MEHAANIKA · Füüsika tegeleb loodusnähtuste uurimisega. Staatika- uurib kehade tasakaalu või paigalseisu meie valitud taustsüsteemis. Kinemaatika- käsitleb liikumist geomeetrilisest vaatepunktist uurimata nende kehade liikumise põhjuseid Dünaamika-uurib kehade liikumist nende rakendatud jõudude toimel Mehaanika- tegeleb kehade mehaanilise liikumise uurimisega ning selle põhiülesanne on keha asukoha määramine mistahes suvalisel ajahetkel. · Kehade liikumine on tema asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes mingi aja vältel · Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi ajavahemiku jooksul. · Punktmass on selline keha mille mõõtmeid me antud tingimustes jätame arvestamata kuid mille massi me arvestame. · Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. · Teepikkuseks nimetatakse läbitud trajektoori selle osa pikkust, ...
Kreete Ahosepp ja Triinu meier VPG 11.B Andre Marie Ampere Elas aastatel 1775-1836. Suur prantsuse füüsik ja matemaatik. Üks elektrodünaamika rajajaid. Tõi füüsikasse elektrivoolu mõiste Lõi esimese magnetismiteooria Avastas elektrivoolude mahaanilise vastasmõju ja vastasmõjujõudude kohta kehtiva seaduse. Ta tegeles ka mehaanikaga, tõenäosusteooriaga ja matemaatilise analüüsiga. Ampere seadus On magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I juhtmes, vektoriga B, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F= B I l sin . Ampere'i katsetega oli eelkõige kindlaks tehtud, et kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võredeline voolutugevusega mõlemas juhtmes
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Arenes kreeka ja roomaga samaaegselt nomaanide kultuur. Elasid hiina ja ungari vahelisel stepialal rändrahvastena. Ei olnd paiksed. Karjakasvatajad.lõunas arenenumad. Tegelesid ka metalli ja mehaanikaga. Vahendasid kaupa (sh kunsti). Oli ka rüüsteretki.Doni ja doonau vahel iraanikeelsed sküüdid.tekkis riik krimmis.kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri
relatiivsusteoorias on ajaühikud, ruumilised pikkused ning sündmuste ajaline järjestuski erinevate kiirustega liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Viimane tuleneb asjaolust, et valguse kiirus kõigi vaatlejate jaoks alati ühesugune on. Kiiruste korral, mis valguse kiirusest tunduvalt väikesemad on, kattuvad Lorentzi teisendused hästi vastavate Galilei teisendustega. Viimane on kooskõlas üldisema faktiga, et erirelatiivsusteeora väikestel kiirustel Newtoni mehaanikaga peaaegu identseks saab. Lorentzi teisendus teineteise suhtes kiirusega v liikuvate vaatlejate jaoks on , kus suurust nimetatakse Lorentzi teguriks ja viimast teisendust Lorentzi tõukeks suunas x.
TERMODÜNAAMIKA Võrdlus mehaanikaga · Keha-termodünaamiline keha · Kogu keha käitumine ühtemoodi punktmass, keha oleku muutused (jää-vesi-aur) · Erinevused mehaanikas vaatleme asukoha muutust ja seda põhjustavaid tegureid; termodünaamikas olekumuutuseid ja seda põhjustavaid tegureid · TDs ruumiline asukoht pigem sekundaarne, uuritakse olekumuutuseid · Oleku kirjeldamiseks võetud kasutusele 3 parameetrit rõhk, ruumala, temperatuur Mida kirjeldavad parameetrid · Rõhk pindala kohta tulev jõud, tekib molekulide põrgetel keha ümbritseva keskkonnaga · Temperatuur keha siseenergiat iseloomustav suurus · Ruumala aine hulka iseloomustav suurus Esimene süsteem Termodünaamilisi seoseid hakatakse kirjeldama ideaalse gaasi abil. Ideaalne gaas 1) molekulidevahelised jõud puuduvad 2) molekulid on punktmassid Sellises süsteemis kirjeldatakse termodünaamiliste parameetrite vahelised seosed ja ...
Sel juhul mõõdetakse, kui palju aega on möödunud ühest sündmusest teiseni. Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed. Ruum on tavakogemuses ja klassikalises füüsikas kolmemõõtmeline ja tasane, mis võimaldab keha asukohta ruumis kirjeldada kolme koordinaadi abil. 3 Mehaanikaga seotud suurust ja näited igapäevaelust. 1. Kiirus v ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. NT: Arvutiga saab interneti kiirust mõõta. 2. Mass m/kg- iseloomustab keha inertsust ja vastastikust külgetõmme. NT: 3. JõudF/N- iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust. NT: 2. Kiirus- Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust -- suurust, mis näitab
Laual lebavale raamatule ju mõjub raskusjõud. Samuti ei liigu kaalud, millel on kompvekid vihtidega tasakaalustatud Staatika uurib kehade tasakaalu tingimusi Mehaanika objektiks ehk selleks, mida uuritakse, on keha. Mehaanikas nimetatakse kehadeks süsteeme, mille mõõtmed on palju suuremad molekulide mõõtmetest. Kui kehade liikumiskiirused on väga palju väiksemad valguse kiirusest vaakumis, siis on tegemist klassikalise mehaanikaga. Kui kehade liikumiskiirused saavad võrreldavaks valguse kiirusega, siis kasutatakse relativistlikku mehaanikat. Mõnede ülesannete korral on keha mõõtmed kõigist ülesandes esinevaist pikkustest palju väiksemad. Sellisel juhul kasutatakse keha mudelit, mida nimetatakse punktmassiks. Selle mass on võrdne keha massiga, ruumala aga võrdne nulliga. Kui keha mõõtmetega tuleb arvestada, siis kasutatakse tavaliselt mudelit, mida
9. Mida uurib dünaamika? Uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas liikumine mingite jõudude toimel muutub 10. Mida uurib staatika? uurib kehade tasakaalu tingimusi 11. Mida nimetatakse füüsikas kehaks? Mehaanika objektiks ehk selleks, mida uuritakse 12. Mis eraldab klassikalise mehaanika relativistlikust mehaanikast? Kui kehade liikumiskiirused on väga palju väiksemad valguse kiirusest vaakumis, siis on tegemist klassikalise mehaanikaga. Kui kehade liikumiskiirused saavad võrreldavaks valguse kiirusega, siis kasutatakse relativistlikku mehaanikat. 13. Mis on punktmass? Mõõde mille mass on võrdne keha massiga, ruumala aga võrdne nulliga 14. Mis on absoluutselt jäik keha? See on keha, mille kuju ega mõõtmed ei muutu. 15. Mis on keha mehaaniline liikumine? tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 16. Kuidas saab jaotada keha liikumist trajektoori kuju järgi?
Teine oluline areng Christiaan Huygens töötas välja mehaaniliste lainete teooria . Michael Faraday mehaaniliste lainete teooriat edasi elektri ja magnetnähtustele rakendas . Elektri ja magnetismiõpetus ühines elektromagnetismiõpetuseks. Kolmas oluline areng Võeti kasutusele energia mõiste ning Herman von Helmholtz sõnastas 1847. aastal energia jäävuse seaduse . Selgus, et soojus on vaid aineosakeste korrapäratu liikumine ning termodünaamika liitus mehaanikaga . Valgus osutus elektromagnetlaineks ja optika liitus elektromagnetismiga . Klassikalise füüsika kriis Üheksateistkümnenda sajandi lõpus näis, et füüsika kui teadus on valmis saanud . Varsti selgus aga tõsiasi, et klassikaline füüsika ei suuda sugugi kõike selgitada. Mõned näited tekkinud probleemidest: Avastati, et aatom polegi jagamatu. Selgus, et aatomi ja tema koostisosakeste puhul senituntud mehaanikaseadused ei kehti
1. NEWTONI SEADUSED Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Nad kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus ja inerts, mis tegeleb kehade liikumise ja vastastikmõjude uurimisega. Teine seadus ehk kiirenduse ja mehaanika põhiseadus, mis tegelebki kiirenduse ja mehaanikaga. Kolmas seadus ehk mõju ja vastumõju seadus. Dünaamika ülesandeks on leida kehade vastasmõjule matemaatiline esitus ja lahendada saadud diferentsiaalvõrrand. 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised
põhiprobleemidest, näidates, et punased hiidtähed tekivad põhijada tähtedest. · 1947 - 1. jaanuaril moodustati Teaduste Akadeemia raames Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut (direktor matemaatik Arnold Humal), mille alluvuses töötasid Tartu Tähetornis ka astronoomid. · 1948 - Metobs viiakse Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi kosseisu. · 1949 - Aasta lõpus instituut reorganiseeriti: matemaatika ja teoreetilise mehaanikaga tegelevad teadlased läksid Tartu Ülikooli alluvusse ning põhitähelepanu pöörati astronoomiale ja geodeesiale. · 1950 - Direktoriks saab akad. Aksel Kipper; tõstatakse küsimus uue vaatlusbaasi rajamisest (A. Kipper ja H. Keres). · 1950 - Tartus asutatakse aktinomeetriajaam, mille juhatajaks saab 1951. aastal Juhan Ross. · 1952 - 9. oktoobrist kandis asutus nime - Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI). · 1953 - G
Nii formuleeris Galileo Galilei teadusliku mõtlemise ideaali: mõõta kõike, mida saab mõõta, ja muuta mõõdetavaks kõik see, mida veel mõõta ei saa. Omistades oma mõtteskeemis kvantiteedile selge ülekaalu kvaliteedi ees, nägi Galilei teaduse ülesandena nähtuse a ja b vahel valitseva reeglipärase seose konstateerimist ja sellele matemaatilise väljenduse (valemi) andmist. Sellega pani Galilei reaalse aluse Koperniku heliotsentrilise süsteemi ühendamiseks mehaanikaga maailma füüsikalise ühtsuse põhimõtete vaimus. Selle otsustava sammu astumiseks kulus mõnikümmend aastat. 1632. aastal avaldas ta järjekordse raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". 1637 aastal jäi aga Galileo Galilei täielikult pimedaks .1638. aastal ilmus Hollandis Galileo Galilei teos "Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta" . Kokkuvõte Galileo Galilei oli suur teadlane. Tema leiutatud inertsiseadus ja Maa pöörlemise seadus
inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Galilei jäi elu lõpuni inkvisitsiooni järelvalve alle, kuid oma villas Arcetris jätkas astronoomilisi vaatlusi ning uuris mehaanika seadusi. Ta tõestas, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirendusega ning sõnastas inertsiseaduse. Sellega pani Galilei reaalse aluse Koperniku heliotsentrilise süsteemi ühendamiseks mehaanikaga maailma füüsikalise ühtsuse põhimõtete vaimus. Selle otsustava sammu astumiseks kulus mõnikümmend aastat. 1632. aastal avaldas ta teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" 1638. Aastal ilmus Hollandis Galilei teos "Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta..." Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei
aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Galilei jäi elu lõpuni inkvisitsiooni järelvalve alla, kuid oma villas Arcetris jätkas astronoomilisi vaatlusi ning uuris mehaanika seadusi. Ta tõestas, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirendusega ning sõnastas inertsiseaduse. Sellega pani Galilei reaalse aluse Koperniku heliotsentrilise süsteemi ühendamiseks mehaanikaga maailma füüsikalise ühtsuse põhimõtete vaimus. Selle otsustava sammu astumiseks kulus mõnikümmend aastat. 1632. aastal avaldas ta teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" 1638. Aastal ilmus Hollandis Galilei teos "Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta..." Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti
Kontrolltöö 17 okt 4 ülesannet ja 4 seadust-mõistet, ül punktid jagunevad 2- algandmed, 2-valemid, 2- arvutused, 2-ühikud. 2-teisendused Eksami tulemus võib koosneda kontrolltöö keskmisest kui mõlemad positiivsed Kui vaid esimene osa pos. Siis see eksamil ei vabasta sellest osast. -------------------------------------------------------------------------------------------------------- -------------------- SOOJUSÕPETUS · Võrdlus mehaanikaga · Keha- termodünaaliline keha · Kogu keha käitumine ühtemoodi- punktmass, keha oleku muutused · Erinevused mehaanikas vaatleme asukoha muutust ja seda põhjustavaid tegureid; termodünaamikas olekumuutuseid ja seda põhjustavaid tegureid · Aine molekulide seisukohalt saame kirjeldada molekulide mehaaniliste liikumiste, vastastikuste jõudude, energiate jms kaudu, kuid see liiga keeruline (Avogadro arv!)
