PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Timo Reinpõld Plastmassid referaat juhendaj a: Kai Pajumaa Pärnu 2011 Sisukord: 1.täiteained 2. Plastifikaatorid 3.plastmasside kautamine ehituses 4.plastmasside mehaanikalised omadused Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu,
plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit. Täiteained. Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, vaiku ja teisi materjale. Plastmasside mehaanikalised omadused: Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige
0 ¿ l 0 x 100 kus u =l-lu on pikkuse muut, mis on mõõdetud purunemise järel. Siin l u on mõõtebaasi lõppikkus. Katkeahenemine katse käigus registreeritud suurim ristlõikepindala muut protsentides algpindalast: 0 - u ¿ A x 100 u kus Au on ristlõikepindala katsekeha kaelas purunemise järel. Katse metoodika: Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega, mis sageli lõppevad katsekeha purunemisega. Käesolevas laboratoorses töös testiti kahte materjali tõmbele. Katsekehade venitamine toimub katsemasinas Z250. Kehad mõõdetakse enne ja pärast katset. Käesolevas katses on katsetatavateks kehadeks on: terasvarras algmõõtmetega l0 = 100,25 mm, d0 = 20.05mm malmvarras algmõõtmetega l0 = 117.26 mm, d0 = 20.3 mm.
Materjaliõpetus kordamisküsimused 1. Loetle metallide füüsikalised omadused. 2. Loetle metallide mehaanikalised omadused. 3. Loetle metallide tehnoloogilised omadused. 4. Loetle metallide kasutusomadused. 5. Mis on tugevus? Missugused detailid peavad olema tugevast materjalist? 6. Mis on kõvadus? Nimeta 2 kõvat metalli. Missugused detailid peavad olema kõvast materjalist? 7. Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist? 8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks?
nüüga lamellidest erand on liistude, laudade, prusside liim jätk ühendus. · Liimkilp- kilp liimpuit serviti kokku liimitud. · Liimplokk · Liimjätk- kaldjätk, sõrmjätk Plussiks miks kasutatakse liimpuitu Sõrmjätk praagivaba Tugevus Parandab niiskuskindlust Pressitud puit Saadakse naturaalse puidu tihendamisel pressi 1250-1750 kg/m3 Tehakse laudu, prusse, pukse, silindreid ja lanelle. Mehaanikalised omadused ületavad tunduvalt naturaalpuidu omadused, pressitud puit on kulumiskindel, hästi töödeldav, hea õlide neeldumise võimega, kasutatakse pukkide, liugurite, lamellide valmistamiseks. Belletid, saepuruvabriketid ja saepurusilindrid. Puitplatikud On toorikud spoonilehtedest kokkuliimitud plaadid, kus spoonilehed on eelnevalt immutatud termoplastselt tehisvaikudega. Plaadid liimitakse kokku 140-150kraadi ja survel 15-16mBa see annab tiheduse kuni 1330kg/m3
VICAT pehmenemistemp., °C 80 Iseloomustus: Termovormitav ning keevitatav kvaliteetne PVC leiab kasutust tänu oma heale kemikaalikindlusele ning odavusele suuregabariidiliste mahutite ning vannide vooderdamisel / isoleerimisel agressiivsete kemikaalide eest. Võrrelduna PPga on PVCl paremad mehaanikalised omadused. Akrüülonitriil- Butadieenstüreen Nimetus Kirjeldus Värv erinevad värvused Tihedus 1,06 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa 33...36 /
11. Millist täiendavat töötlemist on vaja kasutada pulbertoodete täpsuse suurendamiseks? Füüsikalis-mehaaniliste omaduste tõstmine- täiendav pressimine ja paagutamine; immutamine õlidega; termil. ja termokeem. töötl; poorsete toorikute kuumstanstimine; isostaatiline kuumpressimine. Täpsuse suurendamine- kalibreerimine; mehaaniline töötlemine. 12. Kuidas jääk poorsus mõjutab pulbrist toodete mehaanilisi omadusi? Mehaanikalised omadused on madalad, mida suurem jääk poorsus, seda väiksemat koormust toode talub 13. Millist keemilist ühendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Fe või Cu 14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale? Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid II METALLIDE TEHNOLOOGIA Survetöötlus 1
