võrdseid võimalusi ja teadsid, et koos on nad tugevamad. Sparta ühiskond sarnanes naiste olukorra osas üpris palju Egiptuse ühiskonnaga. Ka Spartas oli naistel väga suur roll. Sparta naised pidid sünnitama tugevaid uusi kodanikke ja kuna mehed olid sõjaväes kontrollisid ka perekonna valdusi. Tänu sellele said Sparta naised nautida staatust, võimu ja austust, mis ülejäänud maailma naistele jäi kättesaamatuks. Minu arvates see oli äärmiselt positiivne, sellise meestekeskse ajajärgu kohta. Positiivsete joonte alla kuulub kindlasti Sparta võimas sõjavägi. Juba varajases nooruses sõjaväkke pandud poistest sirgusid vaprad ja halastamatud mehed, kes ei kõhelnud surra oma riigi eest. Sparta sõjavägi oli ka hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Sparta sõjavägi oli tuntud paljudes maades ja see oli paljude silmis võitmatu. Selline tugev sõjavägi tagas teistele spartalastele
ei ole tihtipeale arvestatud tavapärases arengupsühholoogias. Tüdrukute moraalset arengut on tihti peetud ka lihtsalt erinevuseks, kõrvalekaldumist normist, mida pole täpsemalt uuritud. Tänu Carol Gilligani ja ta kolleegide laialdasele uurimusele teismeliste tüdrukute ning naiste seas on veidikene valgust heidetud naiste moraalsele arusaamise põhimõtetele. Gilligan on oluliselt kritiseerinud moraalse arengu teooriad, mis on üsna meestekeskse mudeliga ning näidanud, kuidas tegelikult ja mille alusel naised püüavad moraalseid dilemmasid lahendada. 9 Kasutatud kirjandus C. Gilligan (1982) In a Different Voice Cambridge, Massachusetts, and London England: Harvard University Press C. Gilligan, N.P. Lyons, T.J.Hamner (1989) Making Connections. The Relational Worlds of Adolescent Girls at Emma Willard School Cambridge, Massachusetts, and London
Kepp on karistuse kujund. Karistust tähendav element. Ennekõike kehaline karistus- peksmine. Omamoodi veider suhtlus- peksmine. Mõisniku ja talupoja vahel. Kirjaliku deklaratsiooni teisitiütlemine. Kutsuti pealtvaatajaid- see on keel, millest saab aru iga inimene. Teistele hirmutamiseks. Mõisatallist kostuv karjumine. Naine selles orjanduslikus süsteemis- on ka allutatud objekt. Topeltkoloniseeritud objekt. Esiteks on mõisniku alluvuses, teiseks on ta ka meestekeskse ühiskonna poolt allutatud isik. Ka ei jäeta mainimata, et mõisnikul on voli naist seksuaalselt ära kasutada. Nö. esimese öö õigus, pidi mõisas käima. Omamoodi müüt. Valitsejate näitamine võimalikult negatiivselt. 3. Vastupannu. Paljudel tegelastel loob see kõik trotsi, viha, vastupanu. See kõik loob mässu, revolutsiooni. Vastupanu võib viia ka väiksemate asjadeni, nt varastamiseni, töö mitte tegemiseni. Mässajal on hääl ning ta ütleb oma arvamuse ka välja
Kepp on karistuse kujund. Karistust tähendav element. Ennekõike kehaline karistus- peksmine. Omamoodi veider suhtlus- peksmine. Mõisniku ja talupoja vahel. Kirjaliku deklaratsiooni teisitiütlemine. Kutsuti pealtvaatajaid- see on keel, millest saab aru iga inimene. Teistele hirmutamiseks. Mõisatallist kostuv karjumine. Naine selles orjanduslikus süsteemis- on ka allutatud objekt. Topeltkoloniseeritud objekt. Esiteks on mõisniku alluvuses, teiseks on ta ka meestekeskse ühiskonna poolt allutatud isik. Ka ei jäeta mainimata, et mõisnikul on voli naist seksuaalselt ära kasutada. Nö. esimese öö õigus, pidi mõisas käima. Omamoodi müüt. Valitsejate näitamine võimalikult negatiivselt. 3. Vastupannu. Paljudel tegelastel loob see kõik trotsi, viha, vastupanu. See kõik loob mässu, revolutsiooni. Vastupanu võib viia ka väiksemate asjadeni, nt varastamiseni, töö mitte tegemiseni. Mässajal on hääl ning ta ütleb oma arvamuse ka välja
annaabi.ee 
