Paso doble (hispaania keeles topeltsamm) on LadinaAmeerika tantsude hulka arvatav hispaaniapärane tants, mida tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi. Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavale ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Paso doble'ile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi. Paso doble tekkis ja sai populaarseks Prantsusmaal 1920. 1930. aastatel ning on praegu võistlustantsus LadinaAmeerika tantsude seas viimane.
liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. · Rumba ,mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. · Paso doble-Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavale ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Paso doble'ile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi. Tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi .
v=xKeUpU446Xg Tempo on rahulik võrreldes liikumisega. Palju vetruvust kehas ja olemas ka teravad elemendid pööretel ja osadel liigutustel. Paso doble Pasodoobel ehk pasodoble (hispaania keeles 'topeltsamm') on Ladina- Ameerika tantsude hulka arvatav hispaaniapärane tants, mida tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi. Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavaga ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Pasodooblile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi.Taktimõõt on ¾, emotsionaalselt pingeline tants. Algselt oli see meeste tants. Paso doble: https://www.youtube.com/watch?v=7ONCE5aGfaQ
a cappella laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esitaja. kammermuusika väikesele ansamblile või soolopillile (saatega või saateta) kirjutatud muusika. Kammermuusika alla kuuluvad näiteks duo, trio, kvartett ja kvintett. kantaat mitmeosaline vokaalteos koorile ja solistidele, oratooriumist lühem ja üheplaanilisem. Vt. ka sonaat.
III. Ameerika periood (mõjutatud jazzmuusikast) 3 Pariisis tegi koostööd kuulsa vene balletiga, trupi eesotsas vene balleti impressaario Sergei Djagilev. Tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsusue heliloojana. Nn vene perioodi kuuluvad balletid: · Tulilind · Petruska (vene laadateatrist) · Kevadpühitsus ehk Püha kevad Pariisis ka kuulus vene meestantsija ja koreograaf Vazlav Nizinski lõi koreograafia balletile Kevadpühitsus teravad jalgade-käte-liigutused, tantsiti rohkem täistallal kui varvastel inspireeris moderntantsu pioneere (Martha Graham). Nii muusika kui ka tants olid intensiivsed, brutaalsed, seksuaalsed. Ballett Kevadpühitsus (1913) paganliku Venemaa julmad rituaalid: Lootusest paremale viljaõnnele ja karjakasvule tuuakse igal kevadel paganlikele jumalatele ohvriks noor neiu
venituste ja kõõlusrebendite vallas. Õlaliigese rotaator, kui keha kõige suurema liikumisulatusega liiges, on veel üks potsensiaalne vigastuste piirkond tantsijatel. Sagedased juhtumid on liigese dislokatsioon ehk väljatulek oma õigest asendist, mis võib olla tingitud järskudest liigutustest nt. tõmme käest või kätelseisu minek liiga järsult jne. Õlanikastused leiavad aset sageli koormuse all, näiteks kedagi tõstes või kätel hoides. Enamasti siis meestantsija tõstab naissoost tantsijat, eriti klassikas. Käed on otseselt seotud õlaliigesega ja see omakorda rindkere, rinnakorviga, seega on oluline ka hingamine ja ülakeha asend. Kui näiteks klassikatantsija teeb ports de bras' (käteringi) ja ülakeha on liiga tahapoole painutatud, hingamine häiritud ja õlaliigese töö vale, siis mõjub see halvasti õlaliigese rotaatorile, põhjustab sidekoe nõrgenemist ja on algseks vigastuste