Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained. Anoboolsed androgeensed steroidid ( tuntud ka nimetustega ,,anaboolsed steroidid" ja ,,sterodid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihaste kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite välja-arenemine. Testosterooni esineb nii mehe, kui ka naise kehas, kuid selle hulk on meestel palju suurem. Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina poiste puberteedi hilinemise korral, rinnavähi ravis ning kehvveresuse raviks AIDS´i ja operatsioonide puhul. Hormoonid on ained, mis reguleerivad elundite tööd. Anaboolsed steroidid mõjutavad inimkeha hormonaalset tasakaalu, põhjustades tõsiseid terviserikkeid. Mõned kõrvalnähud võivad olla pöördumatud, see
pahaloomulised kasvajad), C15-C26 (seedeelundite pahaloomulised kasvajad), C30-C39 (hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite pahaloomulised kasvajad), C40-C4 (luu ja liigesekõhre pahaloomulised kasvajad), C43-C44 (melanoom ja naha muud pahaloomulised kasvajad), C45-C49 (mesoteelkoe ja pehmete kudede pahaloomulised kasvajad), C50 (rinna pahaloomuline kasvaja), C51-C58 (naissuguelundite pahaloomuline kasvaja), C60-C63 (meessuguelundite pahaloomuline kasvaja), C64-C68 (kuseteede pahaloomuline kasvaja), C69- C72 (silma, peaaju ja kesknärvisüsteemi muude osade pahaloomuline kasvaja), C73-C75 (kilpnäärme ja muude sisesekretsiooninäärmete pahaloomulised kasvajad), C76-C80 (ebaselgete, täpsustamata ja sekundaarsete (metastaatiliste paikmete pahaloomulised kasvajad)), C81-C96 (lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomulised kasvajad), C97
Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse. Munarakud. Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk. 2. Meessuguelundite ehitus ja talitlus: Välimised suguelundid: Suguti e peenis – 8-11 cm pikk, torukujuline. Otsast on ta varustatud sugutilukuga, mis on kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott – siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal. Seesmised suguelundid: Munandid – siin valmivad seemnerakud.
hormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse. Munarakud. Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk. 2. Meessuguelundite ehitus ja talitlus: Välimised suguelundid: Suguti e peenis 8-11 cm pikk, torukujuline. Otsast on ta varustatud sugutilukuga, mis on kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal. Seesmised suguelundid: Munandid siin valmivad seemnerakud. Munandimanused asuvad munandite kohal ja seal talletatakse seemnerakud