1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil. Järgmised talimängud, millest eestlased osa võtsid, toimusid 1936 aastal Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenkirchenis oli 50 km murdmaasuusatamises 23. koha saanud Vello Kaaristo (toona Vassili Krassikov). Edasi võistlesid eestlased 1952. aastal Oslos, Norras. Eestlastest võistles Saksa koondisse kuulunud suusataja Juku-Johannes Pent, kes tuli 50 km suusatamises 26. kohale.
treenerid ja muud tähtsad isikud. Paraku osales esialgest 34st sportlasest Londoni XXX olümpamängudel vaid 32. Vigastuste tõttu jäid olümpiast eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Kuna tegemist oli metsikult suure üritusega siis ei puudunud Londoni olümpiamängudelt ka skandaale. Näiteks oli Jordaania sunnitud oma paraolümpiakoondisest eemaldama kolm meessportlast, keda süüdistati seksuaalses kokkupuutes lastega ning ka seksuaalses ahistamises. Suveolümpiamängudel jäi dopinguga vahele 12 sportlast, õnneks eestlasi dopinguga ei kahtlustatud. Lisaks selle süüdistati kaheksat sulgpallurit kokkuleppemängus, skandaali tekitas isegi USA kergejõustikukoondise Lolo Jonesi twitteripostitus.. NATUKE NUMBREID 2 korda on London varem suveolümpiamänge korraldanud 1900. ja 1948. Aastal 302 alal selguvad olümpiamedalistid