Kordamine füüsika riigieksamiks 1.MEHAANIKA Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. Nihe on keha alguskohast lõppkohta suunatud sirglõik. Tähiseks on s s=v*t Nihe võrdub ajaühikus sooritatud nihke ja liikumisaja korrutisega. Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel või trajektoori mingis punktis. Hetkiirus ühtlaselt liikudes: v=v0+a*t Kiirendus on kiiruse muutumine ajaühikus. a=(v-v0)/t mõõtühik: m/s2 Vabalangemiseks nim sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Kepleri seadused: 1. Planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub päike 2. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. (mida lähemal on planeet Päiksele, seda kiiremini ta liigub) 3. Erinevate pla...
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
Amplituud- tasakaalu asendist kaugemail asuv koht. Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöö...
OPTIKA Langemisnurk a (alfa) peegeldumisnurk b (beeta) a (alfa)= b (beeta) -peegeldumisseadus sin a/ sin y =n indeksiga s (siinus alfa jagatud siinus gammaga...) murdumisseadus n indeksiga s- suhteline murdumisnäitaja n indeksiga s= n2/n1 n indeksiga s= V1/V2 Optiline tugevus f- fookuskaugus D= 1/f [D]= 1/ 1m =1dptr Plancki valem (footoni energia) E= hf h- plancki const h= 6,628 x 10 astmel -34 Js Massiarv A= Z+ N Elektrivälja potentsiaal. Pinge Elektrilaeng või laetud keha tekitab enda ümber elektrivälja, mille kaudu mõjutab teisi laenguid või laadimata keha. Elektriv kasutatakse füüsikalisi suurusi: elektrivälja tugevus; elektrivälja potentsiaal ja pinge. Elektrivool. Alalisvool. 1) metallides Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. Voolu tekkimiseks on vaja 1) vabu laengukandjaid 2) elektrivälja Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivooluga metallides ei kaasne aine eda...
Pideva keskkonna - (voolav vedelik või gaas) puhul on vaja aga teistsugust lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon
Mehaanika Mehaanika definitsioon Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist). Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada: 1)Tahkete kehade mehaanikaks 2)Vedelike mehaanikaks 3)Gaaside mehaanikaks Sisepõlemismootor Parimaks näiteks mehaanikast tooks välja sisepõlemismootori, kus kõik tööprotsessid on omavahel mehaaniliselt seotud. Tänapäeval on enamasti kõikidel autodel ja mootorratastel kasutatud 4-taktilist sisepõlemismootorit, sest see on ökonoomsem, suurema kasuteguriga, võimsam ja vaiksem võrreldes 2-taktiliste mootoritega. Sisepõlemismootor Sisepõlemismootoris muundatakse vedel- või gaasikütuse plahvatusest tekkinud energia mehaaniliseks energiaks.
Ringsagedus w näitab ajaühikus läbivat faasinurka radiaanides. Siinuse v koosinuse argumenti wt nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks joonisel on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus i. Voolutugevuse maksimaalset võimalikku väärtus Imnimetatakse amplituudväärtuseks. Mehaanikast teame, et pendli võnkumist saab kirjeldada harmoonilisefunktsiooniga. Koosinusfunktsioon voolutugevus on maksimaalne alguses Siinusfunktsioon korral algab aja môõtmine hetkel, mil i=0 Vooluallikad ja tarvitid moodustavad vahelduvvooluvõrgu. Vahelduvvooluahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalsvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. On faasis , pliit, hõõglamp
Pildi esiplaanid maalitud täpselt välja, Kaugem maastik hajub sinakasse udusse. Valguse ja varju abil andis väga hästi edasi inimkeha ruumilisust ja plastilisust. Portreedel tume taust. Püüdis näidata ka inimese hingelaadi . Maalis 25 tööd , neist säilinud 10 . Lugematu hulk jooniseid (7000 lk ) , märkmikus visandid ja üksikasjalikud tööd. Joonised arhitektuurist ,taimedest, inimestest, anatoomiast, mehaanikast, matemaatikast. ´´Püha õhtusöömaaeg´´ ´´Mona Lisa´´ MICHELANGELO BUONARROTI(1475-1564) Pärit Firenze linnast, töötas Firenzes ja Roomas. Väga andekas. Loominguline. Mitmekülgne . Kunstnik. Skulptor. Maalikunstnik. Arhitekt. (luuletaja ja teadlane). Ennast pidas eelkõige skulptoriks. Esindas tüüpilist kõrgrenessansi kunstnikutüüpi. Paljud tööd jäid lõpetamata tema konfliktse iseloomu ja tööde suurte mõõtmete tõttu. Tema töid iseloomustavad jõulised
