case) arv mingil ajavahemikul. Suhtarvuga haigestumuskordaja IR (incident rate), mis väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu (rahvastikurühma suuruse) suhtes mingil ajavahemikul. Haigestumuskordajat arvutatakse soo ja vanuse järgi. IR = (Haigusjuhtude arv mingil ajavahemikul / Inimeste arv rahvastikus samal ajavahemikul) x 1000 Näidisülesanne: 2010. aastal registreeris Haigekassa Elva linna meestel 20 haigusjuhtu; Elva meesrahvastiku keskmine arv sel aastal oli 5000.Arvuta haigestumuskordaja. IR = 20/5000 = 0,004 aastas Saadud vastus korrutatakse 1000-ga: 0,004 x 1000 = 4 Vastus: Haigestumuskordaja oli 4 juhtu 1000 mehe kohta aastas. Levimus (prevalence) on protsess, mis näitab kõigi (uute ja vanade) haigusjuhtude esinemist rahvastikus. See antakse kuupäeva täpsusega ja iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence rate): PR = (Haigusega inimeste arv mingil ajamomendil / Inimeste arv rahvastikus samal
Suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse ei ole Eestis vähenenud ning need on üha sagedamini surma põhjuseks keskealiste meeste hulgas. Alates 1960. aastatest pole vähenenud ka vähisuremus. Ida-Euroopa maades täiendab suremusarengu peetust (keskmise eluea stabiliseerumine suhteliselt madalal tasemel) ka liigsuureks rebenenud vahe meeste ja naiste keskmises elueas, kuivõrd negatiivsed trendid rahvastikutervises ja suremuses väljenduvad meesrahvastiku puhul hoopis tugevamalt. Eesti on suremuse sooerisuste poolest isegi Ida-Euroopa riikide seas liidrite hulgas. Keskmise sünnieluea vahe meestel ja naistel suurenes pidevalt kuni 1970. aastate lõpuni, ületades siis koguni kümne aasta piiri, sama on iseloomulik 1990. aastatele. Meeste sünnieluiga Eestis jääb seejuures kümnekonna aastaga alla ka osadele arengumaadele. 1990. aastate alguses sai alguse keskmise eluea uus intensiivne langus. Suremuse
annaabi.ee 
