Jaotamine Planktilise faasi kestvuse järgi. Suuruse järgi. Toitumise järgi. Elukeskkonna järgi. Planktilise faasi kestvus Planktonit saab jagada kahte rühma: holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis). Suurus. Suurim: megaloplankton. (Loomad, nt meduus.) Väikseim: femtoplankton. (Mereviirused.) Kokku on suurusegruppe 7. Toitumine. Fütoplankton, zooplankton, bakterplankton. Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed vetikad, kes elavad veepinna lähedal, kus on fotosünteesimiseks piisavalt valgust. Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest.
Botnia lahes) c) karik-kerilane K. cochlearis recurvispina. Jaotus organismide suuruse järgi 1. Nanoplankton 2-20 m (flagellaadid). 2. Mikroplankton - 20-200 m (ripsloomad, väikesed keriloomad). 3. Mesoplankton 0,2-1 mm (suured keriloomad, vesikirbulised, aerjalgsed, mitmesugused suuremate planktonorganismide vastsed). 4. Makroplankton - >1 mm (kalade noorjärgud). 5. Megaloplankton 1 mm kuni 20 cm (ainuõõssed: meririst, meriseen, meritikker). 6. Läänemere bentilistest selgrootutest 10% esinevad planktilised vastsed. Kogumise viisid: · Kogutakse mikro-, mesoja Joonis 2. CPR (Continuous Plankton Recorder). makrozooplanktonit. · Mikroplanktonit kogutakse batomeetriga (5 ja 23 l), meso- ja makroplanktonit aga planktonvõrguga (võrgusilma suurus 90 kuni 200 m). CPR (Continuous Plankton Recorder). Kogutakse mereplanktonit pikkadel vahemaadel
annaabi.ee 
