Lehtede varisemine tekib liiga kuiva heina segamisel. Eriti kergesti varisevad liblikõieliste lehed. Ida- kitseherne lehed varisevad vähe. Kui hein on liiga kuiv, tuleks riisuda hommikul või õhtul, siis kui õhuniiskus on suurem. Heina võib kuivatada maas, toestel või ventileeritavatel pindadel. Maas kuivatamine on kõige lihtsam, aga hein on ilmastiku meelevallas, kaod on suured. Toestel kuivatamine on sobivam. Võib kasutada pressitud heina valmistamist, mehaniseeritav, lihtsam transportida ja säilitada, vajatakse 2-3 korda vähem ruumi. Keskmine heinakuupmeetri kaal on 50 kg, olenevalt sellest, kui kaua on vajunud. SILO ja rohu sileerimine karjamaarohi on alati kõige tervislikum sööt, kuid talvel peab seda asendama. Sileerimine on üks enam levinud ja kindlamaid roheiste taimede säilitamisviise. Silo söövad kõik mäletsejalised, ta parandab isu, soodustab seedeprotsesse ja rahuldab toitainete ning mineraalainete vajaduse
1, kõver 2 erineb eelmisest sellega, et detail algul jahutatakse keskkonnas suurema jahutuskiirusega (vees), ja temperatuuril, kus auseniit muutub stabiilsemaks (alla C kõvera tippu), asetakse aeglaselt jahutatava keskkonda (õlisse). Meetodi eeliseks on suhteliselt aeglane jahutus martensiidi piirkonnas, mis vähendab sisepinged võrreldes eelmise variandiga. Meetodit kasutakse peamiselt kõrglegeeritud tööristateraste karastamisel, see on raskelt mehaniseeritav, sest on vaja täpselt määrata ülekandmise moment, mida suudab teha ainult kogenud termist. 3) Joakarastus seineb selles, et karastatav detail paigutakse veejoa alla, mis pidevalt voolab vastu metallpinda. Selle variandi kasutusel jahutus on intensiivsem, kui karastusvannis, sest detaili ümber ei teki nn. aurusärk, mis annab tulemusena suurema läbikarastuvuse. Seda varianti kasutakse tavaliselt mõne detailiosa karastamiseks. 4) Astekarastus, joon. 14
näit. talumetsas, kus mets on koduümbruses ja seda ala ei soovita kunagi päris lagedaks raiuda. ● Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse. ● Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: ● Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. ● Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. ● Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. ● Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele.