Tuuba, kui üks meestekeskne instrument Kõikidest instrumentidest orkestris, on tuuba ilmselt kõige laialdasemalt tuntud just oma suure kere ja madala tämbri poolest. Tuubal on väga eriline osa orkestris (eriti puhkpilliorkestris), ta ei saa mängida küll kõige põnevamaid osi, kuid kui ei oleks bassiliini, laguneks kogu teos koost. Oma suuruse ja jõulise tämbri poolest on tuuba väga stereotüüpne instrument. Tavaliselt, kui inimesed mõtlevad tuuba peale, siis nad manavad oma silme ette pildi, kus mängija on pahatihti ülekaalus ja kindlasti meessoost. Selles mõttes võib see ettekujutus õigustatudki olla, sest tuuba on tõesti suur ning kohmakas pill ja vajab inimest, kes seda ka mängida ning kanda suudaks. Naissoost tuubamängijaid ei ole ma Eestis veel kohanud, kuid arvan, et mõnigi harrastaja võib kusagil tagareas siiski eksisteerida. Mõnesmõttes oleks huvitav näha naist tuubat mängimas, sest see ...
TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpia mängud. Filosoofia, ajaloo, matemaatika ja loodusteaduse tekkimine. Hellenism 338-30 eKr Rahvas enam ei saanud osaleda ühiskonnaelus. Idamaate kultuur hakkas mõjutama Kreekat. Kultuur elavnes, kaubeldi ja tegeleti käsitöödega.Luule muuutus populaarseks. Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi. Palga sõdurid. Filosoofias spetsialiseeriti. Museioni asutamine. Raamatukogude loomine
Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal Tegemist oli agraalühiskonnaga- enamik ühiskonna rikkustest toodeti maal. Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne. Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik Põllumaad paiknesid kompaktselt koos. Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistm...
hääletada rahvakoosolekutel. Kellel olid kodanikuõigused vabadel põliselanikest meestel Kellel puudusid naistel, orjadel,võõramaalastel Kuidas olid omavahel seotud riigikaitse ja kodanikuõigused- need kellel olid kodanukiõ olid ka sõjalised kohustused Polis vana kreeka linnriik Agoraa koosoleku ja turuplats.Vana kreeka linniriigi osa Chaironeia lahing 338 ekr, kreeka linriigid langesid makedoonia võimu alla. Antiik kreeka ühiskond oli meestekeskne osalda võisid ainukt mehed olümpiam, näitlejad ja koorilauljad olid ainult mehed, kodanikuõigused olid ainult meestel Apollon, hades, ares, poseidon Hellesinmi kirjanus- kõige tähtsam oli luule, luule pidi pakkuma naudingud, luule ülistas valitseja perekonnaliimeid Teadus uuriti astronoomiat, tähtkujusid, tehtid avastusi maa kohta, eri teadusharude eraldumine filosoofiast Filosoofia-pöörati rohkem tähelepanu inimese hingeelule,kui riigi ja üksikisiku vahelisetele küsimustele
