksemad erinevused, mida tajusüsteem on
loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. Tajus tuleb pidevalt võidelda määramatusega, reaalsete tajukujundeid tekitanud tingimuste avastamiseks tuleb kasutada abivahendeid. Sügavuse hindamisel on üheks abivahendiks disparaatsus. Disparaatsus tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Informatsioon võib sisalduda keemilistes ainetes, mehhaanilises energias või valgusenergias. Kõige laiemalt võib taju seletused jagada kahte mõjukasse rühma: 1) Teadvustamata otsuste tajuteooria. Selle kohaselt on taju põhimõtteliselt sarnane mõtlemisega. Meelte registreeritut tuleb kuidagi tõlgendada ning sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elu jooksul kogemuste kasvades. Tajukujund on keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, kusjuures otsustamis- ja
jõude nimetatakse süsteemi sisejõududeks ja tähistatakse tavaliselt väikese f -ga, esimeseks indeksiks kirjutatakse selle keha number, mis mõjutab vaadeldavat keha, teiseks indeksiks aga mõjutatava keha number. Newtoni seadused on katsetulemuste üldistus, neid ei saa teoreetiliselt tõestada. 3.4. Impulsi jäävuse seadus. Kui eelmise punkti lõpus vaadeldud mehhaanilises süsteemis kehadele mingeid jõude süsteemiväliste kehade poolt ei mõju, siis nimetatakse süsteemi suletuks e. isoleerituks. Arvestades valemeid (2.11) ja (2.12), võime Newtoni kolmanda seaduse (valem (2.13)) kirjutada kujul: dp2 dp1 =- . (2.14) dt dt Korrutanud võrduse mõlemaid pooli ajavahemikuga dt, saame, et meie süsteemi kehade
Sõelanalüüs Sõelanalüüsi meetod põhineb vibro- või imamispõhimõttel ning see kasutab erinevaid standardeid, mis on kooskõlastatud Rahvusliku Standardite poolt. 1. Tüüpiline testimise protsess sisaldab mitmeid astmeid. Esiteks valitud sõelade arv ja suurus kuhjatakse üksteise peale, suurimad peal ning väikseimad allpool. Teatud hulk analüüsiks vajalikku pulbrit paigaldatakse sõela ülemisele poolele ning see vibreerib mehhaanilises seadmes eelnevalt kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul. Tulemused saadakse, kaaludes säilitatud materjali hulka igas sõelas ning kogumispannil. 2. Imamismeetodi puhul kasutatakse ühte sõela aja jooksul ning vaadeldav aine hulk jääb ekraanile. Pinnanähtused *Pinnanähtused on füüsikas nähtused, mis esinevad erinevate faaside piirpinnal olevatel molekulidel. *Pinnanähtused on tingitud sellest, et erinevate faaside vahele jäävad piirmolekulid on mõjutatud
Sõelanalüüs Sõelanalüüsi meetod põhineb vibro- või imamispõhimõttel ning see kasutab erinevaid standardeid, mis on kooskõlastatud Rahvusliku Standardite poolt. 1. Tüüpiline testimise protsess sisaldab mitmeid astmeid. Esiteks valitud sõelade arv ja suurus kuhjatakse üksteise peale, suurimad peal ning väikseimad allpool. Teatud hulk analüüsiks vajalikku pulbrit paigaldatakse sõela ülemisele poolele ning see vibreerib mehhaanilises seadmes eelnevalt kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul. Tulemused saadakse, kaaludes säilitatud materjali hulka igas sõelas ning kogumispannil. 2. Imamismeetodi puhul kasutatakse ühte sõela aja jooksul ning vaadeldav aine hulk jääb ekraanile. Pinnanähtused *Pinnanähtused on füüsikas nähtused, mis esinevad erinevate faaside piirpinnal olevatel molekulidel. *Pinnanähtused on tingitud sellest, et erinevate faaside vahele jäävad piirmolekulid on mõjutatud
Meelis Zimmermann 6. ESMASTE ANDMETE KOGUMISE MEETODID – VAATLUS JA EKSPERIMENT. Küsitluse põhipuuduseks on see, et küsitluse käigus respodentidelt saadud info toetus kas: 1. minevikus toimunud tegevusele või 2. tulevasele tegevusele. 6.1 Vaatlus Vaatlusmeetod aga registreerib sündmusi nii, nagu need tegelikult toimuvad. Vaatlusmeetod seisneb valitud tegevuste isiklikus või mehhaanilises (elektroonilises) monitooringus (mitteotsene kontakt) ning registreerimises nende toimumise ajal. Turundusuuringutes kasutatakse vaatlust erineva kompleksusastmega – lihtsamatest keerulisemateni. Keerulisemat vaatlustehnikat kasutatakse näiteks reklaamiuuringutel, kus inimestele näidatakse erinevaid reklaamikuulutusi ja mõõdetakse keha külge kinnitatud andurite abil nende psühholoogilist reaktsiooni. Vaatluse kasutusalad turunduses Vaatlust on soovitav kasutada:
seadmetega. Seda seadet võib kasutada ka üksikkiudude jätkamiseks. Siis üksikutest kiududest tehakse jätkamiseks lintkiud kas liimi või teibi abil. Valmis kiujätk kaitstakse kiujätkukaitsega. See on 40...60mm pikkune kahanev plasthülss, mis teeb jätku piisavalt tugevaks. Kahanemine teostub keevitusseadme hulka kuuluvas ahjus. 5.1.2 Mehhaanilised jätkud Mehhaanilisi jätke kasutatakse üsna palju USA-s. Euroopas nad ei ole kasutusel püsijätkuna. Mehhaanilises jätkus kiuotsad paigutatakse V-soone või plasthelme abil üksteise ligi. Kiud lukustatakse liimi või surve abil. Sageli jätku sees kasutatakse kiu otste vahelises sideainena sobiva murdumisnäitajaga segu et parandada optilisi omadusi. Jätku umbuvus on 0,2 dB, kiud on saadud ka 0,1 dB suurusi. Mehhaanilise jätku eelis on tema lihtsus, kuna ei vajata keevitust. Ta vajab samuti eri tööriistu, teisalt turule on tulnud odavamad keevitusseadmed,eriti abonendi ja lähivõrkude jaoks. Seega
Lisaks sellele kehtib veel impulsimomendi jäävuse seadus, mis väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu. Impulsimomendi jäävuse seadus. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi punkti O suhtes on null, siis selle punktiga seotud inertsiaalses taustsüsteemis saame vektorilisest momentide võrrandist: L O , = 0 LO , = const . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektorilise impulsi-momendi jäävuse seadus (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus, mõne teise punkti suhtes ei pruugi see kehtida. Näit. Päikesesüsteemis kehtib see seadus vaid Päikese keskpunktiga seotud taustsüsteemis. VIJS-st tulenevad Kepleri 2. ja osalt 1. seadus. Erijuhul, kui mehhaanilise süsteemi p = 0 , ei sõltu
annaabi.ee 
