Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
Enamik
neist tegeles karjakasvatamisega, eluviisi üsna liikuv. Kultuurkihid õhukesed, erandiks
selles suhtes Soome.
Maeti maahaudadesse külili, jalad põlvist kõverdatud, mõnikord selili, siruli. Naised
maeti vasakul küljel, mehed paremal, surnu nägu jäi lõuna poole. Domineerisid
üksikhauad. Mõnel pool liivast v mullast kääpad. Mõnikord matuse ümber kraav.
Madalmaadel on kääpaid seostatud omaaegse teedevõrgustikuga. Lõuna-Skandinaavias ja
Põhja-Saksamaal maeti megaliitkalmetesse. Enamasti üksikud matused, Kesk-Euroopas
16
ka mitme inimese matused ühes hauas. Tsehhis maa-aluseid kalmistud. Kalmeid kõikjal
arvukalt.
Panusteks tulekivilaastud; kivikirved, keraamika; talvad, vaskrõngad.
Praegu peetakse venekirveid staatuse sümboliteks. Leitud ka miniatuurseid kirveid neil
kirvestel oli rohkem kui vaid võimalik praktiline tähendus.
Keraamikal nöörornament. Levinuim tüüp on S-tähe kujulise profiiliga. Ornament: