Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
kindlaks määramine atrade järgi, põgenenud talupoegade tagasinõudmine jne.
Vasallide meeskohtud- vasallide ja rüütlite süüteod allusid samuti endaväärsele
kohtule. Maahärra ei saanudki kohut mõista vasallide üle. Kohtu eesistujaks oli
vasallide poolt valitud meeskohtunik, kelle kaasistujaks olid kaks isikut
kaebealuse piirkonnast. Meeskohtunik esindas maahärrat, kaasistujad
vasallkonda. Otsuse tegi eriline isik, kes oli valitud vasallide hulgast.
Meeskohtuniku otsustele võidi edasi kaevata apellatsiooni korras kõrgemasse
instantsi (Harju- ja Virumaal maanõunike kolleegiumile). Selle otsus oli
harilikult lõplik. Ordu maades oli esimese astme kohtuks foogt või komtuur ja
järgmiseks astmeks kõrgem kohus, mille eesistujaks oli ordumeister. Stiftides oli
esimeseks astmeks meeskohtunik ja teine stiftinõukogu. Piiskopi otsustele võis
edasi kaevata ülemmaakohtusse, mis arutas asja koos maanõukoguga. Ajastu
annaabi.ee 
