Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad. ,,Kunstniku uinuv tütreke" oli väga elutruu ja oli täpselt nagu päris laps ... ainult ebatavaliselt hall. See oli väga ilus, kuigi alguses tundus värvuse tõttu ebareaalne. See teos mulle väga meeldis ja jäi meelde. Adamsoni teosed võrreldes teiste teostega olid väga põhjalikud ja rohkem viimistletud. Võis isegi ilma kirja vaatamata oletada milline on meesskulptori tehtud. Adamsoni tööd meeldisid igatahes mulle rohkem kui Ellen Kolki ja Hille Palmi teosed. Ja ma ei kahetse üldsegi, et ma sinna näitusele läksin. Amandus Heinrich Adamson (1855-1929) Amandus Adamson sündis 12.11.1855 Paldiski lähedal. Õppis aastatel Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a
ja puhas. Teos tundub sammuti ilus kuigi algul võõras ja harjumatu. Just nimelt on uinuv ja veel laps see millest üks teos võiks olla. See teos oli ka üks minu lemmikutest just nimelt selle suurese ja mõtte poolest. Neid kahte teost võrreldes nüüd teiste teostega jääb algul mulje, et kõik on ühesugused omamoodi ilusad, kuid pikema jälgimise järel tuleb välja kohe see, milline on naise milline mehe kätetöö. Kuna seal oli vaid ühe meesskulptori arvestatavad tööd siis vahe oli selge viimase töödes väljendub otsekohesus ja enesekindlus aga naiste töödes väljendub õrnus ja kirg. Kui Adamsoni tööd on selged ja kindlate mõtetega, siis Ellen Kolk ja Hille Palm seda oma töösse pannud ei olnud. Kui nüüd teha võrdlusi ülejäänud skulptorite skulptuuridega siis oleks see ülekohtune kuna enamus neist olid kavandi tasemel. Üldiselt meeldisid mulle kõik teosed, ka need, mis alles kavandi tasemel. Saades mingigi
annaabi.ee 
