Pragmaatika eesmärgid on välja selgitada: üldprintsiibid, millele allub inimestevaheline suhtlemine; spetsiifilised suhtlusüksused,millest pannakse kokku vastastikused pöördumised; pragmaatilised strateegiad ja reeglid, mille järgi seostatakse üldised suhtlusprintsiibid konkreetsete suhtlusüksustega mingis konkreetses situatsioonis. Maksiimid-keelelise käitumise juhised. Koostööprintsiip- kvantiteedimaksiim, kvaliteedimaksiim, relevantusmaksiim, meetodimaksiim. Viisakusprintsiibi juhised- taktimaksiim, aprobatsioonimaksiim, tagasihoidlkusmaksiim. Keele pragmaatilised vahendid- rõhumäärsõnad, sõnajärg, kõneviisid, intonatsioon, sünonüümide ja hinnangusõnade valik, lausetüübid, modaalsõnad.
teeb: 1)lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad, 2)viitab, 3) taotleb mingit eesmärki. Grice'i koostööprintsiip ehk kooperatiivsusprintsiip 1.Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti - ära ütle seda, mida usud olevat vale, ära ütle seda, mille jaoks sul ei ole adekvaatseid tõendeid. 2.Kvantiteedimaksiim: Anna nii palju infot, kui vaja. Ära anna rohkem infot, kui vaja. 3.Relevantsusmaksiim: Edasta infot, mis on relevantne. 4.Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti väldi segasust, räägi lühidalt. Vestlusanalüüs 3 põhilist mehhanismi- vooruvahetusmehhanism(korraga räägib ainult üks ja pealerääkimised minimaalsed), naaberpaarid ja parandus. 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist sotsiolingvistika eelideed keelegeograadia ja murrete uurimine 19. saj teisest poolest. Murrete uurimisel oli alguses esiplaanil maalähedus vastandina linnastumisele.
Deiksis- keele kasutus kontekstis Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus. Viisakusprintsiibi teenistuses on konditsionaal eelkõige siis, kui tahetakse pehmendada direktiivi või vähendada oma enesekindlust väidetes. Dialoogi struktuur Kooperatiivsusprintsiip Kvantiteedimaksiim- infot olgu õiges koguses Kvaliteedimaksiim- info olgu tõene Relevantsusmaksiim- info olgu asjakohane, oluline Meetodimaksiim- info olgu arusaadav IMPLIKATUUR on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal, kasutades eelkõige kooperatiivsusprintsiipi. Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna Verb v hüppama, jooksen
millele in suhtlemine üldse võimalik. Lähtutakse kirjutamata seadusest, et kogu suhtlus toimub printsiibil 'ole võimalikult aktiivne'. Jaguneb: - Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. kui tahad et sinu suhtluseesmärgid täituks. - Kvaliteedimaksiim öeldu peab olema tõene, ära valeta. Et oleks kvaliteetne info. - Relevantsusmaksiim öeldu olgu asjakohane. Selle põhjal tuletatakse lisatähendusi. - Meetodimaksiim ole arusaadav, kõnekati sooritamise meetod oleks arusaadav ja mõistetav. Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi. Deiksis (indeksikaalsus) 1. Isikudeiksis kes räägib, kellele räägib 2. Ruumi- ehk demonstratiivdeiksis siin, seal, see, too, vasakul, paremal jms. Ehk osutus 3. Ajadeiksis lähtub kõnelemisehetkest, nt siin, praegu, täna, homme, täisminevik, tulevik jms. Keele varieerumine
Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Pragmatika põhivaldkonnad kõneaktiteooria: põhilised kõneaktid(kõneteod) on nt VÄIDE ja DIREKTIIV • implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip • deiksis • viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus (vt pastaka laenamise näidet), • dialoogi struktuur kooperatiivsusprintsiip – kvantiteedimaksiim – kvaliteedimaksiim – relevantsusmaksiim – meetodimaksiim Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi Semantika uurib keelelisi tähendusi Tähenduse uurimine semantikas: • komponentanalüüs –kategooriad (komponendid) on selgete piiridega, neid saab määratleda duaalselt (on/ei ole); • prototüüpanalüüs: mõistete piirid võivad olla hägusad, mõistetel on tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikeks (tihti metafooride kaudu)
(kõneteod) on nt VÄIDE, PALVE, KÜSIMUS, ETTEHEIDE, ÄHVARDUS, KOMPLIMENT jne Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus (vt pastaka laenamise näidet), Kooperatiivsusprintsiip. Anna vestlusesse nõutav panus (käesoleval ajahetkel ja käesolevate eesmärkide suhtes) – kvantiteedimaksiim (infot olgu õiges koguses) – kvaliteedimaksiim (info olgu tõene) – relevantsusmaksiim (info olgu relevantne) – meetodimaksiim (info olgu arusaadav) Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi, nt “Siin on palav” (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist” 7. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Tüpoloogiline liigitus: struktuuri järgi Genealoogiline liigitus: päritolu järgi Areaalne liigitus: piirkondlik Sotsiolingvistiline: jagatakse vastavalt sellele kui palju on keeli ja kuidas neid
tunneb selles ära, mingil määral, ühise eesmärgi või vähemalt vastastikku aktsepteeritud suuna. KOOPERATIIVSUSPRINTSIIP (Grice 1967) Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes). Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti Kvantiteedimaksiim•Anna nii palju infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim•Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav 22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli
- kooperatiivsusprintsiip inimesed suhtluses jälgivad, et nad teevad koostööd oma partneriga, et kõik saaks aru ja suhtlus oleks ladus. Üks printsiibi rikkumine on iroonia (kui teine irooniat mõistab, siis ei riku ka). Jaguneb neljaks: 1. kvantiteedimaksiim annab piisavalt informatsiooni 2. kvaliteedimaksiim on või usutakse olevat tõsi 3. relevantsusmaksiim oletame, et see, mida öeldakse, on asjakohane 4. meetodimaksiim inimene püüab olla rääkides arusaadav. Deiksis. Väjendid või sõnad, mis on interpreteeritavad ainult seoses olukorraga. Tähendus sünnib ainult realses olukorras (nt mina olen siin kus see siin on?). Mina, sina, homme, seal tähendus tuleb ütlemisolukorrakst. Indeksikaalsuse sünonüüm. Viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu. Näo all mõeldakse inimese sotsiaalset välispilti, kuidas inimene paistab suhtleva isikuna teistele. Nägu jaguneb positiivseks ja negatiivseks.
Võib ka kirjalik olla. Implikatuuriteooria (1960-ndad) on tihedalt seotud kõneaktiteooriaga. Järeldus implikatuur. ,,Siin on nii palav" (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist). Järelduste mehhanismid. Implikatuuriteooria aluseks on kooperatiivsusprintsiip (Grice). Ole kooperatiivne! 1) Kvaliteedimaksiim anna tõelist informatsiooni! 2) Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui tarvis! 3) Relevantsusmaksiim ole asjakohane! 4) Meetodimaksiim ole arusaadav! 1-4 = inimsuhtluse kirjeldus Grice'i järgi. Inimene võib suheldes loota, et teine inimene teeb temaga koostööd. Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi. Viisakusprintsiip 1980-ndatest; minapilt e nägu negatiivne ja positiivne viisakus. Inimese sotsiaalne tervik, mitte psühholoogia valdkonda kuuluv. Positiivne nägu tahab olla sõber, kuuluda gruppi; negatiivne nägu tõrjub teisi inimesi
Võib ka kirjalik olla. Implikatuuriteooria (1960-ndad) on tihedalt seotud kõneaktiteooriaga. Järeldus implikatuur. ,,Siin on nii palav" (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist). Järelduste mehhanismid. Implikatuuriteooria aluseks on kooperatiivsusprintsiip (Grice). Ole kooperatiivne! 1) Kvaliteedimaksiim anna tõelist informatsiooni! 2) Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui tarvis! 3) Relevantsusmaksiim ole asjakohane! 4) Meetodimaksiim ole arusaadav! 1-4 = inimsuhtluse kirjeldus Grice'i järgi. Inimene võib suheldes loota, et teine inimene teeb temaga koostööd. 9 Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi. Viisakusprintsiip 1980-ndatest; minapilt e nägu negatiivne ja positiivne viisakus. Inimese sotsiaalne tervik, mitte psühholoogia valdkonda kuuluv. Positiivne nägu tahab olla
Tähendus on otsene või järeldatu. Põhieeldus on, et inimesed teevad suheldes koostööd. Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust. · Kvantiteedimaksiim anna piisav hulk infot! (osa jätab rääkimata). · Relevantsusmaksiim ole relevantne! (asjakohane) Pole vaja rääkida asju, mida pole vaja. · Meetodimaksiim ole arusaadav! Kasuta sõnavara, millest teised ka aru saavad. · Viisakusprintsiip: minapilt e nägu. Põhitermin Browni ja Levinsoni teoorias. Olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus
midagi muud. Suhtlus on koostööline pingutus, milles iga osavõtja tunneb ära ühise eesmärgi või mõlemale sobiva suuna. Kooperatiivsusprintsiip: anna vestlusse nõutav panus. Kvaliteedimaksiim: anna edasi ainult tõest, mitte valet ega tõendamatut. Kvantiteedimaksiim : anna piisavalt infot. Relevantsismaksiim : anna asjakohast infot. Meetodimaksiim: ole arusaadav, konkreetne, järjekindel; väldi segasust, mitmetähenduslikkust. Intentsionaalsus: ,,S mõtles/vahendas sisu X-ga midagi" on võrdne ,,S kavatses lausungiga X toota teatud mõju kuulajatele selle kaudu, et kuulajad tunnevad selle kavatsuse ära". 26. Psühholingvistika valdkond. Keele omandamise uurimine psühholingvistika osana. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus
•eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd •kvaliteedimaksiim – „Räägi tõtt!“, eeldatakse et vestluspartner ei valeta •kvantiteedimaksiim – „Anna piisav hulk infot!“, eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot •relevantsusmaksiim – „Ole asjakohane!“, kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest •meetodimaksiim – „Ole arusaadav!“, eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid •maksiimide rikkumise näide on iroonia (eelkõige kvaliteedimaksiim) •deiksis (indeksikaalsus) – nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust Viisakusprintsiip viisakusprintsiip: minapilt e nägu •viisakus on valetamine •esineb kõikides keeltes
o eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd o kvaliteedimaksiim ,,Räägi tõtt!", eeldatakse et vestluspartner ei valeta o kvantiteedimaksiim ,,Anna piisav hulk infot!", eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot o relevantsusmaksiim ,,Ole asjakohane!", kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid o maksiimide rikkumise näide on ironnia (eelkõige kvaliteedimaksiim) * deiksis (indeksikaalsus) nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust o isikudeiksis nt. isikulised asesõnad: ma, sa, ta o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt
Tähendus on otsene või järeldatu. Põhieeldus on, et inimesed teevad suheldes koostööd. Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust. · Kvantiteedimaksiim anna piisav hulk infot! (osa jätab rääkimata). · Relevantsusmaksiim ole relevantne! (asjakohane) Pole vaja rääkida asju, mida pole vaja. · Meetodimaksiim ole arusaadav! Kasuta sõnavara, millest teised ka aru saavad. · Viisakusprintsiip: minapilt e nägu. Põhitermin Browni ja Levinsoni teoorias. Olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus
teooria) sellel on terviklik suhtluseesmärk. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus ,,Auto ei lähe käima." see võib olla palve, ettepanek, käsk, küsimus, teade. Viisakusstrateegiad Brown & Levinson: Politeness, 1987 Pragmaartika Kõneakt Implikaturr Kooperatiivsus Kvanditeedimaksiim Kvaliteedimaksiim Relevantsusmaksiim Meetodimaksiim Deiksis Viisakusprintsuup: minapilt ehk nägu Nefatiivne ja positiivne viisakus TEKST: viiteahelad Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Sidusus saab anafooriga teha. Ellen1 astus elutuppa2 ja vaatas tähelepanelikult ringi. Ta1 otsis kassi3, kes3 oli enne teda1 sinna2 jooksnud. Ta1 arvas, et loom3 on ennast3 peitnud raamaturiiulisse4 ja ootab seal4, kuna saaks perenaisele1,3 kaela hüpata
Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes). Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti • ära ütle seda, mida usud olevat vale, • ära ütle seda, mille jaoks sul ei ole adekvaatseid tõendeid. Kvantiteedimaksiim • Anna nii palju infot, kui vaja. • Ära anna rohkem infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim (Suhtemaksiim) • Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti • väldi segasust, • väldi mitmetähenduslikkust, • räägi lühidalt, • ole järjekindel (korralik). Vestlusanalüüs Vestlusanalüüsi ehk konversatsioonianalüüsi (CA) juured on etnometodoloogias ja lingvistilises pragmaatikas CA peaeesmärk: avastada vestluse struktuur. Vestlus: a) argivestlus, b) institutsionaalne vestlus Reaalse vestluse täpne litereering Põhiteemad:
annaabi.ee 
