stiliseeritult 3.PELOPONNESOSE PS: ahhailased (vanade kreeklaste hõimud), elulaad karm ja sõjakas, mis mõjutas ka kunsti Arhitektuur: kindlustatud lossid ja linnamürid. Tyrinsi linnus- ümbritsetud võimsatest kiviplokkidest ringmüüriga, korrapärane ruumide paigutus. Oluline osa on megaron e meestesaal (hiljem eeskujuks templi ehitusele). Kuulsaim linn Mükeene (Agamemnoni kodulinn). Linnus on ümbritsetud kükloopide müüriga. Mükeene Lõvivärav, ava 3x3 m. Kuppelhauad- ehitamiseks kasutati pseudovõlvkaart. 19. saj eKr avastas H. Schlieman Trooja. Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST
Kõik kultuur hävis. Mükeene kultuur Uueks kultuurikeskuseks kujunes Lõuna-Kreeka ehk Penoponneus ja Hegeose saare. Mükeene ja Tirynsi lossides saab tundma õppida tolleaja kunsti 16.09 Mükeene lossi iseloomustas: • Hästi korralikult kindlustatud (nn glükloopilised müürid) • Kui läbiti müüris olev värav, järgnes lahtine käik, mille lõpus oli teine väravehitis propülee. • Järgnes sillutatud õu, mida ümbritses sammaskoda • Pearuum megaron ehk meestesaal • Kasutati prinitiimset võlmimist, sammas läks laiemaks. Kõige omapärasemaks näiteks on kuppelhauad. Kõige kuulsam kuppelhaud on Atreuse varakamber, läbimõõt 14.2m ja kõrgus 13.6m • Lossi seinad olid kaetud maalidega. Kuldsed maskid ja lõvide värav oli leitud Atreuse varakambrist KREEKA KULTUUR Arhitektuur Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosneval alaehitisel krepidoma, ülemine aste oli stülobbaat
Mükeene kultuur: uueks kultuurikeskuseks kujunes Mükeene, mis asub Penoponnesuse. Teine kuulsaim loss on Tirynsi loss. Need lossid olid tugevalt kindlustatud võimsate ringmüüridega. Müüris olevast väravast sai sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel oli teine värav teise müüri sees. Pärast seda tuli veel kolmas värav. Väravehitus=propülee. Kreeta lossis oli ka pearuum ehk Megaron e. meestesaal. Lossis kasutati ka võlvimist, sammas läks samuti ülevalt jämedamaks. Hästi kuulus= Lõvide värav. Kõige imetluspärasemaks Kreeta kultuuris on maa-alused hauad. Kõige kuulsam Atreuse varakamber (väljakaevaja Schliemann). Läbimõõt 14,2m, kõrgus 13,6m. Hunnide väepealik Attila ja mongolite väepealik Tsingiskhaan on maetud sinna. Lossid olid seinamaalidega kaunistatud, kasutati geomeetrilist
Sõjategevusest pildid puudusid. Mehi kujutati tumedamalt. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, haruharva rohelist. Suuri skupltuur ei olnud. Maaalused hauad kaks suurmeest. (TsingisKhaan 13saj; Attila 5saj) Lossid ja hauad olid kaunistatud seinamaalidega. Ainsaks reljeefkaunistuseks oli Lõvivärav Mükeenes. Mükeene kultuurikeskus. Tirünsi ja Mükeene võimsad kindlustatud lossid, lossil oli pearuum megaron e meestesaal, kus peeti nõu ja korraldati pidusid, puudus keskne õu, kasutati võlvimist, sammas sama, omapäraseim suured maaalused hauad (kuppelhauad), kõige suurema kõrgus 13,6m. § 10. Kreeka kunst. Periodiseeritakse: 1. KreetaMükeene periood. 12.saj eKr 2. Tume ajajärk e arhailine periood e Homerose ajajärk. 11.8. saj eKr 3. Suure kolonisatsiooniperiood. 8.6. saj eKR 4. Klassikaline ajajärk. 5.saj eKr 5. Hellenismi periood. 4.1. saj eKr
Ornamentika on looduslähedane. Kujutatakse nt. Mereloomi. Põhiliseks sisuks on elurõõm, kergus ja kiidulaul ilule ning loodusele. Kreeta saare omapärase kunsti hävitasid ahhailased. Kreeta saare kunsti nimetatakse minoiliseks kunstiks. Saare kunstistiil ulatus ka mandrile, Peolpennesose poolsaarelt põhja poole. Seal on ehitusmälestistest lossid ja linnamüürid, Tirynsi linnus. Siseruumide paigutus korrapärasem, iseloomulik suur-keskne pearuum megaron e. Meestesaal. Eeskujuks hilisematele templite põhiplaanidele. Mükeene linnamüür on laotud suurtest kivipankadest nagu Tirynisi linnuski. Kivide mõõtmed on nii suured, et kreeklaste arvates käis see inimesele üle jõu ja arvati et need on ehitanud kükloobid kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb kolmest kivirahnust ja nende toetuvast kiviplaadist. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad aimu ehitustehnika edenemisest
oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Lossid kindluslossid. Ehituskunst Mükeene ja Tirynsi lossides. Tirnys: 300x100 m suurusel platool. Ümbritses vägev ringmüür. Propüleed: ulatuslik väravehitis, mille kaudu pääseti eelõue. Megaron e. meestesaal: linnuse pearuum; keskel ümmargune kolle, mida ümbritsesid neli sammast, mis kandsid laepalke. Lahtine eeskoda ja kõrval veel muid ruume. Keskne õu asub pearuumi ees; Kreetas pearuum puudus. Kükloopide müürid - vägevatest kividest müür. Primitiivne võlvimine. Samasugune ülalt laienev sammas, aga puust ja tihti rikkaliku,
annaabi.ee 
