esitamisel ning moonutades sellega elu kõverpeeglit veelgi rohkem. Teine kitsaskoht on see, et üks üldine number ei saa anda riigi üldise arengu kohta paikapidavat ülevaadet. Vaadates näiteks Eestit ning Saudi Araabiat esimese indeks on 0,865 ning teisel 0,847 ning tabelis eraldab neid kahte riiki kaheksa kohta, kuid esimene on vaba ning võrdõiguslikkusele suunatud ühiskond, teise puhul on aga keskseteks märksõnadeks hoopis teokraatia, patriarhaalne ühiskond, meestekesksus ning naiste õiguste puudumine. Samuti just naiste seas väga madal haridustase. See omakorda tõstatab küsimuse kuidas saavad need riigid olla samal tasemel, ehk ilmestab koheselt ka seda, et üks indeks ei anna selget ülevaadet riigi arengu kohta. Vastus eelnevale retoorilisele küsimusele on aga lihtne Saudi Araabia kõrge koht tabelis on tingitud riigi kui sellise jõukusest kõrgem rahvamajanduse kogutoodang tõstab riigi asetsemist pingereas. Samas,
tegurid – nende interaktsioon. 2. Soolistest erinevustest tuuakse välja kolm: a. Meestel on paremad matemaatilised ja visuaal-ruumilised võimed. b. Naistel on paremad verbaalsed võimed. c. Mehed on agressiivsemad. d. Vahel osutatakse ka erinevustele sotsiaalselt kõrgelt väärtustatud valdkondades (tuntud kunstnikud, teadlased). Sellisel juhul püütakse tingimata näidata, et erinevuste aluseks on ühiskonna meestekesksus. 3. Sooliste erinevuste põhjustena käsitletakse õpikutes pigem/ainult sotsiaal-kultuurilisi tegureid. Kusjuures selgitamata, miks sotsiaal-kultuurilised erinevused ise tekkinud on. – taandub ajaloole. Bioloogilis-neuropsühholoogilised erinevused: 1. Naistel on ajupoolkeradevaheline funktsionaalne asümmeetria väiksem. See on ühene leid erinevates uuringutes. a. Lateraliseeritud ajukahjustuse tagajärgedes (VIQ-PIQ suhe muutub vastavalt
Sterne’i (1713 – 1768) romaanist „Tristram Shandy“ (1759). Rootsi kirjanduses võttis sisemonoloogi esimesena kasutusele Eyvind Johnson (vaadake faili tema elu- ja loomelooga avalehel). Loengute lühikonspektid. 4. ja 5. loeng 4. loeng Eestis vähetuntud USA lõunaosariikide kirjanik Ellen Glasgow (1873 – 1945) pakub oma piirkonna meestest ja naistest ning perekonnaelust klassikaliseks saanud romaane, milles puudub nii Faulkneri liigne meestekesksus kui ka Margaret Mitchelli liigne sentimentaalsus. Ilmneb, kui jäigalt ja isegi naeruväärselt Lõunas kõigile uuendustele vastu sõditi. Romaane: „Nad alandusid narrusse“ (1929), „Kaitstud elu“ (1932), „Rauasoon“ (1935). 5. loeng 20. sajandi mustanahaliste kirjandus Booker T. Washington (1856 – 1915) – USA afroameeriklasest mõtteklassik, 19. sajandi lõpu väljapaistvamaid ameeriklasi. Harlemi renessanss (New Yorgi linnaosa järgi) – 1910. – 1920
annaabi.ee 
