Tekkisid erinevad autorid,stiilid, voolud, esteetikad ja manifestid. Hakkas pihta võidujooks fotograafias. Pildistamine muutus lihtsaks ja foto kergesti kättesaadavaks. Nõnda tekkis ka professionaalsus ja tehnika ning käsitlemine: rakurss, ruumipöörde kasutaine, varjude tähtsustamine, vormide lõhkumine. Harjumuspärastud vaated, kihiline maailmajäädvustamine/nägemine. Liikumine pildil saab kultuslikuks. Tava albumi foto kaob massidesse ja muutub tavarahva lõbuks. Mehaanilisus võtab hoogu ühiskonnas kui ka humanismis, puutumata ei jää ka kultuur ja kunst. Kõik mehhaniseerib ja taandub mehaanikale. Vanad tavad ja arusaamad, et inimene on kõige olemus ja keskus, kõige looja, kus tehnika on käsi selle teostuseks, on hääbumas. Modernsus tuleb kiire hooga ja sõidab kõigest üle oma ebastabiilsuse, piiritlusetusega ning olemuseta. Kunstnikust kui loojast on saamas hoopis kunstnik, kes
# Ford sai aru, et keegi peab need autod ka ära ostma. Suurem palk => suurem ostujõud - fordism võeti kasutusele USA-s enne I ms., Euroopas & N-Liidus veidi hiljem (Taylorismus + Fordismus = Amerikanismus +Vene revolutsioon = Nõukogude tööstus). Rahulolu ei saavutata toga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine. - praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi. - kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Chaplin: Moodsad ajad."Robot" Karel Capeki sõna "Rossum's Universal Robots" 1921, alguses pidi olema "labor". Tegelikult mõtles välja Josef, Kareli vend. 14. Bourdieu klassiteooria - Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. klass on vaid teoreetiline jaotus normaalolukorras. 15
Oleme efektiivsemad, kui oleme spetsialiseerunud mingile alale. Weber- mõiste bürokraatia võttis kasutusele, hierarhia on oluline. Fayol- juhtimisfunktsioonid võttis täiendatult Taylorilt üle. Prognoos on puudu jooniselt (see on nr 1'ga kokku pandud järgneval joonisel). Algselt 6 punkti. Probleemiks liigne mehaanilisus, nagu õlitatud masinavärk. Inimene on nagu liini loogiline osa/masina osa. Ainult formaalne ülesehitus.
#vrd oskuste kogumine töö käigus käsitöölisel Oluline muutus tööprotsessis: kollektiivselt tehtav töö muutus tööks, mida igaüks teeb eraldi, ilma kokkupuudet teistega. Fordism võeti kasutusele USA-s enne I maailmasõda, Euroopas ja NLiidus veidi hiljem. Rahulolu ei saavutata tööga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine. Praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi. Kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Taylor lootis, et on suurem rahulolu. 1912 Watertowni Arsenalis streik, mille peale teaduslik mänedzment lõpetati. # Populaarkultuuris oluline teema. Charlie Chaplin ,,Moodsad ajad" (1936). Karel Capeki "Rossum's Universal Robots" (1921) ,,roboti" sõna, alguses pidi olema "labor". (Tegelikult mõtles välja Josef, Kareli vend). Kriitika hiljem: organisatsiooni jäikus ja paindumatus. Fordi töölise treenimiseks ainult 38 dollarit,
tema arvates liiga lapse kujutlusvõimet ja loomingulisust piiravad. Samuti ei meeldinud Kilpatrick'ule Montessori ilmselgelt liiga individualistlik vaade lapsest. (Enright...). Nii väitsid Kilpatrick ja Dewey, et see meetod on liiga piiratud ja ei pane adekvaatset rõhku sotsiaalsele toimetulekule ja arengule (The Montessori...). Holfester (2008, 4) toob välja negatiivsed aspektid, mida Montessori meetodi vastased on välja toonud: liigne mehaanilisus, -külmus, -akadeemilisus ning mitte vastavus lapse arengu nõudmistele. Negatiivne vastukaja tekitas Maria Montessoris veendumuse, et ainult tema on kvalifitseeritud väljaõpetama tulevasi Montessori pedagooge ning õppevahendid peavad olema just täpselt sellised, mis tema omal ajal välja töötas ja kasutusele võttis. Samas raskendab see meetodi levimist, kuna väikese eelarvega koolidel puudub võimalus endale originaalvahendeid muretseda
# Ford sai aru, et keegi peab need autod ka ära ostma. Suurem palk => suurem ostujõud - fordism võeti kasutusele USA-s enne I ms., Euroopas & N-Liidus veidi hiljem (Taylorismus + Fordismus = Amerikanismus +Vene revolutsioon = Nõukogude tööstus). Rahulolu ei saavutata toga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine. - praeguseni üks töö organiseerimise põhisuundi. - kriitika: mehaanilisus, inimene allutatud masinale. Chaplin: Moodsad ajad."Robot" Karel Capeki sõna "Rossum's Universal Robots" 1921, alguses pidi olema "labor". Tegelikult mõtles välja Josef, Kareli vend. - kriitika hiljem: organisatsiooni jäikus ja paindumatus (vt edasi). Fordi töölise treenimiseks ainult 38 dollarit, aga tööjõu liikuvus oli suur. 50 000 inimest aastas. Pidi kuidagi mud moodi kontrollima - rohkem raha, laenud, osakud -> tööline pidi muutma eluharjumusi. "Töö eest annan elumugavusi"
annaabi.ee 