XII 1) Mida nimetatakse liikumishulgaks suletud süsteemis ? 2) Kiirus kõverjoonelisel liikumisel ? 3) Millest oleneb jõu töö ? Jõu töö nihke suurusest ning jõu ja töö vahelisest nurgast , kui see nurk on 0 siis jõud tööd ei tee. 0-st 90ni on töö positiivne 90st 180ni on jõu töö negatiivne 4) Newtoni seotus mehaanikaga? Newton oli kuulus teadlane kes sõnastas dünaamika põhiseadused terviklikul kujul. See pani aluse mehaanika kiirele arengule. Newton seadus I (inertsiseadus) iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni,kuni teiste kehade mõju ei muuda sellist liikumisolekut Newton II seadus ( ) liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ja toimub jõu mõjumise suunas Newton III mõjul on alati olemas võrdne ja vastassuunaline vastumõju
aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Galilei jäi elu lõpuni inkvisitsiooni järelvalve alle, kuid oma villas Arcetris jätkas astronoomilisi vaatlusi ning uuris mehaanika seadusi. Ta tõestas, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirendusega ning sõnastas inertsiseaduse. Sellega pani Galilei reaalse aluse Koperniku heliotsentrilise süsteemi ühendamiseks mehaanikaga maailma füüsikalise ühtsuse põhimõtete vaimus. Selle otsustava sammu astumiseks kulus mõnikümmend aastat. 1632. aastal avaldas ta teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta." (Adoberg. www). 14 KOKKUVÕTTE Eelnevas töös on toodud lühidalt kuulsa füüsiku Galileo Galilei elulugu ja tema saavutused füüsikas. Välja on toodud aspektid Galileo huvitavast ja avastusterohkest elust ning tõrjutus
suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 50. Milline on valgus laseri kiirgusvihus? Laseri kiirgusvihus olev valgus on ainusageduslik ja ühevärvuslik. 2. osa ,,Relatiivsusteooria. Tuumafüüsika. Elementaarosakeste füüsika." 1. Millega tegeleb relatiivsusteooria? Relatiivsusteooria jaguneb kaheks: üldrelatiivsusteooriaks ja erirelatiivsusteooriaks. Esimene käsitleb aega, ruumi ja raskusjõudu, teine sirgjooneliste liikumiste mehaanikaga. Relatiivsusteooriat vajame suurte kiiruste puhul. 2. Milles seisneb kiiruse suhtelisus. Kiiruse suhtelisus seisneb liikuvale objektile vastassuunas vastu liikumises. 3. Milliseid süsteeme nimetatakse inertsiaalsüsteemideks? Inertsiaalsüsteemideks nimetatakse erinevaid taustsüsteeme, mis kirjeldavad kehade liikumist. 4. Kuidas sõltub valguse levimise kiirus vaatleja liikumise kiirusest?
palk oli samuti hea, kuid viimasel ajal oli kogu aeg tunne, et see töö ei paku enam sellist mõnu kui tahaks. Nii tegingi otsuse minna uuesti kooli. Töökoha valikul seadsin esikohale kutsumuse mitte palga ja olen oma valikuga väga rahul. Peale TPT lõpetamist on plaan minna õppima mehaanikat või robootikat ning seetõttu valisin erinevate tööpakkumiste seast just Em-Servi kuna seal saan tegeleda nii elektroonika kui mehaanikaga. 2.1. Põhilised tööülesanded praktika ajal Ala, millel töötan, on väga huvitav ja mitmekesine. See hõlmab endas mehaanikat, hüdraulikat, elektroonikat, elektrit ja palju muud. Väga haarav on jälgida tehnika arengut. Näiteks buldooser, mis kakskümmend viis aastat tagasi tähendas suurt hunnikut rauda ja diiselmootorit, mille kabiinis nõrganärviline vapustuse sai, on tänapäeval mugav, efektiivne ja kõrgtehnoloogiline masin
Entroopia. Et soojusülekande kvaliteeti lõpuni mõista, tuleks lahti saada algtemperatuurist. Defineerime suuruse oletades, et meil on piisavalt hea reservuaar ülekantava soojushulga mahutamiseks (ilma, et temperatuur muutuks). Suurust nimetame entroopiaks (kr. entrope - sees + muundusJ!) ja ta annab veel ühe võimaluse termodünaamilise süsteemi kirjeldamiseks (on käsitletav termodünaamilise funktsioonina). Põhjus, miks just entroopia on erilise tähelepanu all, on analoogias mehaanikaga: nagu mehaanilise energia, nii ka entroopia muut ei sõltu ideaalse pööratava protsessi korral ülemineku tüübist. Seega on pööratav protsess analoogne konservatiivsete jõududega mehaanikas; mittepööratavus tähendab soojuse dissipatsiooni (hajumist), mis väljendub entroopia korvamatus kasvus. Iga reaalne protsess, nii mehaanikas kui termodünaamikas, viib energia kvaliteedi langusele: esimesel juhul
kuhu on maha jäänud kivitükke. 1868 George Westinghouse leiutab õhkpiduri. 1868 Pierre Janssen avastab päikesel heeliumi. 1869 Dimitri Mendelejev avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. 1869 Friedrich Miescher avastab nukleiinhapped rakutuumades. 1870 Meyer avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. 1871 Ludwig Boltzmann hakkab tegelema statistilise mehaanikaga. 1872 Johannes Diderik van de Waalse avalikustab uurimused reaalsete gaaside kõrvalekalletest ideaalse gaasi seadustest. 1873 Maxwell väidab, et valgus on elektromagneetiline nähtus. 1874 Van't Hoff ja Le Bel arendavad edasi kolmedimensionaalset strereokeemilist kujutamist ja arvavad, et süsiniku aatom võiks olla tetraeedriline. 1874 Kelvin sõnastab termodünaamika teise seaduse. 1875 William Crookes leiutab radiomeetri.
· laskehaavade korral määratakse lasu lisafaktorite toime olemasolu, haavakanali suurus jne Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo kohtubioloogia laboratooriumis määratakse: · veregrupiline kuuluvus (kas kuulub kannatanule, nt kahtlusaluse riietel, noal) · teiste bioloogilise päritoluga asitõenduslikku tähtsust omavate objektide uurimine (sperma, karv, sülg, kiud) Kohtuballistika on tihedalt seotud aerodünaamika ja mehaanikaga, samuti sõjandusega. Grafoloogia (käekirja uurimine) on aga paberitööstusega ja erinevate tintide uurimistega. Laialdaselt kasutatakse viimasel ajal kõrgtehnoloogilisi seadmeid (mass-spektromeeter, afiss- sõrmejälgede programm arvutites). Aine ja materjalide ekspertiis viiakse Eesti Vabariigis läbi Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo. Tähtsamad kriminalistika ekspertiisid on: · aine ekspertiis (ka spektraalanalüüs) · alkoholi ekspertiis
praktiliselt teha. Tuli jõuda äratundmiseni, et keha, mille liikumise kiirus kogu aeg muutub, võib antud hetkel liikuda teatava kindla kiirusega. Et mõista kehade langemist, järelikult ka suurtükikuuli teed õhus ja Kuu liikumist taevas, tuli selgeks teha füüsika keerukas idee kiirusest antud hetkel. See vastab diferentsiaali dx/dt matemaatilisele ideele. Et tõestuste ahel oleks täielik, ühendas Galilei matemaatilka mehaanikaga. Ta püüdis seda ülesannet lahendada kogu oma teadusliku tegevuse kestel. Leonardo da Vinci otsis mehaanika kvantitatiivset käsitlust pimesi. Galilei kasutada oli parem eksperimenteerimistehnika ja taibukam matemaatika. Ta saavutas oma eesmärgi. Teda peetakse üheks tehnikateaduste rajajaks. Teine on Simon Stevin Brüggest, uue Hollandi esimene silmapaistev insener, kes etendas tähtsat osa Madalmaade vabadussõjas. Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest
teeseldud abitust. Palju rohkem aitab vigastusest üle saamisel positiivne ellujaatav suhtumine ja tunde järgi füüsiline aktiivsus. Oma keha peab kuulama ja andma piisavalt puhkust, ent mingi hetk tuleb koormus ikkagi taastada, võib-olla sisse viidud mööndustega ja väikese lisatähelepanuga kindlale piirkonnale. Tantsijatena peame me mõtlema ja mõistma maailma läbi keha kui mõtleva subjekti, muidu on tegemist vaid tühja mehaanikaga ja elutu tehnikaga! 25 KOKKUVÕTE Kindlasti ei anna käesolev seminaritöö ammendavat vastust, millised on vigastusest saadavad kasutegurid tantsija elukutse hüvanguks, ent mingid kvaliteedid on läbi töö siiski läbiva liinina kumama jäänud. Antud töös käsitletud koolkonnad ja tehnikad on vaid vähesed
Keha liikumisel ei ole enam trajektoori ega kiiruse ( kiirenduse ) arvväärtusi. Liikumine ei võta aega mitte ühtegi ajaühikut. Liikumist ei sega ka tõkked. Keha M läheb tõketest nagu ,,läbi", sest et liikumise trajektoor puudub. Teleportatsioonis on siis ainult kaks kirjeldavat suurust: kui kaugele keha ruumis ( ajas ) teleportreerub ja millises suunas see toimub. Mitte midagi muud ei ole. Esimesel juhul oli tegemist nagu klassikalise mehaanikaga, kuid teine juht sarnaneb pigem kvantmehaanikaga. Seda, et hyperruumis aega ja ruumi ei eksisteeri, tähendab tegelikult seda, et keha liikumine hy- perruumis ei võta enam aega ja ruumi. Selles ongi ,,asja" sisu. Kuid ,,ettekujutada" võib hyperruumi ikkagi tavalise aegruumina. Hyperruum on nagu ,,väljaspool" tavaruumi. Miski, mis on ,,väljaspool", on midagi sootuks teistmoodi. Näiteks ,,väljaspool" aegruumi ju seda aegruumi enam ei ole. Seda enam lihtsalt ei eksisteeri
Keha liikumisel ei ole enam trajektoori ega kiiruse ( kiirenduse ) arvväärtusi. Liikumine ei võta aega mitte ühtegi ajaühikut. Liikumist ei sega ka tõkked. Keha M läheb tõketest nagu ,,läbi", sest et liikumise trajektoor puudub. Teleportatsioonis on siis ainult kaks kirjeldavat suurust: kui kaugele keha ruumis ( ajas ) teleportreerub ja millises suunas see toimub. Mitte midagi muud ei ole. Esimesel juhul oli tegemist nagu klassikalise mehaanikaga, kuid teine juht sarnaneb pigem kvantmehaanikaga. Seda, et hyperruumis aega ja ruumi ei eksisteeri, tähendab tegelikult seda, et keha liikumine hy- perruumis ei võta enam aega ja ruumi. Selles ongi ,,asja" sisu. Kuid ,,ettekujutada" võib hyperruumi ikkagi tavalise aegruumina. Hyperruum on nagu ,,väljaspool" tavaruumi. Miski, mis on ,,väljaspool", on midagi sootuks teistmoodi. Näiteks ,,väljaspool" aegruumi ju seda aegruumi enam ei ole. Seda enam lihtsalt ei eksisteeri
Keha liikumisel ei ole enam trajektoori ega kiiruse ( kiirenduse ) arvväärtusi. Liikumine ei võta aega mitte ühtegi ajaühikut. Liikumist ei sega ka tõkked. Keha M läheb tõketest nagu „läbi“, sest et liikumise trajektoor puudub. Teleportatsioonis on siis ainult kaks kirjeldavat suurust: kui kaugele keha ruumis ( ajas ) teleportreerub ja millises suunas see toimub. Mitte midagi muud ei ole. Esimesel juhul oli tegemist nagu klassikalise mehaanikaga, kuid teine juht sarnaneb pigem kvantmehaanikaga. Seda, et hyperruumis aega ja ruumi ei eksisteeri, tähendab tegelikult seda, et keha liikumine hy- perruumis ei võta enam aega ja ruumi. Selles ongi „asja“ sisu. Kuid „ettekujutada“ võib hyperruumi ikkagi tavalise aegruumina. Hyperruum on nagu „väljaspool“ tavaruumi. Miski, mis on „väljaspool“, on midagi sootuks teistmoodi. Näiteks „väljaspool“ aegruumi ju seda aegruumi enam ei ole. Seda enam lihtsalt ei
annaabi.ee 