keskne koht tõmbe- ja surveteimil. Materjalide teimimise järeldused: 1. Plastse materjali puhul (teras, alumiinium) on voolupiir piirpingeks, mille järgi materjalis tekkivad suured jääkdeformatsioonid ja konstruktsioonis esineb purunemise oht. 2. Hapra materjali puhul (malm, betoon) ohutu pinge peab olema vahemikus, mida piiravad tõmbetugevus ja survetugevus. Materjali seisundid: Konstruktsioonimaterjali mehaanikalised omadused ei ole üheselt määratud. Madalsüsinikteras ühtedes tingimustes on elastses seisundis, teistes plastses seisundis, kolmandas purunemisseisundis. Põhiliseks seisundit määravaks mõjuriks peetakse pingust. Purunemisele eelnev materjali seisund mõjutab purunemise iseloomu. Kui piirduda ühekordse monotoonselt kasvava koormuse käsitlusega, siis eristatakse kaht purunemistüüpi. Habras purunemine toimub materjali
Mehaanikalise süsteemi klassikaliseks näiteks on päikesesüsteem, milles kõik kehad mõjutavad üksteist külgetõmbejõududega. Teiseks mehaanikalise süsteemi näiteks võib olla mistahes masin või mehhanism, mille osad on seotud varrastega, trossidega, rihmadega jne. Süsteemi osadele mõjuvad sel juhul sidemete kaudu üle kantavad vastastikused surve- või tõmbejõud. Kolmanda näitena võib nimetada lõplike mõõtmetega jäika keha -- need on niisugused mehaanikalised süsteemid, milles on lõpmata palju masspunkte ja need asuvad niivõrd tihedalt üksteise kõrval, et nad täidavad pidevalt kogu ruumiosa. Mehaanikaliseks süsteemiks ei ole näiteks taevas lendavad linnud, sest iga üksiku linnu liikumine ei mõjuta mehaanikaliselt teiste liikumist. Süsteemis mõjuvatest jõududest rääkides tuleb arvestada seda, et jõudude jaotamine sise- ja välisjõududeks on suhteline ja sõltub sellest, mida me punktide süsteemi all parajasti mõistame. 11
) sisaldusega keevitustraati, et kompenseerida nende elementide väljapõlemist keevituspiirkonnast. Süsikuvaeste ja madallegeerteraste süsihappegaasis keevitamiseks kasutatakse mangaanränitraati. Hapnik vähendab õmblusmetalli süsinikusisaldust. Hapnikuliig kaitsegaasis põhjustab pooriteket õmblusmetallis ning ka desoksüdeerijate küllaldase olemasolu korral suureneb hapnikusisaldus õmblusmetallis, mistõttu selle mehaanikalised omadused halvenevad. 1.5. MIG/MAG keevitustehnika See mõiste hõlmab keevituspüstoli suunamist keevitatava liite suhtes, põleti kaldenurka ja suudmiku kaugust keevitatavast pinnast. Põleti liikumise iseloom keevisliite suhtes oleneb liite tüübist, keevitatavate kihtide arvust ja õmbluse asendist ruumis. Keevituspõleti liikumisega moodustatakse etteantud mõõtmete ja kujuga õmblus. Seejuures saab põleti liikumisega mõjutada õmblusmetalli struktuuri. Eriti tuleb seda silmas pidada
Terased, mis sisaldavad 0,15...0,20% süsinikku, tekivad õlgkollased sädemed, süsinikusisaldusel 0,25...0,50% muutuvad sädemed helekollaseks, 0,6...1,1%-lise süsinikusisalduse puhul aga valgeks. Veel suurema süsinikusisalduse korral annavad terased juba tumepunaseid sädemeid. Terase keevitatavus. Keevitatavuseks nimetatakse metallide omadust moodustada ettenähtud keevitustehnoloogia järgimisel keevisliite, mille õmblusemetalli mehaanikalised omadused on lähedased põhimetalli omadele. Eristatakse metallurgilist ja tehnoloogilist keevitatavust. Metallurgilise keevitatavuse määravad sulamistsoonis toimuvad protsessid, mille tulemusena tekib detailide vahel lahtivõetamatu liide. Kokkupuutekohas toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille kulgemise määravad kindlaks liidetavate metallide omadused. Erinevad metallid võivad omavahel mitte keevituda, sest nende omadused ei suuda iga kord tagada vajalike füüsikalis-
annaabi.ee 