Kolmnurga ABC mediaalkolmnurga KLM siseringjoone, nn. Spiekeri ringjoone keskpunkt - S Spieker’i punkt - S Spieker’i punkt osutub kolmnurga ABC siseringjoone keskpunkti ja Nagel’i punkti ühendava lõigu keskpunktiks. Spieker’i punkt - S Torricelli punkt • Evangelista Torricelli [torritšelli] (15.10.1608 – 25.10.1647) – itaalia füüsik ja matemaatik.Töötas aastast 1642 Firenze ülikooli professorina. Töid matemaatikast, mehaanikast, optikast jm. Oskas kindlaks määrata kujundi raskuskeskme koordinaate, uuris joonte omadusi. Torricelli punkt - T • Kolmnurga ABC külgedele sellest kolmnurgast väljapoole joonestatud võrdkülgsete kolmnurkade (BKC, CLA, AMB) ümberringjoonte lõikepunkt T. • Torricelli punkt osutub selliseks, mille kauguste summa lähtekolmnurga tippudest on minimaalne TA + TB + TC = minimaalne Torricelli punkt - T Fermat’ punkt
Tema isa John Hooke oli vaimulik. Nagu tema kaks venda, kes hiljem olid kõik vaimulikud, oodati ka Robertilt vaimulikuks saamist ja töötamist isa juures kirikus. Robertit vaevasid õpingute ajal aga sagedased peavalud. Vanemad kartsid, et Robert ei jõua täiskasvanuikka, ja lõpetasid tema õpetamise. Robert oli pärit auväärsest ja prominentsest perekonnast. Hooke'i õpingud Noorena oli Robert lummatud mehaanikast, joonestamisest, maalimisest ja eksperimenteerimisest. Roberti isa suri 1648 aastal ja jättis Robertile päranduseks 40£. Robert alustas selle raha eest õpinguid Westminister'i koolis Londonis Dr Rusby käe all. Hooke õppis kiiresti selgeks ladina ja kreeka keele, õppis ka heebrea keelt. Westminister'i koolis õppis ta selgeks ka Eukleidese elemendid ja sealt algas ta elukestev mehaanika õpe. Oxford
vk=(u+v)/1+(uv/c2) Kui keha liigub ühes süsteemis kiirusega c(valguse kiirus), siis liigub ta ka igas teises süsteemis kiirusega c. Kui nii u kui ka v (või vähemalt üks neist) on väiksed võrreldes c-ga, siis võime nimetajas teise liikme ära jätta ja saamegi klassikalise valemi. 10. Milline on sama keha mass erinevate vaatlejate poolt mõõdetuna. Kuidas seda seletada lähtudes massi mõistest? Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see väga ilmekas. Massi relatiivsust väljendab valem: Kui keha liikumise kiirus läheneb valguse kiirusele, kasvab selle mass väga suureks. Siin peitub relativistliku raketi jaoks suur oht: näiteks jääb selle ette väike, tühise massiga osake
gravitatsiooniväljas (näiteks musta augu läheduses). Näiteks kui kosmoselaev eemaldub meist valguse kiirusele lähedase kiirusega (relativistlik rakett!), siis kosmoselaevas aja kulg aeglustub; meie, Maal olijate jaoks aeglustavad kõik raketis kulgevad protsessid. Aega, mida mõõdab raketis olev kell, nimetatakse omaajaks. Omaaeg on aeg, mida mõõdab omas inertsiaalsüsteemis liikumatu kell ehk selle inertsiaalsüsteemiga kaasa liikuv kell. Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see väga ilmekas. Kui keha liikumise kiirus läheneb valguse kiirusele, kasvab selle mass väga suureks. Siin peitub relativistliku raketi jaoks suur oht: näiteks jääb sel le ette väike, tühise massiga osake.
Pideva keskkonna - (voolav vedelik või gaas) puhul on vaja aga teistsugust lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon
muudust järgmiselt: (2) Kehade joonpaisumistegur on väga väike. Enamikul ainetel on see vahemikus 10-5 10-6 K-1. Materjal Soojuspaisumistegur 10-5 1/deg Betoon, betoonkivid 1,0 Teras 1,2 Savitellis 0,6 Silikaattellis 0,9 Looduskivi 0,7 Puit Väike Kipsplaat 2,5 Klaas 0,8 Tabel 1. Materjalide soojuspaisumistegurid. Mehaanikast on teada Hooke'i seadus: kehale mõjuv jõud ja keha deformatsioon (pikenemine või lühenemine) on võrdelised: 6 (3) kus F kehale mõjuv jõud; l keha deformatsioon; k keha jäikus. Samas, mehaanikast on teada ka asjaolu, et keha jäikus sõltub keha pikkusest l0, keha ristlõikepindalast S ning elastsusmoodulist ehk Youngi moodulist E:
sobivust. Kingi töörühma uurimis- ja arendustöö tulemused avaldati ajakirjas Science. Samas numbris leidis oma koha ka Cornelli ülikooli teadlaste Hod Lipsoni ja Michael Schmidti artikkel, mis käsitleb arvutiprogrammi loomist, mis suudab iseseisvalt avastada füüsikaseadusi. Programm jälgib pendli võnkumist ning suudab paljalt vaatluse ja numbriliste andmete analüüsimise teel avastada fundamentaalseid füüsikalisi seaduspärasusi, omamata eelnevalt mingeid teadmisi mehaanikast. Lipson ei usu, et teadlased peaksid end robotite edusammude tõttu ohustatuna tundma. Robotitest võib aga olla palju kasu, sest nad saavad enda kanda võtta suure osa rutiinsest tööst. ,,Üks suuri probleeme tänapäeva teaduses on fundamentaalsete seaduspärasuste leidmine väga suurest andmemahust. Robotid võivad teaduse edusamme just selliste avastustega oluliselt kiirendada," ütles ta. Kes võidab 2050 jalgpalli MM'i? Robot muidugi!