Naiste ühiskondlik positsioon vanades kultuurides Naiste ühiskondlik positsioon oli vanades kultuurides erinev. Võrrelda saab Mesopotaamia, Vana-Egiptuse,Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naiste positsioone, sest nende kohta on kõige rohkem infot. Ajavahemik on umbes 5000 aastad e.Kr kuni 30 aastat e.Kr. Kõigepealt räägin siis Mesopotaamia perekonna ja abielu kohta. Mesopotaamia oli väga meestekeskne ühiskond. Abielu põhines peigmehe ja pruudi isa vahel,milles pruut ise ei saanud eriti midagi kaasa rääkida.Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Näiteks mees võis abielluda mitme naisega, aga abielus naisel ei tohtinud olla seksuaalsuhteid mitte kellegi teisega, kui oma abikaasaga. Kui naine seda rikkus ootas teda ja patustajat surmanuthlus. Aga abielumees võis oma naisele ka armu anda. Niisiis oli Mesopotaamia naistel ühiskonnas
kui ta muutub, leiaks valitseja eest valmisolevana talle vastu seisma. Mis tahes võimu peamiseks alusmüüriks peavad olema head seadused ja korralik sõjavägi. Ja et seal, kus puudub korralik sõjavägi, ei saa olla häid seadusi, ja seal, kus on korralik sõjavägi, peavad olema ka head seadused. Seosed tema erinevate peatükkide vahel on suur osa, et raamatut mõista. Naise käsitlus oli sellele ajastule kohaselt väga meestekeskne , sest Machiavelli meelest oli saatus naine ja kui tahetakse teda allutada, tuleb teda lüüa ja tõugata. Kuid kui seda sammuti vaadata ülekantud tähenduses on see vaid teoreetilised sõnad , mitte praktika. Väga palju oli erinevatel lõikudel mitmeid erinevaid tähendusi ülekantud mõttes. Lõpuks ikkagi kirjeldati keskse teemana siiski Itaaliat ja selle võimude vaheldumist. Pikalt peatus Machiavelli ka paavstivõimu ning sõjaväeteenistuse juures. Kuid
· Aristokraadid · Vabad talupojad suurim osa kodanikest. Võlaorjusesse langedes kaotasid kodanikuõigused. · Käsitöölised väikeste töökodade omanikud. Madal sotsiaalne seisund, ilma kodanikuõigusteta. · Orjad sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Suhtuti kui omaniku varasse. 8. Naiste positsioon patriarhaalne ehk meestekeskne ühiskond. Polnud kodanikuõigusi. Osalesid harva avalikel üritustel. koht kodus. 9. Abielu ja perekond abielu eesmärk oli saada seaduslike järglasi ja sõlmida poliitilisis sidemeid. Polnud vastastike tundeid. Abielukokkulepe oli äia ja peigmehe vaheline. 30 aastane võttis murdeealise tüdruku. Naised pidid truud olema. 10. Vana Kreeka religioon Jumalad inimesesarnased, surematus ka kõikvõimsus, kehtestasid loodusjõude, kaitsesid ühiskonna väärtusi ja
kuigi paljud on leidnud tagasitee religiooni juurde, pole paljud seda teinud ning on religiooni asemel pannud oma enrgia püüdlustesse kommunistide heaoluseisundit taas elustada. Naistel ja meestel on Venemaa ühiskonnas traditsiooniliselt olnud erinevad rollid ning ka tänapäeval ei ole naistel meestega töökohtadel võrdset autoreeriti (hoolimata naiste ja meeste teoreetilisest võrdõiguslikkusest, mida kommunistide ajal rõhutati). Vene kultuur on vägagi meestekeskne ning naisi nähakse sotsiaalses struktuuris meeste alluvatena. Mittevenelastest ärinaised peavad tänapäeval oma usaldusväärsust tõestama juba enne visiiti ning käituma jäigalt professionaalsel kombel, et neid tõsiselt võetaks. Isegi sel juhul on see märkimisväärne ja pidev võitlus. 5
