Perifeerse haru terminalid võivad olla katteta (vabad närvilõpmed) või ümbritsetud teatud retseptoorse aparaadiga (nt Merkeli kettad või Vater-Pacini kehakesed) ning nendes toimub sensoorne transduktsioon ja edasine infolevik KNS suunas (vt retseptorite iseloomustust). Tsentraalne haru siseneb KNSi ning ühendub sõltuvalt meelest teatud neuronitega. 2. neuroni paigutuse alusel eristatakse dorsaalväädi ja antero(ventro)lateraalteed. Dorsaalväädisüsteem vahendab mehanoretseptoritelt lähtuvat informatsiooni. Mõnikord kutsutakse seda ka lemniskisüsteemiks. Anterolateraalsüsteemis liigub termo- ja notsitseptoritelt lähtuv informatsioon. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalväädi- e leminskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju
Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks"
Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks"
annaabi.ee 