Staatika,kinemaatika ja dünaamika. 8. Mida uurib kinemaatika? uurib kehade liikumist, aga mitte selle tekkepõhjusi 9. Mida uurib dünaamika? Uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas liikumine mingite jõudude toimel muutub 10. Mida uurib staatika? uurib kehade tasakaalu tingimusi 11. Mida nimetatakse füüsikas kehaks? Mehaanika objektiks ehk selleks, mida uuritakse 12. Mis eraldab klassikalise mehaanika relativistlikust mehaanikast? Kui kehade liikumiskiirused on väga palju väiksemad valguse kiirusest vaakumis, siis on tegemist klassikalise mehaanikaga. Kui kehade liikumiskiirused saavad võrreldavaks valguse kiirusega, siis kasutatakse relativistlikku mehaanikat. 13. Mis on punktmass? Mõõde mille mass on võrdne keha massiga, ruumala aga võrdne nulliga 14. Mis on absoluutselt jäik keha? See on keha, mille kuju ega mõõtmed ei muutu. 15. Mis on keha mehaaniline liikumine?
342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Kool sai nimeks Lykeion. Aristoteles õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Tema looming on tohutu. Aristoteles kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, psühholoogiast, bioloogiast, mehaanikast, matemaatikast jpm. Ta kirjutas ka dialooge ja traktaate. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuse. Aristoteles asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Ta lõi esimese süstemaatilise raamatukogu. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu
füüsika ja mitmesugust, IV teaduslik kirjavahetus ja tähtsamad käsikirjad. Euleri matemaatiku tee alguseks oli Descartes, Newton ja Leibniz viinud matemaatika võrreldes keskajaga uuele tasemele, kuid paljud tolleaegsed matemaatikavaldkonnad koosnesid üksikutest probleemilahendustest, ilma kogutud teadmiste süstematiseerimiseta. Eriti puudutas see algebrat ja trigonomeetriat. Euleri tööd on olulised ka füüsikas.Üks tolle ajajärgu tähtsamaid töid oli 1736. aastal avaldatud artikkel mehaanikast, mis ilmus peaaegu sada aastat pärast seda, kui Descartes oli üldsusele esitanud oma analüütilise geomeetria. Euler tegi mehaanikas seda, mida Descartes oli teinud geomeetrias:ta vabastas mehaanika mõisteliste kujutluste ahelatest ja andis talle analüütilisedarvutusmeetodid.Ta pani nii selle artikli kui oma teiste töödega aluse analüütilisele mehhaanikale ja hüdrodünaamikale. Tänapäeval kasutatakse paljuid Euleri tulemusi täielikult või praktiliselt täielikult
Mõistet "ainusus" =ideede maailma (meist sõltumatu maailma) on püsiv ja muutumatu. ARISTOTELES (383-322 eKr) elu ja isik. · Õppis Platoni Akadeemias (saabus 18- ja lahkus 37-aastasena). mõjutatud Platonist. · kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, ühiskonnateadusest, psühholoogiast, bioloogiast, keelest, kunstist, spordist, botaanikast, keemiast, täheteadusest, metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Ta lõi esimese süstemaatilise raamatukogu. Vaid osa tema teoseid on säilinud. Töötas Lykeioni koolis. · Oli Aleksander Suure koduõpetaja. 3.1. Ideeõpetuse kriitika Alljärgnevalt kritiseerib filosoof Platoni ideeõpetust: · 1.Meelelist maailma ei saa seletada ideede abil, sest ideed on püsivad. Miski, mis on püsiv, ei saa aga selgitada seda, mis on pidevas muutumises. 2
= 2 n rad min = s = s 60 30 Võlli nurkkiirus: n 3,14 300 = = = 31,4159 rad 30 30 s 2. Määrame võlli pöördemomendid (välised). Teoreetilises mehaanikast tuntud asjaolu: P = T . Võllile väljaspoolt rakendunud pöördemomendid: P1 50000 T1 = = = 1592,4 N m 31,4 P2 110000 T2 = = = 3503,2 N m 31,4 P3 75000 T3 = = = 2388,5 N m 31,4
Leidke tõmbejõu F, millega elektron ja prooton mõjutavad teineteist vesiniku aatomis. Osakeste vahekauguseks loeme vesiniku aatomi raadiuse 5,3 10 -11 m. Ülesann e 2 Kahe punktlaengu vahel, millest ühe väärtus on 10 pC, seisab klaas ( = 7). Laengute vahekaugus on 10 mm ja nendevaheline jõud on 7 10 -4 N. Milline on teise laengu suurus? 3. Elektriväli. Elektrivälja tugevus. Kuloni seaduse järgi mõjutavad elektrilaengud teineteist. Tekkib küsimus: Kuidas see toimub? Mehaanikast on teada, et kehad mõjutavad teineteist vahetult kontaktil, näiteks põrkumisel, hõõrdumisel jne. Elektrilisel mõjutamisel üks laeng mõjutab teist ka täielikus tühjuses! Seetõttu räägitakse, et iga laengu ümber eksisteerib elektriväli. Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli. Elektrostaatiline elektriväli on liikumatute laengute elektriväli. Elektrivälja omadused: ta on pidev ja katkematu ta on lõpmatu