v: hiskonna lemkihi moodustasid aristrokaadid ehk suursugust pritolu suurmaaomanikud, kelle seast prinesid ka riigimehed ja vaimuinimesed. Enamikud kreeklased olid aga talupojad, kes teenisid endale elatist peamiselt plluharimisega, kui ka ksit ja kaubandusega ning talupojad olid vabad. Kreekas oli levinud ka orjandus ning orjatd kasutati peamiselt kodustes- ja ka pllutegevustes. Orjad olid omaniku omandid ning neid vidi kohelda kui varandina. Kreeka hiskond oli patriarhaalne s.t meestekeskne. Naistel polnud kodanikuigust ning nad olid tielikult oma mehe vimu all. 5.Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimeta kaks kohustust. v: Polise kodanikul oli igus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kik thtsamad ksimused ning kodanik moodustas ka linnriigi sjave, kuigi ta pidi vastavalt oma varalisele seisusele relvastuse ise hankima. 6.Millised elanikkonna grupid jid polistes vljapoole kodanikustaatust? Loetlege kolm elanikkonna gruppi
Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna. KUNINGAD PREESTERKOND KODANIKKOND ORJAD. Ühiskond vähem reguleeritud kui mujal, rahvas ei sõltunud väga palju riigist, maksud olid üpris tagasihoidlikud. Suurriike juhtisid despoodid, piiramatu võimuga valitsejad, kes pidid eliiti kuulama ja vastutasuks toetas eliit kuningat. Kuningas oli ka ülempreester. HAMMURAPI SEADUSED Hammurapi oli Babüloni kuningas, kes ühendas kogu Mesopotaamia enda võimu
ühiskondliku pale ja eraldab naiseliku elemendi võrrandist, s.t. soodevahelise konkurentsi ilming, avaldub õrnema sugupoole avalikust elust välja lülitamisega.Ühistegevuste praktikast sugenevad homoseksuaalsed suhted,15on loogiline järelm, ja viis, kuidas ületada põlvkondade vaheline lõhe ja panna alused ühisele(patriarhaarsele) kultuuridentiteedile tulevikus. Mainima peab küll ka seda, et samasooliste omavaheline intiimvahekord ei olnud ekslusiivselt meestekeskne,vaid seda esines ka õrnema sugupoole16 juures. Kui hakkasid tekkima gümnaasiumid ja muud treeningukohad17segunesid seksuaalne ja pedagoogiline lõplikult tervikuks, kuid võistluste ja konkurentsi maailm ei olnud avatud orjadele18, rääkimata naistest, niisiis sealse suhtluskonna mood. valdavalt mehed, kes olid ning jäid Vana-Kreeka peamisteks kultuuriarhitektideks. Surnutel rääkimisvõimalust pole, kuid mõõtkavad ja skeemid, mille nad pärandavad tulevastele
Mis juhtus teise poolega? Vastus "piim sai otsa" kõlab kummaliselt tihti. Niisiis tuli asuda tuvastama, miks kimbutab naisi krooniline rinnapiimadefitsiit ja miks pidin mina maadlema valudega, kui meie klassikaaslased loomariigis pole imetamisraskustest kuulnudki! Põhjuste mõistmiseks kutsub Gabrielle Palmeri raamat "The Politics of Breastfeeding" meid põgusale ajareisile. Teose väitel algas rinnaga toitmise langus siis, kui meestekeskne meditsiin võttis sünnituste ja laste toitmise korraldamise naistelt üle. 18. sajandil oli Londonis arst nimega William Cadogan, kes oli rinnaga toitmise populariseerija, ent paraku algatas ta ka selle piiramise trendi. Doktor Cadogan uuris, miks surevad paljud lapsed kõhulahtisusse ja kopsupõletikku. Ta nägi, et neid lapsi toideti priskelt lehmapiima, kördi, jahusegu ja ka rinnapiimaga, ning järeldas, et põhjus peitub liiga suures toidukoguses. Baktereid toona veel ei tuntud.
VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika: Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsioon (eraldatust) tööturul Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestadud -ametipositsioon vs varaline jõukus vs eluvõimalused Muutused tootmises ja tarbimises Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused: Tarbija identiteet, elustiil ja staatus. Materiaalsus ja tähistamine Organisatsioon ja tarbimine Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon Ühiskonnakriitika
Radikaalsete feministide ambitsioonide hulka kuulub ka poliitilise ning kultuurimaastiku ümberkujundamine, kusjuures viimase all mõistetakse iseseisva naiskultuuri loomist. Akadeemiline feminism Feministlik sotsioloogia lähtub põhimõttest, et sotsiaalteadus ei saa ega pea olema absoluutselt objektiivne ja erapooletu. Üks selle põhiväidetest on, et kogu ühiskonnasuhete ülesehitus on läbi aegade olnud meestekeskne. See kajastub ka sotsioloogias kui teaduslikus süsteemis, seda enam et ühiskonnauurijate seas on mehed alati olnud valdavas ülekaalus. Niivõrd olulisele inimesi eristavale tunnusele nagu sugu ei ole piisavalt tähelepanu pööratud, ning sageli on laiendatud järeldusi, mis olid tehtud ainult meestest koosneva valimi uurimise alusel, kogu populatsioonile. Järelikult on tekkinud vajadus sotsioloogia revideerimise järele
Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“). Töölisklass – VI Oskustöölised VII Lihttöölised • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid – töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne • Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Kõrgklass – Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; „vana raha kõrgklass“ (pikaajaline pärandatav jõukus) ja „uue raha kõrgklass“ (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms)
alguse headest tegudest. Heale elule üldjuhiseid pole. Õiged on loomutäiusega kooskõlas teod. Kesktee on õige. Mõitslik situatsioonitundlik balansseerimine liialeminevate äärmuste vahel. Mõistus on jumalasarnaseim asi inimeses. Hea mõistus ülim loomutäius. Mõistlikkus. Õnnelik elu kulmineerub vaimutöös. Filosoofia inimliku õnne puhtaim ja kõrgeim vorm. 13. Iseloomusta antiikkultuuri ,,Pidusöögi" põhjal Antiikkultuur oli võrdlemisi meestekeskne. Tähtis on meestevaheline armastus ja üksteise jaoks oma parima andmine ning teise õpetamine. Sellist suhet peeti ülimaks. Tol ajal arutleti palju asjade olemuse üle. Ei mõistnud, mis tolku nad saavad sellest jumalate ülistamisest. Anne ja Maria tõlgendasid natuke tolleaegset tagapõhja lahti, just seda meestevahelise armastuse värki. 14. Üks kõne Erosele Platoni ,,Pidusöögist"
Seda saab teha nii õppematerjalide ja personali valiku kui ka ebatavaliste tegevustega. Järgnevalt vaatleme lähemalt. Õppematerjalid: Tartu Ülikooli poolt välja antud kogumikus ,,Soorollid õppekirjanduses" (Mikk, 2002) tuuakse välja asjaolu, et õpikutes on rohkem esindatud ja välja toodud meessugupool. ,,Eesti ajalugu gümnaasiumile" (autorid Andres Adamson ja Sulev Valdmaa, 2001) analüüsinud Riin Hiieväli leiab, et õpik on meestekeskne ning normatiivne: naiste elu ja tegevusalade kujutamine on jäänud tagaplaanile nii muinasaega kui ka keskaega käsitlevates peatükkides, kuid suureneb veidi uusaega puudutavates osades, kus pööratakse rohkem tähelepanu perekonnale. Seega võivad õpikud edasi anda seksistlikke hoiakuid ja aegunud stereotüüpe. Sootundlik pedagoogika proovib muuta seda, et muinasjuttudes oleksid printsid alati päästjad ja printsessid vajavad päästmist, st õpikud peaksid olema valitud sellised, mis
Vaheklass: (III) Kontoritöötajad, müük ja teenindus, kantseleitöö; (IV) väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; (V) Tehnikud, töödejuhatajad Töölisklass: (VI) Oskustöölised; (VII) lihttöölised Kriitika: Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvestata tööturul mitteaktiivsetega Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikohad, mittelineaarsed biod Skeem on meestekeskne, - ei arvestata soolist segregatsiooni tööturul Ei arvesta jõukusastet Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju ühiskonnas Klassid: Kõrgklassid: päritud jõukus; individuaalne karjäär; erinevad viisid jõukaks saamisel, erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatus Keskklass: mitmekesisus; suurenev vajadus ekspertide ja proffide järele, riigi
VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. J. Goldthorpi klassimudeli kriitika • Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad • Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul • Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud – ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused kõrgklass: • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest.
töölisklass (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika · Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed · Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad · Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul · Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused kõrgklass: · Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest.
kaevandustes). · Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. · Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. · Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. · Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). 3. Naise positsioon. Abielu ja perekond. a. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: · Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. · Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) · Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. b. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid: · Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. · Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel.
Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed"). Töölisklass VI Oskustöölised VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne *Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused Kõrgklass Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; ,,vana raha kõrgklass" (pikaajaline pärandatav jõukus) ja ,,uue raha kõrgklass" (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass enamus rahvastikust, ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20
Julgeolekustaja -> võimulolija Kõneakt Julgeolekustav lüke Referentobjekt Publik Erakorralised tegevused Kriitiline teooria ja feminism Kriitiline teooria Emantsipatsioon (vabanemine) Riigi probleem Teooria-praktika suhe ** Teooria loob praktika Postmodernism, -strukturalism Feminism Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema, muutujana nähakse soorolli - kui mehed asendada naistega, võiks sõjaväeline olemus muutuda Radikaalne -> süsteemitasandil rohkem - otsivad struktuaalset patriarhaalsust ühiskondades Postmodernistlik -> reaalsust ei ole Postkoloniaalne Julgeolekusüsteem täna ÜRO Riikidevaheline konflikt R2P Regionaalsed Kollektiivne kaitse Kollektiivne julgeolek Kahe- või mitmepoolsed lepped 05
Töölisklass ("sinikraed", füüsiline töö) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised Kriitika antud mudelile Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks, tööturul mitteaktsiivsetega ei arvestata (töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed) Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikohad Skeem on meestekeskne, naisi nii väga ei arvestata kuna kunagi ei osalenud nad nii väga tööturul Ei arvesta jõukustaset (ametipositsioonist sõltumatult) Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga nende ebaproportionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas Sotsiaalsed klassid eristumine sotsiaalmajandusliku staatuse põhjal (nt sissetulek, haridus, ametikoht, võimupositsioon, eluase) Kõrgklass "vana raha" päritud üle põlvkondade jõukus
tokraatlik tava, lihtrahva hulgas polnud see kaugeltki nii levinud ja võibolla peeti seda koguni taunitavaks. Kindlasti kuulus aga häbiväärsete tegude hulka noormehe homoseksuaalne prostitutsioon. *hetäärid (kreeka keeles ,,kaaslanna", ,,sõbratar") iseseisvad ja mitmekülgselt haritud naised, kes pakkusid meestele seltsi, sh ka seksuaalteenuseid, ei olnud siiski prostituudid (nad ei võtnud oma teenuste eest tasu) **patriarhaalne ühiskond meestekeskne, meeste poolt domineeritav ühiskond KREEKA KULTUUR: KIRI, HARIDUS, KIRJANDUS, TEATER Kreeka tähestik alfabeet on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. See koosnes 24 märgist (nii täis- kui kaashäälikutest). Tänu oma lihtsusele ja täielikkusele läks alfabeet Kreekas juba õige varsti pärast tekki- mist aktiivsele käibele ning kirjaoskus ulatus ka lihtrahva hulka.
Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil –uued ametikategooriad, Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil –uued ametikategooriad, fragmenteeritud/ mittelineaarsed biograafiad fragmenteeritud/ mittelineaarsed biograafiad Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud –ametipositsioon, majanduslik kapital, Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud –ametipositsioon, majanduslik kapital,
● Julgeolekustaja -> võimulolija ● Kõneakt - Julgeolekustav lüke ● Referentobjekt ● Publik ● Erakorralised tegevused Kriitiline teooria ja feminism ● Kriitiline teooria - Emantsipatsioon (vabanemine) - Riigi probleem - Teooria-praktika suhe ** Teooria loob praktika - Postmodernism, -strukturalism ● Feminism - Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema, muutujana nähakse soorolli - kui mehed asendada naistega, võiks sõjaväeline olemus muutuda - Radikaalne -> süsteemitasandil rohkem - otsivad struktuaalset patriarhaalsust ühiskondades - Postmodernistlik -> reaalsust ei ole - Postkoloniaalne Julgeolekusüsteem täna ● ÜRO - Riikidevaheline konflikt - R2P ● Regionaalsed - Kollektiivne kaitse - Kollektiivne julgeolek ● Kahe- või mitmepoolsed lepped
Puust olendid, neil polnud hinge ega olemust. Need olid katseinimesed. Samal ajal puuinimesed upuvad ja neid aetakse taga. Paradoksid tavalised. Kujutelm veeuputusest on teatavat tüüpi universaalse hävingu metafoor, millele järgneb midagi uut. Juhul kui oleks tegemist absoluutse hävinguga kujutataks seda ilmselt tulekahjuna. Nende potid, pannid, koerad ja käsikivid hakkasid neid peksma ja purema. Siis järgneb õige inimese loomine maisitõlvikust. Väga meestekeskne loomislugu. Esimesed inimesed olid 4 meest. Nendel inimestel oli terav taip, liiga terav, see oli halb. Nad sarnanesid jumalatega liialt. Loojad, ema ja isa, kärpisid nende võimeid natuke. Natuke sarnane geneesisega. Siin siiski vastupidi. Alguses paradiislikus seisundis, aga siis aeti nad sealt välja. Alguses inimesed on süütumad, siis saavad nad äkitselt natuke targemaks kui söövad hea ja kurja tundmise puult (tree of knowledge). Hopidel on palju eri variante loomismüütidest
kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid: Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku.
ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid: Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku.
ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) Naise koht oli kodus – korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid: Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku.
SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas Soolise ebavõrdsust esineb nii naiste kui meeste suhtes. Meeste suhtes tõsi küll harvemini ja mitte otseselt, vaid pigem psühholoogilise survena ja meeste eneste ootusena. Meeste diskrimineerimise ilminguteks võiks pidada ajateenistuse kohustust, madalamat haridustaset (ma ei tea, kuivõrd on Eesti haridussüsteem meestekeskne ja kas faktis, et meestel tõepoolest on madalam haridustase, on süüdi meesugu ise või süsteem, pole vist selle essee teema). Samas ei saa eitada meestele ühiskonna poolt pandud rolli olla edukas, teenida palju raha ja olla tõeline "mees". Küsimuseks oleks siinkohal pigem see, kes on see ühiskond, kes selle rolli meestele on asetanud. Võibolla on minu vaade siinkohal äärmiselt ebaaus meeste suhtes, aga kaldun arvama, et see roll pole meestele mitte
· uued masinad vajavad intelligentsemaid ja kõrgema kvalifikatsiooniga masinajuhte; · uus nüüdisaegne põllumajandustehnika on suhteliselt kallis ja seda võivad endale lubada suuremad talud jms; · suured välisfirmad kulutavad uute masinate arendamisse tohutult palju raha, mistõttu kodumaistel põllumajandusmasinad tootvatel ettevõtetel on nendega raske konkureerida; · põllumajanduse mehhaniseerimine nüüdisaegsel tasemel on meestekeskne ala; · uued põllumajandustehnoloogiad ja masinad vähendavad energia erikulu toodanguühiku kohta. Teatud erialadel napib kvalifitseeritud tööjõudu.: Nt. Eestis on ainult 2 põllumajanduse mehhaniseerimise alal atesteeritud nõustajat! Seepärast on sel alal tipptootjate nõustamise põhiraskus teadusinstituutide teaduritel, EPMÜ tehnika-teaduskonna õppejõududel ja masinaid maaletoovate firmade inseneridel.
annaabi.ee 
