ning nõustub Mefistofelese pakkumisega, mis eeldab seda, et Maa peal täidab kurat kõik Fausti soovid, kuid allilmas peab mees omakorda Mefistofelest teenima. Kuradit ei kohuta ükski Fausti soov ega käsk, kuid hoiatab doktorit, et võib tulla aeg, kus ta hakkab ka maisest elust mõnu tundma ning kahetseb tehtud lepingut. Sellest hoolimata jõutakse kokkuleppele ning selle jõustumiseks annab Faust Mefistofelesele tilga oma verd. Faust annab Mefistofelesele mõista, et teda pole mõjutanud kogutud rikkused ning ta tunneb end üksiku ning kasutuna. Mefistofeles hakkab otsima uusi viise, kuidas doktori hinge püüda ning viib ta rahva sekka kõrtsi, tahtes mehe tuju parandada ning panna teda elust rõõmu tundma. Pärast seda peibutab kurat Fausti läbi viima noorenduskuuri, pärast mida armub Faust Margaretasse, range kasvatuse, kuid heasüdamlikku tütarlapsesse. Mehel õnnestub võita
See avaldati kahes osas.''Fausti'' peetakse Goethe kõige tähtsamaks teoseks. ''Faust'' räägib kuradi(Mefistofeles) ja inimese(Faust) vahelistest suhetest ja kuidas üks teist mõjutab. Tähtsaimateks tegelasteks on Mefistofele ehk kurat,Faust ja Margaret (ehk Gretchen),kes tekitas Faustis suurt huvi ja tundeid. Tähtsamad sündmused (lk 10)Direktor palub Komödandil ja Luuletajal tööle asuda. (lk 13)Issand ja Mefistofeles veavad Fausti vooruslikuse peale kihla. (lk 31-37)Issand annab Mefistofelesele vabad käed Fausti suhtes.Faust ja Wagner jalutavad lihtrahva seas,kes Fausti kiidavad,Faust räägib oma isast.Isa oli tal võidelnud katkuga.Wagner ja Faust silmavad puudlit.Faust võtab ta koju kaasa.(lk 38)Selgub puudli tõeline pale-Mefistofeles. (lk 41-43)Saades aru,et Mefistofeles on kurat,ei taha Faust teda takistavat pentagrammi ära võtta,et ta saaks ära minna.Faust jääb magama ja Mefistofeles laseb oma jüngritel pentagrammi läbi järada.
Nende rutiinne elu on neid viinud masenduseni, ning nad hakkavad oma ellu otsima midagi uut. Faust otsib oma ellu mõtet. Ta tahab tunda armastust, olla õnnelik ja jälle noor. Harry Haller seevastu otsib aga viisi kuidas kõige piinarikkamalt surra, mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Nad hakkavad ka oma otsinguid erinevalt teostama. Fausti aitab sellel teel salakaval Mefistofeles. Faust teeb temaga lepingu, et leida elus õnn, vastutasuks tahab Mefistofeles aga tema hinge. Tänu Mefistofelesele tutvub Faust Margaritaga, ning armub temasse. Selline sügav armastus päästab Fausti hinge põrgusse sattumisest. Sellist armastust tunneb ka Harry Hermine vastu. Hermine õpetab Harryt elu nautima, sellest rõõmu tundma, ning alla suruma Harrys pesitsevat stepihunti. Stepihunt ei lase Harryl elada täisväärtuslikku elu, see hoiab teda tagasi ja lükkab eemale sealsest ühiskonnast. Harry metik Stepihundi loomus saab aga temas jagu, ning ta tapab armukadedusest Hermine.
,,Faust" Johann Wolfgang Goethe Issanda ja Mefistofelese vaheline leping seisnes selles, et esmalt Moosese raamatu järgi lõi jumal inimese endanäolisena valitsema kõige elusa ja elutu üle. Mefistofeles on seisukohal, et inimene on mannetu, igavesi nurjuv. Ta võrdleb teda tirtsuga, kel puudub lennuvõime. Jumal annab Mefistofelesele vabad käed Fausti hinnata ja sõnastab väga olulise arenguprintsiibi: ka kurjast kasvab hea. Probleem ei ole niivõrd Fausti erakordses isikus, vaid inimese olemuses üldse. Issand tunnistab, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Fausti ja Mefistofelese vaheline kokkuleppe tuum seisnes selles, et teose algul on Faust depressioonis. Ta on rahulolematu iseenda teadmistega (s. o inimkonna teadmistega üldse).
),siis ta sureb. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistoteles ei saanud Fausti juurest lahkuda, sest Fausti ukse juurde oli joonistatud pentagramm. Pentagrammi üks nurk ei olnud kinnine koer võis sealt sisse tulla, aga Kurat mitte. Seob kuradeid ja kolle tava, et minna tuleb tuldud teed. Nii olengi nüüd sinu võrgus. Ja kuna tegu oli ikkagi kihlveoga, siis ei saanud Mefistofeles alla anda ja Fausti juurest lahkuda, kuna siis oleks ta kaotaja. Mefistofelesele meeldis inimeste keskel tegelikult ja kui ta võidab kihlveo siis saaks ta maitsta triumfi. Ma arvan, et Mesistofoles lausa janunes väljakutsete peale ja sellepärast ta jäigi Fausti juurde. Kurat sai sisse tulla, kui teda kolm korda sisse kutsuti. Alustatakse retkega lõbusate tudengite joomaseltskonda, mis lõppeb kaklusega. Kaklus toimub Mefistofelese ja tudengite vahel. Faustile endale ei meeldi joomapeod vms, kuid suhtus rahvasse hästi.
küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" - mõlemal leidub sarnasusi Goethe "Faustiga". Mulle isiklikult teos meeldis, kuna selle ülesehitus erines väga varemloetust. Ka Kuradi ja Issanda vastandamist ning Mefistofelese asjatuid püüdlusi oli huvitav jälgida
" siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel." Leping Mina, Mefistofeles, luban Faustile: 1.pakkuda talle oma teenrikohust 2.Anda talle kõik, mida inimese hing v õib ihaldada 3.püüda iga hinna eest Fausti soove rahuldada 4.aheldada Faust põrgusse, kui suudan talle pakkuda midagi, mis v õtab temalt rahutuse ja ta lausub s õnad : ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel!" 666 Mefistofeles. Mina, Faust, luban Mefistofelesele: 1.nõuda temalt kõike mida inimhing ihaldab 2.anda oma hing Mefistofelesele, kui miski tema pakutu peaks mind n õnda õnnelikuks tegema, et lausun s õnad: ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel!" 3.teenida teda lõpmatuseni, kui olen tema pakutule alistunud. F. Faust. Auerbachi kelder Tudengite joomaseltskond möllab ja sisse astuvad Mefistofeles ning tema järel Faust. Tudengid tahavad teada, mis meestega on tegemist ning Mefistofeles ja
peab oskama edasi elada. Juba antiikaja filosoofid arutlesid elu mõtte üle. Ma usun, et ka nemad ei olnud oma eludega rahul, just nagu Faust. Siiski ei teinud mõttemehed kuradiga lepinguid. Vähemalt selline on minu arvamus. Raamatu peategelane aga tegi. Ma arvan, et lõppude lõpuks muutis see ta kurvemaks. Doktor sai tunda armastust, kuid hiljem kaotas selle ja pidi tundma lähedase kaotuse leina. Tänu Mefistofelesele tappis Fausti naine ka oma ema, mis tähendab, et kurat oli süüdlane 2 inimese surmas ja ühe persooni elu rikkumises. Saatan on läbi aegade olnud kõige kurja ja halva sümboliks. Iga haritud inimene peaks teadma, et ,,kuradiga diili tehes" ei ole midagi head loota. Enamustes kirjandusteostes on kirjutatud, et pagan tahab inimese hinge ja leping allkirjastatakse verega. Inimesed otsivad elus õnne, seeläbi aga satuvad mõned ka pahandustesse. Ma kardan,
Kui Faust tuleb Mefistofelesega nõia juurde. Faust silmitseb peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele, nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek, Faust lastakse ringist välja ja nõid soovib talle õnne. 6) Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab? Mefistofeles jätab Margareta tuppa ehetekarpi, kus on igasugused kuldehed, juveelid jne. Kui Mefistofeles märkab, et Margareta tuleb koju, ta lahkub sealt koos Faustiga. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja viib pappi juurde. Papp võtab seda endale, jättes neiu ilma kingita
ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" - mõlemal leidub sarnasusi Goethe "Faustiga". "Faust" seostub mingil määral eksistentsialismiga otsib inimese elule mõtet. Bulgakov vaatas nooruses emaga koos 50 korda "Fausti" hiljem sündis selle motiividest "Meister ja Margarita".
6.Kirjelda Fausti ja Mefeistofeles esimest kohtumist. Nende kokkulepe. Kui Wagner ja Faust jalutamas käisid ja kohtasid musta puudlit , võttis Faust koera enda juurde koju kaasa, kus koer muutus Mefeistofeleseseks ning pakkus talle lepingut ,kus ta on kohustatud teda teenima senikaua kuni Faust tunnistab , et ta on õnnelik. Peale seda võis Kurat Fausti hinge põrgusse viia. Faust oli sellega nõus, sest ta arvas ,et seda ei juhtu kunagi. Leping tehti verega, kuna sõnadest Mefistofelesele ei piisanud. 7.Mis toimub nõiaköögis? Peale lepingu sõlmimist läksid nad Auerbachi keldrisse, kus oli üks joomaseltskond,kellega nad liitusid. Fausti ei meeldinud need joomised ja lõbustused. Siis viib Mefistofeles Fausti nõiakööki, et Faust jooks seal noorendavat eliksiiri. Varsti kohtas ta oma teekonnal Margaretat, kes talle koheselt meeldima hakkas ja Faust palus Mefistofelesel korraldada nende kohtumise. 8.Faust ja Margarete.
Ma tahan sellist masinat oma silmaga näha. Ainult siis suudan ma uskuda. Toimeta mind ühele sellisele imemasinale ja täida mu unistus milleks on linnutiivul lennata üle maa. Mefistofeles: Täidan oma isanda käske suurima heameelega. [Faust ja Mefistofeles ilmuvad Tallinna lennuväljale kus Mefistofeles tutvustab Faustile lennukit.] Faust: (kahtlustavalt mõeldes) Ma ei suuda uskuda, et üks selline rauahunnik suudab lennata lindudega! (Mefistofelesele) Tiivad on tal küll olemas nagu linnul, aga see on puhas hullus! Oled mind ninapidi vedanud? Mefistofeles: Üldsegi mitte. Kui te mind ei usu, siis tarvitseb teil kõigest end ringi pöörata. [Tallinna lennuväljale maandub Estonian Airi reisilennuk. Faust seisab tardunult suu lahti.] Faust: Uskumatu! See on tõesti võimalik! Mis must maagia see küll on? Mefistofeles: Äki sooviksite minna pardale? See sama lennuk stardib uuesti veidikese aja pärast. Meil pole aega raisata.
Temas tärkavad uued mõtted ning õnnelikud mälestused ja ta otsustab edasi elada. 1.4 Faust kahtleb alguses, et kas peaks lepingu sõlmima või mitte. Ta teadis, et kurat tahab midagi vastutasuks, sest ta on selline egoist ja ilma kasuta ta midagi ette ei võta. Sellegipoolest nõustub ta Mefistofelese kihlveoga, kus Faust peab teda pärast teenima põrgus. Lepingu üheks osaks on aga selle kinnitamine verega, millega Faust ei taha nõustuda, küsides, et kas Mefistofelesele ei piisa ausa mehe sõnast, kuid lõpuks muudab meelt ja kinnitab lepingu oma verega. Faust ja Mefistofeles käivad koos pika teekonna. Alustuseks tutvustab kurat talle lõbusat kõrtsielu Auerbachi keldris Leipzigis, kus nad liitusid joomase seltskonnaga. Sellest tüdines Faust peagi ja nad liikusid edasi nõiakööki. Kuigi Faust vihkas nõiakunsti, jõi ta seal elliksiiri, mis muutis ta 30 aastaseks. Varsti
5) Miks Mefistofeles ei saa Fausti juurest lahkuda? Mefistoteles ei saanud Fausti juurest lahkuda, sest Fausti ukse juurde oli joonistatud pentagramm. Pentagrammi üks nurk ei olnud kinnine koer võis sealt sisse tulla, aga Kurat mitte. Seob kuradeid ja kolle tava, et minna tuleb tuldud teed. Nii olengi nüüd sinu võrgus. Ja kuna tegu oli ikkagi kihlveoga, siis ei saanud Mefistofeles alla anda ja Fausti juurest lahkuda, kuna siis oleks ta kaotaja. Mefistofelesele meeldis inimeste keskel tegelikult ja kui ta võidab kihlveo siis saaks ta maitsta triumfi. Ma arvan, et Mesistofoles lausa janunes väljakutsete peale ja sellepärast ta jäigi Fausti juurde. 6) Kuidas reageerib saadud teabele Faust? Ma arvan, et Faust oli isegi natuke üllatunud ja pisut rõõmus, sest selleks eluetapiks oli ta pidanud palju elus pettuma. Ta võttis selle pakkumise küllaltki rõõmuga vastu, sest tal polnud isegi millegi üle kaaluda. Ta otsis elus vastusi ja seiklusi
5.Mis toimub Faustiga nõiaköögis? Kui Faust tuleb Mefistofelesega nõia juurde, Faust silmitseb peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele, nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek, Faust lastakse ringist välja ja nõid soovib talle õnne. 6.Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab? Mefistofeles jätab Margareta tuppa ehetekarpi, kus on igasugused kuldehed, juveelid jne. Kui Mefistofeles märkab, et Margareta tuleb koju, ta lahkub sealt koos Faustiga. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja viib pappi juurde. Papp võtab seda endale, jättes neiu ilma kingita
Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda
Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise
5.Mis toimub Faustiga nõiaköögis? Kui Faust tuleb Mefistofelesega nõia juurde, Faust silmitseb peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele, nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek, Faust lastakse ringist välja ja nõid soovib talle õnne. 6.Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab? Mefistofeles jätab Margareta tuppa ehetekarpi, kus on igasugused kuldehed, juveelid jne. Kui Mefistofeles märkab, et Margareta tuleb koju, ta lahkub sealt koos Faustiga. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja viib pappi juurde. Papp võtab seda endale, jättes neiu ilma kingita
Selle vestluse lõpptulemusena sünnibki luuletaja sulest ,,Faust". ,,Faust" algab stseeniga taevast, kus kohtuvad jumal, inglid ja kurat, kelle nimi on Mefistofeles. Mefistofeles esitab jumalale palve, et ta saaks võimaluse Fausti hing endale võita, pakkudes talle kõikvõimalikke maiseid naudinguid. Kuna jumal usub, et faustisugust meest ei anna jumalast ja vaimuannetest eemalepeletada ükski maine nauding, annab ta Mefistofelesele võimaluse üritada Fausti hinge endale võita. Järgmisena liigub tegevus keskaegsele Saksamaale, Fausti koju. Siin kirjeldab Goethe, et Faust on senini elenud teadlase elu, kes on suureks õpetajaks ja keda rahvas austab kõrgelt. Samas Fausti hing ei ole rahul. See väljendub kõige selgemalt tuntud Sokratese tõdemuses ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Nimelt mõistab Faust, et mida targemaks ta saab, seda rumalam ta on, kuna maailmas leidub nii palju teadmisi, et üks inimene ei ole
Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline Wagner ülestõusmispühade puhul linna vahel jalutavad, ilmub Fausti juurde puudel, kelle mees haletsusest endaga koju viib. Fausti töötoas aga moondub koer äkitselt Mefistofeleseks ja nad lepivad kokku, et kui Mefistofelese
Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda
lapsik. (vallandab krokstadi, sest talle ei meeldi) kõige suurem muutus, kus ta tahab öelda lahti norast, sest too pm päästis ta elu. Uus aasta- 12. Klass Faust 1. Millisena näis Maa ingleile ning mida teadis maapealsest elust Mefistofeles: a. Mefistofeles arvas, et inimsed on äraostetavad ning reetlikud. See on nende loomuses. b. Inglite silmis oli maapealne elu nagu lill. 2. Millise lubaduse andis Issand Mefistofelesele seoses kihlveoga Fausti üle ning mida ta selle õigustuseks lausus? a. Issand ei sekku Mefistofelese tegemistesse, kuid lubas, et ühel päeval juhib ta Fausti taevasesse paika. 3. Miks polnd Faust õnnelik, kuigi ta oli kõik teadused läbi uurinud, saanud magistriks ja isegi doktoriks? a. Ta ei olnud leidnud vaimulikku ,,jõudu". Ta teadis, et on olemas asju, mis jäävad inimesele igavesti kättesaamatuks. 4
.. eri värvi sulmad, kulmud! Andke andeks, aga äkki pole te isegi ooperit "Faust" kuulnud?"" (M&M lk 132) Woland, kõiki romaani tegevusliine läbiv tegelane ja liikumapanev jõud. Teiste sõnadega "osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Esimesel kohtumisel on Berliozile ja Ivanile kohe selge, et tegemist on välismaalasega, kuid rahvuses ei ole nad kindlad. Ivani lõplik otsus - sakslane - viitab otseselt Fausti tegelasele Mefistofelesele. Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina. Tema nimi tuleb ilmselt samuti Goethe meistritöös esinenud deemoni Volandi nimest. "V" vahetamine "W"-ga on tehtud ilmselt selleks, et lisada saksapärasust.
"Näete siis... sest juba nägu, mida te kirjeldasite... eri värvi sulmad, kulmud! Andke andeks, aga äkki pole te isegi ooperit "Faust" kuulnud?" Woland, kõiki romaani tegevusliine läbiv tegelane ja osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head. Esimesel kohtumisel on Berliozile ja Ivanile kohe selge, et tegemist on välismaalasega, kuid rahvuses ei ole nad kindlad. Ivani lõplik otsus - sakslane - viitab otseselt Fausti tegelasele Mefistofelesele. Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina. Tema nimi tuleb ilmselt samuti Goethe meistritöös esinenud deemoni Volandi nimest. "V" vahetamine "W"-ga on tehtud ilmselt selleks, et lisada saksapärasust
9. Fausti ja Mef. lepingus oli, et elu nautima ei saa jääda ja mef. viib Fausti maailma rändama. Faust aimab halba lk 89.: "Ta leeki ôhutab, et lôômaks ihas pôu selle kauni kuju järele. Nii ihaldustest tuigun naudinguisse..." Faust on jôudnud ka äratundmisele, et tema on rändur, aga Margareta "alpi nurmel lihtne süütu hing" lk.91-92 10. Mefistofeles viib Fausti Volbriöösse, seal saab Faust teejuhiks Vastuoluvaim, Faustile viirastum Margareta. Faust asub Mefistofelesele etteheiteid tegema, kuid viimane vastab: "Kes oli see, kes ta hukatusse tôukas?" 11. Kui Faust jôuab Margareta juurde vangikongi, on hilja, midagi ei saa muuta, Margareta pihib Faustile oma muret, ei süüdista milleski ja läheb vastu surmale pääsmisele. Faust ütleb endale. "Mu sünnihetk, ole neetud!" II osa lk.185 Wagner on saanud homunkuluse lk.247 Helena olemus lk.262 Euphorion, eufooria=unistuse kütke lk.266 Helena lahkub
Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda
Euphorioni, Fausti ja Helena poja traagiline Ikarose lend lõpetab järsult selle ajatu idülli igatsus momendi reaalsuse. Faust tagasisõit maa peale ja sõjakäik valekeisri vastu toovad võimaluse tegutsemiseks üldsuse huvides: merepõhjast saagu viljakandev maa vabale rahvale. Ideelisele teole ebakõlaks on Fausti tahe omada Philemoni ja Baucise maalappi tõrkuvad vanakesed hukkuvad leekivas onnis. Päris süü langeb muidugi Mefistofelesele, kuid Fausti needmises on kindel alatoon ülikvõimu kaheteralisuses. Tuleb Mure ja hingab Fausti pimedaks. Maakuivatustöö aina kulgeb edasi, saavutusi ette nautides tunnistab Faust selle ülimaks silmapilguks ja sureb. Hingemüümise lepingu alusel vaieldav olukord Fausti surematu hinge edasisest kuuluvusest leiab lahenduse taevavägede võitluses põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui
annaabi.ee 