Vaatamata sellele, et Aristoteles oli Platoni õpilane on nende kirjutised ja maailma vaated suhteliselt erinevad. Aristotelese kirjutatud teemad erinevad pisut Platoni omades. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest,kunstist ja ka spordist. Ja see ei olnud veel kõik, samuti kirjutas ta ka botaanikast, keemiast, täheteadusest ja metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Raske on nimetada teadmiste valdkonda, millest Aristoteles poleks kirjutanud. Arvatavasti Aristoteles käsitles kõike tol ajal võimalike valdkondi. Erinevalt Platonist huvitasid Aristotelest rohkem empiirilised teadmised. Ta kogus materjali ja juba tema laste kirjutised sisaldavad üle 500 loomaliigi loetelu. Esimese süstemaatilise raamatukogu loobki Aristoteles.Platoniga sarnaselt kirjutab Aristoteles dialoogi vormis. Õpetaja võrreldes, on tema tekstid konarlikumad ja
7 Nikomachose eetika 1096 a. Mõned aastad pärast Platoni surma sai Aristotelesest Aleksander Suure õpetaja. Pärast tema õpilase troonile asumist lõi Aristoteles Ateenasse filosoofiakooli Lykeion. Aristotelese kirjutatud teemad erinevad pisut Platoni omades. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest ja kunstist,spordist. Kusjuures ka botaanikast, keemiast, täheteadusest ja metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Raske on nimetada teadmiste valdkonda, millest Aristoteles poleks kirjutanud. Erinevalt Platonist huvitavad Aristotelest rohkem empiirilised teadmised. Ta kogub materjali ja juba tema bioloogiaalaste kirjutised sisaldavad üle 500 loomaliigi loetelu. Esimese süstemaatilise raamatukogu loobki Aristoteles. Platoniga sarnaselt kirjutab Aristoteles dialoogi vormis. Õpetaja võrreldes, on tema tekstid konarlikumad ja puudub Platoni meeleolukus.
pideme pikkus ja Pt pidemele mõjuv jõud. Pingutusmomendi tasakaalustavad keermes esinev moment Mk ja mutri või poldi pea tugipinna hõõrdemoment Mt. Pöördemoment Mp = Mk + Mt Kruvipaaris esinevate jõudude vaatlemisel on otstarbekas pöörata täisnurkkeerme niidi üks keerd (keskläbimõõdu d2 järgi) pinnaks, mutter aga asendada liuguriga. Liuguri tõusule mööda kaldpinda vastab mutri liikumine keermel. Teoreetilisest mehaanikast on teada, et kaldpinna ja liuguri vahel mõjuv jõud R kujutab endast normaaljõu ja hõõrdejõu resultanti ning on kallutatud normaali n-n suhtes hõõrdenurga võrra. Neetliite arvutus Välisjõudude mõjul võib neetliide puruneda, kusjuures needid lõigatakse läbi, lehti ja neete muljutakse või leht rebeneb neediavaga nõrgestatud ristlõikes. Võimaliku purunemise iseloom määrab kindlaks õmbluseelementide tugevusarvutuse metoodika.
tuuma ümber. Tuumas eksisteerivad ka neutraalsed osakesed neutronid, kuid nemad mõjutavad elemendi keemilisi omadusi nõrgalt. Elektroni koha aatomis määrab tema leiulaine, mille määravad kvantarvud. Tuumale lähimale põhiseisundile vastava leiulaine peakvantarv on n=1. Järgmistena kihistuvad ergastatud kvantseisundid, kus n=2, 3, ... Kui selline seaduspära kehtiks kõikides teistes tuumades, oleksid elementide keemilised omadused sarnased. Tegelikkuses see nii pole. Mehaanikast on teada, et kehad püüdlevad minimaalse koguenergia poole. Samas ei saa aga kõik kehad minna minimaalsele energeetilisele tasemele, olles samal ajal ühes ja samas kohas. Sama printsiip kehtib ka mikromaailmas. Sõnastada võiks selle nii: samas aatomis ei saa olla samade kvantarvude komplektiga kahte elektroni. Selle printsiibi sõnastas Sveitsi füüsik Wolfgang Pauli, kelle järgi on seda printsiipi hakatud nimetama Pauli keeluprintsiibiks
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci oli juba eluajal tuntud kui sädelev isiksus ja üks Itaalia andekamaid maalikunstnikke. Varasest noorusest saadik tõukas teda tagant raugematu energia. Ta pingutas selle nimel, et maalida ja joonistada täiuslikult. Samuti pani ta paberile üksikasjalikke joonistusi loodusest, inimkeha anatoomiast ja mehaanikast. Ta jõudis mitmete tähelepannuväärsete ideedeni. Tema märkmetest leitud visandid meenutavad tanke, lennukeid, helikoptereid ja paljusid teisi masinaid, mis leitati alles kuni 400 pärast kunstniku surma. Leonardo da Vinci sündis põneval perioodil Itaalia ajaloos, mis sai hiljem tuntuks renessansi nime all. Huvi vana-kreeka ja -rooma kultuuri vastu tõi 14. sajandil kaasa teaduse ja kunstide taaselavnemise. 1452
geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi kehade juures kehtivaid loodusseadusi, siis võib teda julgesti nimetada tähtsaimaks loodusteaduseks. Füüsika seadused kehtivad nii elutute kui ka elusa looduse objektide ehk üldistatult kõigi „füüsikaliste kehade“ kohta. Füüsika uurib igasuguseid loodusnähtusi ehk muutusi looduses. Seega võime me rääkida füüsika erinevatest harudest: optikast, mehaanikast, soojusõpetusest, elektromagneismist, aatomi- ja tuumafüüsikast. Uurimismeetodina kasutatakse füüsikas vaatlusi (rakendades kõiki meeleorganeid), tehakse katseid ja eksperimente, mõõdetakse ja arvutatakse tulemusi. Seejärel tuleb tulemused läbi mõelda, hinnata nende õigsust, täpsust ja teha järeldusi. Luues täiuslikumaid mudeleid, sõnastades uusi seadusi või moodustades uusi valemeid, mis kõige ülevaatlikumalt nähtusi kokku võtavad täieneb ja
lõikemeetodiga. Lõikemeetod: = detaili (või konstruktsiooni) jaotamisega osadeks käsitletakse (ka nn. sidemetest sisejõudusid välisjõududena ning nad määratakse vabastamise printsiip) tasakaalutingimustest Teoreetilisest Iga jõusüsteemi saab esitada peavektori ja mehaanikast: peamomendi kaudu Sisejõudude peavektorit ja peamomenti Sisejõu projektsioonid kesk-peateljestikus kirjeldatakse projektsioonidena keskpeateljestikus (Joon. 7.1), mis on määratud sisepinna keskpeateljestiku (yz- Sisepind teljestik) ja sisepinna normaaliga (x-telg): My z Qz
Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega. Juhi takistus on juhti iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Sõltuvus on leitud empiiriliselt, Joule leiutatud kalorimeetri abil tehtud katsete seeria käigus. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul (tuletusega). Kasutades eritakistust saame ülaltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Ohm'i seadus: Voolutihedus juhtivas keskkonnas on võrdeline elektrivälja tugevusega; võrdeteguriks on keskkonna erijuhtivus. Joule-Lenz'i seadus: Defineerides erivõimsuse , saame
Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega. Juhi takistus on juhti iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Sõltuvus on leitud empiiriliselt, Joule leiutatud kalorimeetri abil tehtud katsete seeria käigus. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul (tuletusega). Kasutades eritakistust saame ülaltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Ohm'i seadus: Voolutihedus juhtivas keskkonnas on võrdeline elektrivälja tugevusega; võrdeteguriks on keskkonna erijuhtivus. Joule-Lenz'i seadus: Defineerides erivõimsuse , saame Elektrivoolu erivõimsus on võrdeline voolutiheduse ruudu ja eritakistuse korrutisega
B. Kooperatiivsed 10-14 aastat hiir) mängud b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Jean Piaget (1896 – 1980): Šveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja. Jean Piaget hakkas varakult tegelema teadusliku uurimisega. Ta huvitus mehaanikast, lindudest, väljakaevatud loomadest ja merekarpidest. 1907 – 10-aastasena avaldas esimese artikli albiinovarblasest. Piaget teooria on üks laialdasemalt tuntud teooriaid. Tema tööd ei ole mõjutanud mitte ainult psühholoogiat, vaid ka filosoofiat ja haridusteadust. Teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu
0.9900 0.9850 0.9800 0 2 4 6 8 10 12 14 16 t (ºC) Joonis 3. Vee tiheduse sõltuvus temperatuurist. 10 C Soojuspaisumise seos mehaaniliste pingetega Mehaanikast on teada Hooke'i seadus: kehale mõjuv jõud ja keha deformatsioon (pikenemine või lühenemine) on võrdelised: F =k l , (1.20) kus F on kehale mõjuv jõud, l on keha deformatsioon ning k on keha jäikus. Samas, mehaanikast on teada ka asjaolu, et keha jäikus sõltub keha pikkusest lo, keha ristlõikepindalast S ning elastsusmoodulist ehk Youngi moodulist E: E⋅S k=
Kondensaatoris salvestunud energia sõltub mahtuvusest. Seega võib oodata poolis salvestunud energia samalaadset sõltuvust pooli induktiivsusest. Kuna selle sõltuvuse kuju korrektne tuletamine nõuaks kõrgema matemaatika rakendamist, siis rajame lihtsama käsitluse uuritava elektrinähtuse sarnasusele mingi tuntud mehaanikanähtusega. Teades, et energia on vaid vooluga poolil, võime seostada pooli energiat liikuvate laengukandjate kineetilise energiaga. Mehaanikast hästi tuntud kineetilise energia avaldis. Pooli energia valemis peaks sama rolli mängima suurus, mis on võrdeline laengukandjate suunatud liikumise keskmise kiirusega ning määrab ka otseselt pooli poolt tekitatava magnetvoo. Selliseks suuruseks on voolutugevus. Vooluga pooli energia peaks olema võrdeline voolutugevuse ruuduga. Kineetilise energia avaldises sisaldub aga ka keha mass. Mass kirjeldab keha inertsust kiiruse muutuste suhtes. Mida suurem on mass, seda rohkem aega
Tallinn 2010-2011 J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 2 Käesolev õppevahend on esimene osa neljaköitelisest interneti õpikust, mis on pühendatud teoreetilisele mehaanikale. Selle õpiku osad on: I) Loenguid ja harjutusi staatikast, II) Loenguid ja harjutusi kinemaatikast, III) Loenguid ja harjutusi dünaamikast, IV) Loenguid ja harjutusi analüütilisest mehaanikast. Nendest II ja III osa on internetis juba ilmunud, II osa 2008. aastal, III osa 2004. aastal. I osa valmis 2011. aastal. Õpik on mõeldud eeskätt TTÜ üliõpilastele, aga seda võivad edukalt kasutada ka teiste kõrgkoolide ning kolledžite üliõpilased, kus õpitakse teoreetilist mehaanikat. TTÜ-s õpetatakse praegu teoreetilist mehaanikat kahes osas: 1) Staatika ja Kinemaatika kursus; 2) Dünaamika kursus. Analüütiline mehaanika bakalaureuse programmi ei kuulu, seda õpitakse
geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi kehade juures kehtivaid loodusseadusi, siis võib teda julgesti nimetada tähtsaimaks loodusteaduseks. Füüsika seadused kehtivad nii elutute kui ka elusa looduse objektide ehk üldistatult kõigi „füüsikaliste kehade“ kohta. Füüsika uurib igasuguseid loodusnähtusi ehk muutusi looduses. Seega võime me rääkida füüsika erinevatest harudest: optikast, mehaanikast, soojusõpetusest, elektromagneismist, aatomi- ja tuumafüüsikast. Uurimismeetodina kasutatakse füüsikas vaatlusi (rakendades kõiki meeleorganeid), tehakse katseid ja eksperimente, mõõdetakse ja arvutatakse tulemusi. Seejärel tuleb tulemused läbi mõelda, hinnata nende õigsust, täpsust ja teha järeldusi. Luues täiuslikumaid mudeleid, sõnastades uusi seadusi või moodustades uusi valemeid, mis kõige ülevaatlikumalt nähtusi kokku võtavad täieneb ja
). Ohm'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega. See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega. Juhi takistus on juhti iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus: Joule-Lenz'i seadus - Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Neid kahte seadust saame kasutada nt alalisvoolu ahelate arvutamisel. · Kogutakistus rööp- ja jadalülituse korral. jadaühendusel: R = R1+R2+R3+...+Rn rööpõhendusel: R = 1/R1+1/R2+1/R3+...+1/Rn · Mis on laengukandjateks: Metallid - elektronid saavad vabalt liikuda kogu metallitüki piires, käitudes seejuures ideaalse gaasina. Pooljuhid - erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest
kuningriikide asemel rajatakse Saksa keisririik. Itaalia ühendamine toimub aasta varem, 1870. Eesti- ja Liivimaal võetakse sajandi keskel vastu uued talurahvaseadused, mis soodustasid talude päriseksostmist. 1865 kaotatakse pärisorjus kogu Venemaal. Rahvusliikumine jõuab ka Eestisse, baltisakslaste eeskujul korraldatakse 1869 esimene eesti üldlaulupidu. 2. ajavaim materialistlik (teaduse ja tehnika areng, vaimustus mehaanikast, tööstuse areng, vabrikutoodang, linnade kasv; aeg on raha; inimene peab tegema midagi kasulikku ja see ei ole kunst) ja positivistlik (usutakse ainult tõestatavatesse faktidesse, faktide kuhjamine) kunstikäsitlus idealistlik ja subjektiivne, põhisuunaks muusikas on romantism, mis tugevasti rõhutab metafüüsikat, idealismi. Materialistlik ajavaim kajastub kaudselt ka tehnilise täiuslikkuse taotlemises ja tehniliste võimaluste avardamises muusikutegevuses. 3
). Ohm'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega. See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega. Juhi takistus on juhti iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus: Joule-Lenz'i seadus - Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Neid kahte seadust saame kasutada nt alalisvoolu ahelate arvutamisel. · Kogutakistus rööp- ja jadalülituse korral. jadaühendusel: R = R1+R2+R3+...+Rn rööpõhendusel: R = 1/R1+1/R2+1/R3+...+1/Rn · Mis on laengukandjateks: Metallid - elektronid saavad vabalt liikuda kogu metallitüki piires, käitudes seejuures ideaalse gaasina. Pooljuhid - erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest
kraadi võrra: dQ J C= ( ) . (22) dT kmol · K Et gaasi mass avaldub m = v , siis valitseb erisoojuse ja moolsoojuse vahel seos C=c. (23) Gaasi paisumisel tehtava töö saame järgneva arutelu põhjal. Olgu antud silindriline anum ristlõikepindalaga S ning rõhu-ga anumas p. Selle rõhu mõjul nihkub silindris olev kolb dl võrra. Mehaanikast tuntud töö valemi teisendamise tulemusel F d A= F d l = S d l= p S d l= p d V S saame gaasi tööks dA = p dV. (24) Valemite (20), (22) ja (24) alusel võime moolsoojuse aval-dada arendusena dQ dU + d A dU p dV C= = = + . dT dT dT dT Kui soojushulk anda gaasile nii, et ruumala jääb konstant- seks (dV = 0), siis saame
ligikaudu samal laiuskraadil. Coriolisi jõud loob globaalse keskmiste valitsevate tuulte ja hoovuste süsteemi. Samuti põhjustab see Maa poolustele lähematel aladel jõgede kallaste erinevat erosiooni, eriti meridiaanidega paralleelsetel või nende suhtes väikese nurga all voolavatel jõgedel. - 48 - Mis on coriolise teoreem ? Coriolisi teoreem on teoreem teoreetilisest mehaanikast, mille kohaselt punkti liitliikumisel absoluutne kiirendus võrdub kaasaliikumise kiirenduse, relatiivse kiirenduse ja Coriolise kiirenduse geomeetrilise summaga. Allikas : http://et.wikipedia.org/wiki/Coriolisi_efekt & http://et.wikipedia.org/wiki/Coriolisi_teoreem - 49 - ÕHU SAASTAMINE Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning
41 ... 60 Keskmise tugevusega kalju 21 ... 40 Nõrk kalju 0 ... 20 Väga nõrk kalju 20. Pinged pinnases. Lisapinged- olemus. Iseloomustage pooriveerõhku, selle teket ja hajumist. Pinnase puhul on tegemist kolmemõõtmelise massiiviga ja selle pingeseisundi kirjeldamiseks on tarvilik määrata 6 üksteisest sõltumatut pingekomponenti - 3 normaalpinge ja 3 nihkepinge komponenti Erinevalt tehnilisest mehaanikast loetakse pinnasemehaanikas survepinged positiivseteks ja tõmbepinged negatiivseteks. Pinnastes on tegemist pea alati survepingetega ja seepärast tavaline tähistamisviis nõuaks kõigi arvude ees miinusmärki. Ruumi koordinaatide z telg on suunatud enamasti vertikaalselt allapoole, see tähendab z mõõdab sügavust. Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas.
muutumise kiirusega kontuuris. SI-süsteemi korral on võrdetegur valitud võrdseks ühega ja järelikult = - d /dt. i Miinusmärk väljendab Lenzi reeglit. Lenzi reegel: Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks voolu põhjustavat magnet- voo muutumist. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Lenzi reegel on samaväärne mehaanikast tuntud faktiga, et hõõrdejõud toimib alati liikumapanevale jõule vastupidiselt (takistab liikumist). Matemaatiliselt: algse magnetvälja muutus B ja induktsioonivoolu magnetväli Bi on alati vastassuunalised. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja 15
muutumise kiirusega kontuuris. SI-süsteemi korral on võrdetegur valitud võrdseks ühega ja järelikult = - d /dt. i Miinusmärk väljendab Lenzi reeglit. Lenzi reegel: Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks voolu põhjustavat magnet- voo muutumist. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Lenzi reegel on samaväärne mehaanikast tuntud faktiga, et hõõrdejõud toimib alati liikumapanevale jõule vastupidiselt (takistab liikumist). Matemaatiliselt: algse magnetvälja muutus B ja induktsioonivoolu magnetväli Bi on alati vastassuunalised. 17 Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja
C. Maxwell oma kuulsa väljavõrrandite süsteemi, viies elektriõpetuse tänapäeva tasemele. Kaasajal kuulub elektriõpetus põhiliselt tehnilise füüsika valdkonda. "Pärisfüüsikas" asendab seda kvantteooria, eriti selle rakendused kristalsete ainete elektriliste omaduste uurimiseks (pooljuhtide kvant-teooria). Elektri- ja magnetnähtuste korrektne matemaatiline kirjeldamine nõuab kvant-teooria kasutamist. Elektrotehnikas võime enamikul juhtudel lähtuda Newtoni mehaanikast. Sel juhul vaadeldakse elektri- ja magnetvälja kui pidevaid, kindlate omadustega (matemaatilisi) vektorvälju. Staatiline elekter Alustame lihtsamast: elektriseerime erinevast materjalist esemeid (klaaspulk, eboniitpulk) ja üritame mõõta neile kogunevat laengut. Laengu mõõtmiseks kasutame elektroskoopi, mille osuti kõrvalekalle on võrdeline kogujale antud laenguga. Laeme elektroskoobi, puudutades tema kogujat laetud klaaspulgaga. Elektroskoobi osuti
muutumise kiirusega kontuuris. SI-süsteemi korral on võrdetegur valitud võrdseks ühega ja järelikult = - d /dt. i Miinusmärk väljendab Lenzi reeglit. Lenzi reegel: Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks voolu põhjustavat magnet- voo muutumist. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Lenzi reegel on samaväärne mehaanikast tuntud faktiga, et hõõrdejõud toimib alati liikumapanevale jõule vastupidiselt (takistab liikumist). Matemaatiliselt: algse magnetvälja muutus B ja induktsioonivoolu magnetväli Bi on alati vastassuunalised. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja
enam kasutada ei saa, sest et kehade liikumise mehaanika kui vorm on erinev tavapärasest kehade 43 liikumisest Universumis. Kehade liikumist, mis ei võta aega ja ei kulge pidevalt ( s. t. toimub silmapilkselt ) ning ei sega tõkked ( läheb neist ,,nagu läbi" ) nim. teleportatsiooniks. Teleportatsioon on kehade liikumise uus liik, vorm. Teleportkeha mehaanika erineb klassikalisest mehaanikast ja sarnaneb pigem kvantme- haanikaga. 1.1.6.3 Teleportatsiooni liigid Teleportatsiooni on kahte liiki: 1. Objekti kandumine ühest ruumipunktist teise ühel ja samal ajahetkel. Seda nimetatakse ruumi- teleportatsiooniks. 2. Objekti kandumine ühest ruumipunktist ja ühest ajahetkest teise. Seda nimetatakse ajatelepor- tatsiooniks. Ajas rändamine on siis tegelikult üks teleportatsiooni nähtusi, liike. Ajarännud ise aega ei võta
Meie peas on teatud stsenaariumid sellest, mis meiega võib tulevikus juhtuda ning neist lähtuvalt valime me sellise tegutsemisviisi, mis kõige paremal moel aitab saavutada seda, mida me ihaldame ning vähendada vastumeelsusi. Ühesõnaga, me suudame mõelda. Algpõhimõtted liikumine, materialism, meeled Esimene algpõhimõte on liikumine. Liikumine on kõikide asjade universaalne põhimõte. Galileo Galilei selle suur tundja. Järelikult tuleb kõike universumis seletada lähtuvalt mehaanikast, liikumisest. Maailm koosneb osakestest, aatomitest, mis on liiga väikesed, et inimmõistusega 14 Induktsioon loogiline järeldamine üksikult üldisele. Deduktsioon - järeldamine üldiste teadmiste põhjal üksikjuhu kohta; üksiku tuletamine üldisest. 54 haarata või teada, kuid nende liikumiste tulemusi saab tunda. Neil osakestel pole mingeid omadusi,
pingekomponenti - 3 normaalpinge ja 3 nihkepinge komponenti (joon 6.1). z x zx zy xz yz y x xy yx y z J o o n is 6 .1 P in g e k o m p o n e n d id k o lm e m õ õ tm e lis e s ru u m is Erinevalt tehnilisest mehaanikast loetakse pinnasemehaanikas survepinged positiivseteks ja tõmbepinged negatiivseteks. Pinnastes on tegemist pea alati survepingetega ja seepärast tavaline tähistamisviis nõuaks kõigi arvude ees miinusmärki. Ruumi koordinaatide z telg on suunatud enamasti vertikaalselt allapoole, see tähendab z mõõdab sügavust. Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. Seega tekivad reaalselt pinged terade sees omavahelistes kontaktpunktides üleantavate jõudude toimel
enam kasutada ei saa, sest et kehade liikumise mehaanika kui vorm on erinev tavapärasest kehade 55 liikumisest Universumis. Kehade liikumist, mis ei võta aega ja ei kulge pidevalt ( s. t. toimub silmapilkselt ) ning ei sega tõkked ( läheb neist ,,nagu läbi" ) nim. teleportatsiooniks. Teleportatsioon on kehade liikumise uus liik, vorm. Teleportkeha mehaanika erineb klassikalisest mehaanikast ja sarnaneb pigem kvantme- haanikaga. 1.2.5.3 Teleportatsiooni liigid Teleportatsiooni on kahte liiki: 1. Objekti kandumine ühest ruumipunktist teise ühel ja samal ajahetkel. Seda nimetatakse ruumi- teleportatsiooniks. 2. Objekti kandumine ühest ruumipunktist ja ühest ajahetkest teise. Seda nimetatakse ajatelepor- tatsiooniks. Ajas rändamine on siis tegelikult üks teleportatsiooni nähtusi, liike. Ajarännud ise aega ei võta
millises suunas. Neid asju määravaid parameetreid, mis on kasutusel klassikalises mehaanikas, siin enam kasutada ei saa, sest et kehade liikumise mehaanika kui vorm on erinev tavapärasest kehade liikumisest Universumis. Kehade liikumist, mis ei võta aega ja ei kulge pidevalt ( s. t. toimub silmapilkselt ) ning ei sega tõkked ( läheb neist „nagu läbi“ ) nim. teleportatsiooniks. Teleportatsioon on kehade liikumise uus liik, vorm. Teleportkeha mehaanika erineb klassikalisest mehaanikast ja sarnaneb pigem kvantme- haanikaga. 1.2.5.3 Teleportatsiooni liigid Teleportatsiooni on kahte liiki: 1. Objekti kandumine ühest ruumipunktist teise ühel ja samal ajahetkel. Seda nimetatakse ruumi- teleportatsiooniks. 2. Objekti kandumine ühest ruumipunktist ja ühest ajahetkest teise. Seda nimetatakse ajatelepor- tatsiooniks. Ajas rändamine on siis tegelikult üks teleportatsiooni nähtusi, liike. Ajarännud ise aega ei võta
annaabi.ee 
